TTÜ korraldas sel aastal põhjaliku uuringu „Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud”, mille eesmärk oli kaardistada Eesti eri piirkondades ehitatud korterelamuid, hinnata nende ehitustehnilist seisukorda ja selgitada välja elanike hinnangud nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu põhifookusesse oli võetud ehituskvaliteet.
Iga kodu omanik soovib teada, kas maja, kus ta elab, on kvaliteetne. Ehitusseadusest tulenevalt on kvaliteedi põhikriteeriumid seotud eelkõige ohutuse ja energiatõhususega. Kõne all olevas uuringus on käsitletud just kvaliteedi kujunemist ehitamise jooksul ja ehitusprotsessiga seonduvaid probleeme. Ehitamise käigus avalduvad kõige selgemalt mured, mis ühendavad kõiki ehitamisega seotud osapooli. Uuringu tulemusi arvesse võttes on nii statistika kui ka ekspertide hinnangu kohaselt võimalik kindlaks määrata mitme probleemi tekkepõhjused ja neid kitsaskohti õigel ajal jaole saades ka vältida. Kuna tegemist on väga mahuka uuringuga, siis vaatame siin lähemalt eelkõige torustikke puudutavaid probleeme ja statistikat.
Millisel ehitusperioodil tekib kõige rohkem probleeme
Ehituse ajal tekkinud probleemidest oli veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud keskmiselt 2,4% ning kütte, ventilatsiooni ja jahutusega 4,8%: kokku seega üle 7%.
Ehitise üleandmisel selgunud muredest oli veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud 5% ning kütte, ventilatsiooni ning jahutusega 10%. Seega oli protsent tõusnud juba 15-ni.
Garantiiaegsetest kaebustest oli aga juba üle 35% seotud just ehitise eriosadega, st vee ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooniga. Sagedasemad garantiiajal ilmnenud puudused olid seotud torustiku ühenduste ning kinnituste püsivuse ning süsteemi reguleeritavuse ja müratasemega.
Siit võib järeldada, et enim probleeme tuleb välja alles peale ehitusprotsessi lõppu. Liigsete kulutuste vältimiseks on seetõttu oluline valida oma tooted ja lahendused ettevõttelt, kelle garantiiaeg on piisavalt pikk, et tagada kindlustunne ka peale ehitajapoolse garantiiaja lõppu. Näiteks Uponoril on vee- ja küttetorustikele kümneaastane tootegarantii. Seda juhul, kui need süsteemid on paigaldatud tootja juhiste järgi. Lisaks on tegemist rahvusvahelise kontserniga: see annab kindluse, et ettevõte ei kao kuhugi ja vastutab enda pakutavate toodete eest ka pikema perioodi möödudes.
Peamised mured korterelamute torustikega
Nagu eelnevast võib lugeda, on palju probleeme ilmnenud juba valmis hoonetes ehk garantiiajal. Nii on ka torustike puhul. Kvaliteetsete materjalide ja lahenduste tootjad ning pakkujad annavad garantii vaid terviklahendusele. Kui ehitaja soovib ühes süsteemis kasutada eri tootjate komponente, võib tulemuseks olla tootjagarantii kaotamine. Mitme firma tooteid miksides ei tea kunagi lõplikku tulemust ette. Isegi juhul, kui surveproovi käigus midagi ei juhtu, võivad ühendused aastate jooksul siiski lekkima hakata.
Haldusettevõtte Juntson Haldus OÜ juhataja Jüri Juntson nendib: „Tihti kasutatakse eri tootjate liiteid ja torusid, mis omavahel ei klapi. Need pannakse kuidagi kokku ja objekt antakse üle.” Jüri Juntson nimetab veel tüüpilisi põhjuseid, miks torustikud kasutajale ja omanikule probleemseks muutuvad: „Veeavariide põhjusena võib nimetada plast-alumiiniumtorude (nn alupex) pressimata jätmist või seda, et on kasutatud juba kulunud pressi, mis ei ole liidet kokku surunud.”
Selleks et niisuguseid olukordi vältida, on Uponori komposiittorustikel unikaalse värvikoodi ja lekkeindikaatoriga liitmikud. Kui liitmik on korralikult pressimata, siis on sellel värviline plastrõngas küljes. Kui liitekoht on pressitud, kukub rõngas ära. Nii on ehitajal lihtne kontrollida, kas toruühendused on pressitud või mitte. Samuti hakkab – erinevalt paljude teiste tootjate lahendustest – pressimata Uponori liitmik lekkima kohe surveproovi käigus, mitte siis, kui hoone on kasutusse võetud või juba paar aastat kasutuses olnud.
Juntsonile on tehnosüsteemide vallas silma jäänud veel mitu laialt levinud probleemi.
• Küttesüsteem jäetakse tasakaalustamata, kuna mõõdistamist ei tellita (rahaline kokkuhoid). Heal juhul on tasakaalustusventiilidele keeratud projektist võetud seadearvud.
• Kui kanalisatsioonitorustik on paiknenud välisseinas ilma isolatsioonita, siis on talvel torud külmunud. Kuna torustik on paigutatud seina sisse, on tulnud konstruktsioon avada, et torustik lahti sulatada või välja vahetada.
Kindlasti paneme ühistuesindajatele südamele: tasakaalustage küttesüsteemid! Selleks tehtavad kulutused on väikesed ja tasuvad end ära väga kiiresti. Tasakaalustamisse võiks suhtuda nagu perearstil tervisekontrolli läbimisse. Eriti oluline on tasakaalustamine siis, kui mõnes korteris on küttekehad välja vahetatud või kui seal on radiaatorküte põrandkütteks ümber ehitatud.
Allikas: Uponor.ee