*KredEx SA renoveerimislaen

Alates 25. maist saavad korteriühistud taotleda KredExist renoveerimislaenu, juhul kui pank on laenu andmisest keeldunud või pakutud tingimused on ühistule ebamõistlikult kulukad. Laenu suurus ühistu kohta on kuni 3 miljonit eurot.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on viimastel aastatel üha enam suurenenud nende ühistute arv, kes soovivad oma kodumaja rekonstrueerida, kuid kes saavad pangast laenutaotlusele eitava vastuse ning seetõttu tuleb turutõrke leevendamiseks pakkuda ühistutele täiendavaid laenuvõimalusi.

„Uue renoveerimislaenu ellukutsumise tingis ühistute vajadus ja neilt saadud tagasiside. On piirkondi, kus korteriühistud ei saa maja korrastamiseks pangast vajalikku laenu kinnisvara madala turuväärtuse tõttu,“ lausus Reinsalu. „Meil pole kavas pankadega konkureerida, vaid aidata neid ühistuid, kellele panga pakutavad tingimused ei sobi või on saanud sealt eitava otsuse. Oluline on, et võimalus oma kortermaja energiatõhusaks renoveerida oleks kõigil ühistutel, olenemata kus Eesti nurgas nad ka ei paikneks.“

Laenuga saab rahastada korterelamute renoveerimistöid alates pisematest ehitustöödest kuni tervikliku rekonstrueerimiseni välja. „Laenu saab kombineerida ka KredExi pakutava rekonstrueerimistoetusega, mis koosmõjus annab hoonele täiesti uue näo, hea sisekliima ja loob majaelanikele kaasaegsed elamistingimused,“ lisas Reinsalu. 

Renoveerimislaen on suunatud jätkusuutlikule ja krediidivõimelisele korteriühistule. Laenu saamise tingimuseks on, et varasem laenutaotlus on panga poolt tagasi lükatud või panga pakutud tingimused on ebamõistlikud nagu näiteks liiga lühike tähtaeg või tavapärasest kõrgem intress. Renoveerimislaenu taotlemisel tuleb eelkõige esitada vähemalt kahe panga eitav otsus ning üldkoosoleku otsus laenu võtmise ja maja korrastamise kohta.

Korteriühistule antav laenusumma jääb vahemikku 15 000 eurot kuni 3 miljonit eurot ning omafinantseeringu määr on üldjuhul 5 protsenti. Laenuintress on alates 3 protsendist, millele lisandub kuue kuu Euribor. Laenutähtaeg on kuni 20 aastat.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri Jüri Rassi sõnul on uue laenu käivitamiseks väga hea aeg. “Momendil, kus kriisiolukorrast tulenevalt suunatakse korterelamute rekonstrueerimistoetustesse täiendavaid vahendeid, on renoveerimislaenu käivitamine äärmiselt oluline. Sellega muudame toetuse taotlemise võimalikuks ka nende maapiirkondades ja väikeasulates asuvate korteriühistute jaoks, kellele pank tavatingimustel laenu ei anna. Tänu sellele tekib ehitussektorile kriisist hoolimata tööd juurde ning meie majad muutuvad energiasäästlikumaks, ilusamaks ja ohutumaks,“ sõnas ta.

Taotluste vastuvõtt algab 25. mail ning laenutingimustega saab tutvuda www.kredex.ee/renoveerimislaen   

Kokku eraldab KredEx kriisiabipaketi raames korterelamute renoveerimiseks 98 mln. Oluline on rõhutada, et otsuseid saab KredEx teenuste erakorralisuse tõttu teha vaid 2020. aasta lõpuni.

kredex.ee

*Tehnilise konsultandi teenus

Reigo Rannu sai KredEx SA akrediteeringu korterelamute rekonstrueerimise tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks. Tehnilise konsultandina võib tegutseda füüsiline isik, kes on läbinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi heakskiidetud koolitusmooduli alusel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise pädevuskoolituse  nõutaval tasemel ja sooritanud sellekohase  eksami ning vastab MKM-i määruses nimetatud tingimustele.

*Sularaha vastuvõtt

Seoses Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ja COVID-19 levikuga on korteriühistute sularaha vastuvõtt ajutiselt peatatud.
Kommunaalmakseid saab teha interneti- ja mobiilipangas või pangakontoris (vajadusel küsige maksete tegemisel abi pereliikmetelt või tuttavatelt).

TÄHELEPANU! Olenemata sularaha vastuvõtu lõpetamisest peavad arved olema õigeaegselt tasutud.

Murede ja küsimuste korral palun helisada allolevatel telefoninumbritel.

Vabandust ebamugavuste pärast!

Lisateave
R&A VARAD OÜ
Tel: 56 240 120
E-post: info@ravarad.ee

*Kortermajade renoveerimistoetus

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul võib 2020. aasta riigieelarves olla vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks ning siis saaks taasalustada taotluste vastuvõtuga. Kredexile laekus 460 taotlust kogusummas 102 miljonit eurot ning praeguseks on toetuse eraldamine lõppenud.
«Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust. Ühtlasi tegeleme sellega, et hiljemalt 2020. aasta eelarves oleks vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul saab taasalustada taotluste vastuvõtuga,» ütles Palo kirjalikus vastuses Eesti Korteriühistute Liidu arupärimisele.

Aastateks 2014-2020 oli kortermajade renoveerimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmis ette nähtud 102 miljonit eurot. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele peatati taotluste vastuvõtmine eelarve lõppemisel.

«Rekonstrueerimise toetamine on pikemas vaates väga oluline ja sellest tulenevalt oleme kaardistanud täiendava rahastamise leidmise võimalused tulevikus. Seda saaks teha kas mõne teise Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest finantseeritava meetme jäägist või leida täiendav rahastus riigieelarvest,» ütles Palo.

Ta lisas, et arvestada tuleb vajadusega tagada programmile stabiilne rahastus. «Kui valitsus otsustaks leida rahalised vahendid väiksemamahuliste meetmete jääkidest või piltlikult öeldes näpistada väiksemaid summasid teiste programmide arvelt, teeksime karuteene teiste toetuste taotlejatele. Arvestades keskmise korterelamu rekonstrueerimiseks vajaliku toetuse mahtu oleks programmi jätkusuutlikkuse huvides vaja tagada stabiilne rahastus, vastasel juhul tekiks mõne kuu pärast sama olukord nagu praegu,» ütles Palo.
«Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse, õigusraamistiku parendamisse ning uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialistidel rakendada parimaid tehnilisi lahendusi,» ütles minister.

«Samuti on oluline Kredexi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel ja lastega peredel,» märkis minister.

«Käesoleva eelarveperioodi vahenditest on tänaseks Kredex väljamaksnud 23 protsenti, mis tähendab, et rekonstrueerimistööd kestavad selle programmi raames veel kahel järgneval aastal ja väljamakseid teostatakse vastavalt tööde valmimisele. Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus,» ütles Palo.

Palo sõnul nähtub viimase kahe aasta jooksul laekunud taotluste mahust, et on alustatud või alustatakse kokku 400 korterielamu tervikrekonstrueerimist. Seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad, kuna ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud korterielamute rekonstrueerimisele, ei ole palju.

«See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõistlik jätta vähemalt aastane paus,» ütles Palo.

Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab Kredex teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Eelmine toetusperiood oli aastatel 2010-2014 ning kokku sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ja korteriühistute toetuse taotlemise aktiivsus oli alguses võrdlemisi madal.

Käesoleval aastal taotluste maht kasvas märgatavalt, septembrikuus laekus KredExile 55 taotlust, mida on sama palju kui eelmise eelarve perioodi viimasel aastal kokku. Võttes arvesse eelmise perioodi kogemust oli Kredexil keeruline prognoosida säärast taotluste esitamise aktiivsuse kasvu.

www.omanikud.ee, 10.11.2017

*Turvakaamera paigaldamine trepikotta

Kortermaja trepikotta kaamerat paigaldades tuleb lisaks andmekaitsele arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega. Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt. Otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda tuleks vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjas.

Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud. Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega.

Lähemalt saab kaamerate kasutamisest lugeda andmekaitse inspektsiooni juhendist.
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

sakala.postimees.ee, 12.07.2017

*Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

adaur.ee, 9.05.2017

*Aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu

Esmaspäeval, 17. aprillil algab Viljandis aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu.

Linna keskkonnaspetsialist Iris Mäemets rõhutas, et hea tulemuse saavutamiseks on vaja väga täpselt jälgida aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid.

„Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.“

Viljandi linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Äravedu käib piirkonniti eri nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa maantee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui seda tehakse hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida. Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevas jäätmekäitluse tehnoloogias. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis varem registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumidelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad ka ise aia- ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 9-18 ja laupäeviti kella 9-15, telefon 434 9469.

30. märtsil 2011.a. Viljandi Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Lisainfo:
Iris Mäemets, keskkonnaspetsialist, telefon 435 4718

sakala.postimees.ee, 16.04.2017

*Firma printis vähem kui ööpäevaga vaid 10 000-eurose elumaja

Idufirma Apis Cor püstitas Moskva eeslinna mugava 38-ruutmeetrise ja ebatavalise kurvika kujuga elumaja – ning mitte traditsiooniliste ehitusmeetoditega, vaid 3D-printeri abil.

Livescience.com märgib, et maja ehitamiseks kulus vähem kui ööpäev ja kokku läks see maksma alla 11 000 dollari (10 415 eurot). Liikuv 3D-printer lõi ehitise betoonseinad ja vaheseinad ühtse struktuurina, selle asemel, et koostada maja varem valmistatud paneelidest, nagu tavaliselt tehakse.

Kui seinad valmis, viidi liikuv 3D-printer ehituselt minema ja ehitajate meeskond tegi maja lõpuni: lisati katus ja aknad ning viimistleti interjöör.

Apir Cor tahab oma tööga tõestada, et sedasorti ehitus võib olla “kiire, keskkonnasõbralik, efektiivne ja usaldusväärne”.

“Tahame aidata inimestel üle maailma parandada oma elutingimusi,” teatas Apis Cori’i asutaja ja mobiilse 3D-printeri leiutaja Nikita Chen-yun-tai firma veebilehel. “Selleks peab ehitusprotsess saama kiireks, efektiivseks ja samuti ka kõrgekvaliteedilisemaks. Et see saaks toimuda, peame delegeerima kogu raske töö nutikatele masinatele.”

Firma esimene demonstratsioon kujutab mugavat 38-ruutmeetrist kurvilise kujuga majakest. Kurviline arhitektuur valiti selleks, et demonstreerida 3D-printeri võimet printida iga kujuga ehitusmaterjali.

Apis Cor hindas, et näidismaja ehituse kogukulu oli umbes 275 dollarit (260 EUR) ruutmeetri kohta. Firma teatel maksis ehitus kokku 10 134 dollarit ehk 9600 eurot ning maja kõige kallimateks osadeks kujunesid aknad ja uksed.

ohtuleht.ee, 8.03.2017