*Turvakaamera paigaldamine trepikotta

Kortermaja trepikotta kaamerat paigaldades tuleb lisaks andmekaitsele arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega. Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt. Otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda tuleks vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjas.

Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud. Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega.

Lähemalt saab kaamerate kasutamisest lugeda andmekaitse inspektsiooni juhendist.
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

sakala.postimees.ee, 12.07.2017

*Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

adaur.ee, 9.05.2017

*Aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu

Esmaspäeval, 17. aprillil algab Viljandis aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu.

Linna keskkonnaspetsialist Iris Mäemets rõhutas, et hea tulemuse saavutamiseks on vaja väga täpselt jälgida aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid.

„Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.“

Viljandi linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Äravedu käib piirkonniti eri nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa maantee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui seda tehakse hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida. Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevas jäätmekäitluse tehnoloogias. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis varem registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumidelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad ka ise aia- ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 9-18 ja laupäeviti kella 9-15, telefon 434 9469.

30. märtsil 2011.a. Viljandi Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Lisainfo:
Iris Mäemets, keskkonnaspetsialist, telefon 435 4718

sakala.postimees.ee, 16.04.2017

*Firma printis vähem kui ööpäevaga vaid 10 000-eurose elumaja

Idufirma Apis Cor püstitas Moskva eeslinna mugava 38-ruutmeetrise ja ebatavalise kurvika kujuga elumaja – ning mitte traditsiooniliste ehitusmeetoditega, vaid 3D-printeri abil.

Livescience.com märgib, et maja ehitamiseks kulus vähem kui ööpäev ja kokku läks see maksma alla 11 000 dollari (10 415 eurot). Liikuv 3D-printer lõi ehitise betoonseinad ja vaheseinad ühtse struktuurina, selle asemel, et koostada maja varem valmistatud paneelidest, nagu tavaliselt tehakse.

Kui seinad valmis, viidi liikuv 3D-printer ehituselt minema ja ehitajate meeskond tegi maja lõpuni: lisati katus ja aknad ning viimistleti interjöör.

Apir Cor tahab oma tööga tõestada, et sedasorti ehitus võib olla “kiire, keskkonnasõbralik, efektiivne ja usaldusväärne”.

“Tahame aidata inimestel üle maailma parandada oma elutingimusi,” teatas Apis Cori’i asutaja ja mobiilse 3D-printeri leiutaja Nikita Chen-yun-tai firma veebilehel. “Selleks peab ehitusprotsess saama kiireks, efektiivseks ja samuti ka kõrgekvaliteedilisemaks. Et see saaks toimuda, peame delegeerima kogu raske töö nutikatele masinatele.”

Firma esimene demonstratsioon kujutab mugavat 38-ruutmeetrist kurvilise kujuga majakest. Kurviline arhitektuur valiti selleks, et demonstreerida 3D-printeri võimet printida iga kujuga ehitusmaterjali.

Apis Cor hindas, et näidismaja ehituse kogukulu oli umbes 275 dollarit (260 EUR) ruutmeetri kohta. Firma teatel maksis ehitus kokku 10 134 dollarit ehk 9600 eurot ning maja kõige kallimateks osadeks kujunesid aknad ja uksed.

ohtuleht.ee, 8.03.2017

*Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on maaomanike kohustus hoida maaga piirnevad kõnniteed puhtana põhiseaduspärane.

Kõnniteede puhastamise kohustust ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik, vastas Madise päringule. Jagatuna paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas, lisas ta.

Madis põhjendab oma hinnangut sellega, et põhiseadus lubab riigikogul kehtestada koormisi, mis on inimesele pandud mitterahalise iseloomuga kohustus. Mitterahalise iseloomuga kohustusteks rahu ajal on eelkõige teatud ühiskondlikud heakorratööd. Sellised koormised ei või olla ülemäärased, näiteks kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.

Riigikogu on ehitusseadustiku viidatud sättega kehtestanud, et linnas, alevis ja alevikus peab teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnniteel koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Maatüki omanik võib selle koormise täita isiklikult, aga ei pruugi. Ta võib selle täitmise üle anda ka mõnele teisele isikule. Näiteks kortermajade puhul teevad sagedasti haldusettevõtjad või majahoidjad muude heakorratööde kõrval ka kõnniteede puhastamist.

Ka riigikohus on varasemalt analüüsinud heakorratööde koormise panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku kohustust puhastada kõnnitee.

city24.ee, 25.02.2017

*Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse, kirjutab Arco Vara kinnisvaraturu analüütik Mihkel Eliste.

Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljastpoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes.

Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine.

Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks.

Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas.

Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

postimees.ee, 13.02.2017

*Eesti majanduse väljavaade on paranenud

Eesti tööstussektori tootmismaht suurenes möödunud aastal 2%

Aasta teine pool oli esimesest aga oluliselt tugevam: töötleva tööstuse tootmismaht hakkas kiirenevas tempos kasvama juba teises kvartalis, energeetikasektori tootmismaht suurenes järsult kolmandas ning aasta viimases kvartalis taastus ka tootmismaht mäetööstuses.

Elektritoodang suurenes möödunud aastal 15% (detsembris 19%). Elektri tootmine ületas tarbimist ning aasta kokkuvõttes oli Eesti möödunud aastal elektri netoeksportija. Toodangu kasv tulenes Eesti elektritootjatele soodsamast konkurentsiolukorrast, mida toetas aasta teises pooles vähenenud veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides ning 2015. aastaga võrreldes madalamad CO2 saastekvootide hinnad. Lisaks elektritootmise kasvule aitas maailmaturul naftahindade tõus kaasa põlevkiviõlitootmise suurendamisele.

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos: möödunud aastal keskmiselt 2%, kuid neljandas kvartalis 5% ning detsembris isegi 8%. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetasid möödunud aastal kõige enam puidutööstus ja elektriseadmete tootmine ning neljandas kvartalis nendele lisaks veel mobiilsideseadmete tootmine ning laevade remont (selles tegevusalas on pikk tootmistsükkel ning tootmismahud aasta jooksul väga hüplikud). Nii aasta viimases kvartalis kui möödunud aastal kokku suurenes tootmismaht ligikaudu kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv oli möödunud aastal mõõdukas (4%), olid ka siin aasta esimene ja teine pool väga erinevad. Kui aasta esimesel poolel vähenes ekspordikäive 5%, siis teisel poolaastal suurenes see tugeva 13% võrra (detsembris kasvas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 11%). Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal suureneb veidi, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Euroala majanduskasv jätkub vähemalt aasta esimesel poolel mõõduka kasvuga. Vaatamata suurtele poliitilistele riskidele on euroala ettevõtete kindlustunne paranenud, nii töötlevas tööstuses kui teenustesektoris hõive kasvab ning ettevõtted plaanivad eesoleval aastal oma käivet parandada. Ka Eestis on tööstussektori kindlustunne tublisti tõusnud ning ettevõtete väljavaade hindade, tööhõive ja tootmise suhtes on paranenud.

Müügihinnad kasvavad

Töötleva tööstuse ekspordi- ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning samuti ka tootjahindade kasv kiirenes järsult möödunud aasta teisel poolel. Selle taga on välisturgudelt ülekantud toorainehindade tõus, euro nõrgenemine ja nõudluse suurenemine. Paranenud müügihinnad peaksid vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule ja koos kindlustunde paranemisega aitama kaasa investeeringute suurendamisele. Praegu sisseostetud kaupade ja teenuste hindadest kiiremini kasvavad ekspordihinnad on ettevõtete jaoks soodsa mõjuga. Õnneks on majanduse kindlustunne (nii ettevõtted kui tarbijad) Eestis ja euroalal (viimastel kuudel) paranemas, mis viitab nõudluse suurenemisele või vähemalt selle püsimisele.

Tellimuste järgi tegutsevate töötleva tööstuse tegevusalade lähiaja väljavaade on erinev

Kui möödunud aasta viimases kvartalis suurenesid tellimused tekstiili- ja rõivatööstuses, paberitööstuses, metallitööstuses, elektriseadmete ja haagiste tootmises, siis vähenesid tellimused väga tugevasti elektroonika-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. Tellimuste vähenemine võib lähikuudel pidurdada tootmismahu kasvu või vähendada tootmismahtu nendes tegevusalades. Kuna nende tegevusalade müügitulu moodustab ligikaudu viiendiku kogu töötleva tööstuse müügitulust, võib tellimuste vähenemine aeglustada lähikuudel kogu selle tööstusharu kasvu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv on paari viimase aasta jooksul stabiliseerunud

Nii 2015. kui 2016. aastal kasvas jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu veidi üle 4%. Vaatamata Eesti tarbijate kindlustunde kiirele paranemisele alates möödunud aasta kevadest, oli aasta teine pool jaekaubanduses siiski veidi nõrgem kui esimene (kasvud vastavalt 3% ja 5%). Paranenud on nii majapidamiste hinnang oma finantsseisule, kui ka väljavaade suuremate ostude tegemiseks eesoleva aasta jooksul. Eesti tarbijate praegune kindlustunne on juba tublisti üle pikaajalise keskmise (5, 10 ja 20 aastat).

Kuigi viimase viie aastaga on palgad kasvanud enam kui kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused enam kui poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljudele teistele riikidele, hoopis kasvanud. Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev (veidi aeglustub, kuid ületab ettevõtete tootlikkuse kasvu), kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.

kukkur.swedbank.ee, 31.01.2017

*Jõulukuused saab pühapäeval ära anda

Sel pühapäeval, 8. jaanuaril korraldavad Viljandi Linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kokkukogumise.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisi Preedini sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.
Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku alusel. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud, kes soovivad oma jõulupuu ära anda, tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.
Viljandi linna elanikud saavad jõulukuuse ka muul ajal tasuta ära anda Viljandi jäätmejaamas aadressil Pärnu mnt 36.

Jõulukuuskede kogumine 8. jaanuaril 2017:
09.00 – 09.45 Lembitu pst. ja Jalaka tn. nurk
10.00 – 10.45 Suur-Kaare tn (Kaare poe vastas olev parkla)
11.00 – 11.45 Kauge tn 32 vastas olev parkla
12.00 – 12.45 Maksimarketi parkla
13.00 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tn ristmik
14.00 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vaheline teemaa
15.00 – 15.45 Riia mnt 49a (Jaani lihapoe esine parkla)

Lähemalt: haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin, telefon 435 4756, e-post liisi.preedin@viljandi.ee

viljandi.ee, 3.01.2017

*KredEx – rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.

Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:

1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

KredExi esindaja üldkoosolekule

Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.

www.kredex.ee