Haldus

*Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on maaomanike kohustus hoida maaga piirnevad kõnniteed puhtana põhiseaduspärane.

Kõnniteede puhastamise kohustust ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik, vastas Madise päringule. Jagatuna paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas, lisas ta.

Madis põhjendab oma hinnangut sellega, et põhiseadus lubab riigikogul kehtestada koormisi, mis on inimesele pandud mitterahalise iseloomuga kohustus. Mitterahalise iseloomuga kohustusteks rahu ajal on eelkõige teatud ühiskondlikud heakorratööd. Sellised koormised ei või olla ülemäärased, näiteks kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.

Riigikogu on ehitusseadustiku viidatud sättega kehtestanud, et linnas, alevis ja alevikus peab teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnniteel koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Maatüki omanik võib selle koormise täita isiklikult, aga ei pruugi. Ta võib selle täitmise üle anda ka mõnele teisele isikule. Näiteks kortermajade puhul teevad sagedasti haldusettevõtjad või majahoidjad muude heakorratööde kõrval ka kõnniteede puhastamist.

Ka riigikohus on varasemalt analüüsinud heakorratööde koormise panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku kohustust puhastada kõnnitee.

city24.ee, 25.02.2017

*Jõulukuused saab pühapäeval ära anda

Sel pühapäeval, 8. jaanuaril korraldavad Viljandi Linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kokkukogumise.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisi Preedini sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.
Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku alusel. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud, kes soovivad oma jõulupuu ära anda, tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.
Viljandi linna elanikud saavad jõulukuuse ka muul ajal tasuta ära anda Viljandi jäätmejaamas aadressil Pärnu mnt 36.

Jõulukuuskede kogumine 8. jaanuaril 2017:
09.00 – 09.45 Lembitu pst. ja Jalaka tn. nurk
10.00 – 10.45 Suur-Kaare tn (Kaare poe vastas olev parkla)
11.00 – 11.45 Kauge tn 32 vastas olev parkla
12.00 – 12.45 Maksimarketi parkla
13.00 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tn ristmik
14.00 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vaheline teemaa
15.00 – 15.45 Riia mnt 49a (Jaani lihapoe esine parkla)

Lähemalt: haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin, telefon 435 4756, e-post liisi.preedin@viljandi.ee

viljandi.ee, 3.01.2017

*KredEx – rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.

Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:

1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

KredExi esindaja üldkoosolekule

Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.

www.kredex.ee

*Korteriühistuid ootab ees oluline muudatus

Mitme kinnisasja baasil moodustatud korteriühistud peavad tegema tänavu otsuse tegevuse jätkamise kohta. Ühistud, mis jätavad selle tänavu tegemata ja registrile esitamata, loetakse 2018. aastast lõpetatuks ja igale kinnistule tekib uus korteriühistu, vahendab Notarite Koda.

Notarite Koja tegevjuhi Eve Strangi sõnul on mitme kinnisasjaga ühistute tegevuse jätkamiseks oluline tegutseda kiiresti, sest protsess võib osutuda ootamatult ajamahukaks.

«Otsuse tegemine eeldab üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui tavaliselt on üldkoosolekul igal korteriomanikul üks hääl, siis selle otsuse vastuvõtmisel arvestatakse lisaks ka korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga. Jätkamiseks on tarvis üle poolte omanike häältest, kellele kuulub kokku üle poole kinnisasja kaasomandi osadest,» selgitas Strang. «Kui ühistusse kuulub näiteks 3 maja, kus igas majas on 30 korterit, siis peab koosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks olema kohal igast majast vähemalt 16 omanikku, kellele kuulub üle poole kinnisasja kaasomanditest. Otsust ei saa vastu võtta, kui näiteks ühest majast on kohal kõik omanikud, aga teisest ainult 10.»

Notarite Koda soovitab koosoleku kutsuda kokku aegsasti ja arvestada võimalusega, et esimene koosolek ei pruugi olla otsustusvõimeline. Sellisel juhul peab jääma enne aasta lõppu aega ka uue koosoleku läbiviimiseks. Samuti tasub silmas pidada, et ka korduskoosolekul ei saa otsust vastu võtta väiksema häälte arvuga.

Kuna koosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, tuleb koosolekule kohale kutsuda notar. Väljaspool tööaega toimuvale koosolekule notari kutsumiseks tuleb aeg varakult kokku leppida.

«Meid on teavitatud juhtudest, kus soovitakse notari juures tõestada juba läbiviidud üldkoosoleku protokolli,» rääkis Strang. «Paraku tagantjärele protokolli tõestada ei saa, sest tõestamine eeldab notari isiklikku koosolekul kohalviibimist.»

Korteriühistuseaduse kohaselt tuleb mitme kinnisasjaga jätkamise soovi korral teha otsus ja esitada avaldus koos notariaalselt tõestatud protokolliga mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale veel sellel aastal. Kui senises vormis jätkamise soovi ei ole, siis ei tule ühistul endal midagi teha ja 2018. aasta algusest loetakse senine ühistu automaatselt lõpetatuks.

postimees.ee, 14.06.2016

*Viljandi valla kaugküttepiirkondade tulevikust

Viljandi vald on süsteemselt vallas asuvatel kaugküttepiirkondadel silma peal hoidnud. Üle on vaadatud piirkondade piirid, reguleeritud on soojusvõrguga liitumine ja eraldumine. Koostöös soojatootjatega on koostatud Viiratsi, Vana-Võidu, Päri ja Ramsi kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukavad, kus on analüüsitud soojusvõrku ja selle toimimist ning antud soovitused, kuidas piirkondi edasi arendada. Kõik Viljandi vallas asuvad kaugküttepiirkondade soojatootmise- ja transporditaristud kuuluvad eraettevõtjatele. Taristu arendamisel ei ole ajalooliselt kohalikud omavalitsused palju sekkunud ja see on mõnes kohas tekitanud olukorra, kus kaugküttepiirkonnast on tarbijaid lahkunud või on kaugkütte hind osutunud pikaks perioodiks väga kõrgeks.

Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud alternatiivenergia süsteemid ja on tekkinud arusaam, et kui korteriühistu läheb üle maaküttele ja lõikab ennast kaugküttest välja, siis saab hakata nautima palju odavamat soojaenergiat. Kas see on ikka nii? Erilist tähelepanu tasuks pöörata kõigil kaugküttepiirkondade elanikel sellele, et kaugkütte asendamine lokaalse küttega ei pruugi tulla sugugi odavam. Tihti jäetakse lokaalse kütte hinna arvestustest välja kaasnevad käidu- ja hoolduskulud. Kaugkütte asendamine soojuspumpadega võib esialgu tunduda soodne, kuid siingi tuleb arvestada peale elektri kulu (mille hind kipub tõusma) ka hoolduskuludega. Igal juhul tuleks küttesoojuse hinna sisse arvestada ka investeeringu maksumus, millele peaaegu alati lisandub finantskulu (laenud, intressid). Arvestada tuleb ka köetava hoone energiatõhususega. Üldiselt kehtib reegel, et kui soojusenergia raiskamine hoones ei vähene, ei ole ka mõtet küttesüsteemi vahetada. See tähendab, et kõigepealt tuleks hoone soojapidavamaks teha ja alles siis mõelda kas ja kuidas saaks madalama hinnaga soojusenergiat hankida.

Arvutused näitavad, et kui kaugküte on läbimõeldult ehitatud ja toimib efektiivselt on see kindlam ja odavam viis soojaenergiat toota, transportida ja tarbida. Kinnitatud soojusmajanduse arengukavades on öeldud, et kõik praegused Viljandi valla tiheasustusalade kaugküttepiirkonnad on jätkusuutlikud, küll aga tuleb tulevikku silmas pidades soojatootjal astuda samme, et soojatootmine ja transport oleks efektiivne, põhjendatud hinnaga ja tarbija vajadustele vastav. Nüüd on pall soojatootjate käes, avanenud on Euroopa liidu toetusfondid, kust soojatootjail on võimalik saada investeerimistoetust 50% ulatuses projekti maksumusest.

Loodame, et valla abiga koostatud soojusmajanduse arengukavades väljatoodud tegevused saavad rahastatud ja aastal 2020 võime juba nautida kindlat, efektiivset ja usaldusväärset kaugkütet.

Soojusmajanduse arengukavades välja toodud vajalikud tegevused kaugküttepiirkondade kaupa:

Viiratsi kaugküttepiirkond

Analüüs näitab, et kui minna üle kohalikule kütusele, on võimalik alandada soojuse hinda. Samuti on arvestatud, et kaugküttevõrgus on võimalik kadu vähendada ja varustuskindlust tõsta torustiku mõnede lõikude uuendamise teel. Seoses eelnevaga ollakse seisukohal, et parim arengustsenaarium on katlamaja viia samas asukohas kaasaegsena üle puiduhakkele. Gaas jääks alles tipu koormuste juures. Samuti oleks vajalik uute tarbijate liitumine ja soojustorustiku järk-järguline uuendamine ning nende pikkuse optimeerimine.

Vana-Võidu kaugküttepiirkond

Liita õpilaskodud tagasi kaugküttesse.
Torustike rekonstrueerimine. Tuleb pidada õigeks, et enne ei alustataks torude rekonstrueerimist kui uued kliendid on lisandunud ja kasutult seisvad uued võrgud kasutusele võetud, et vähendada asjatut soojuse hinna tõusu.
Kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel optimeerida nii torustike läbimõõt, kui ka pikkus vältides võimalikult palju paralleelseid harusid.

Ramsi kaugküttepiirkond

Võrgukao ja hoolduskulude vähendamiseks soojustorustike uuendamine ja torude läbimõõtude optimeerimine.
Soojustorustiku ja kogu kaugkütte efektiivsuse tõstmiseks ei toetata pika ühendustorustikuga väljaspool kaugküttepiirkonda asuvate väikeste tarbijate võrguühenduse arendamist.
Kaugküttepiirkonnas ei toetata kaugkütet asendavate alternatiivsete soojusallikate kasutuselevõttu.

Päri kaugküttepiirkond

Pidada läbirääkimisi Päri tee 14 taasliitumiseks, et välisvõrkude trasseerimist parandada (võimalik ära jätta paralleelsed torustikud Kannikmäe 17 juurest Päri 12 suunas) ning koos muu torustiku uuendamisega Päri 14 ühendus korda teha ja ühtlasi ka kadusid vähendada samal ajal aga suurendades soojusenergia müüki.
Soojusvõrgu rekonstrueerimine vähendatud mahus (jääb ära senise katlamaja ja spordihoone vaheline lõik) ja ehitada katlamaja uude kohta taastuvale kütusele, üks tarbija viiakse lokaalküttele.
Soojusvõrgu ja katlamaja võrgupumba valikul dimensioneerida nii torude läbimõõdud kui pump optimaalsetena vastavalt uuele olukorrale. Sellise arengu puhul jääb võimalus ka Päri tee 14 ja ka Bestra kaugküttega taasliitumiseks juhul kui viimase soojusvajadus kasvab.

Et kaugküte piirkonnas säiliks, oleks üheks hoovaks kasutada kaheosalist soojuse tariifi, siis oleks ka valmisolek kaugküttest lahkuva tarbija puhul firmale teatud määral tasustatud.
Kaugküttepiirkondade arengukavadega on võimalik tutvuda Viljandi valla veebilehel.

Kaupo Kase
kaugküttepiirkonna elanik
vallavolikogu aseesimees

viljandivald.ee, 6.06.2016

*Viljandlaste aiaprahti veetakse ära mais

Viljandi linnavalitsuse korraldatav aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu saab teoks aprilli viimasel ja mai esimesel nädalal.

Selleks, et ettevõtmisega saavutada hea tulemus, on vajalik väga täpselt jälgida aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid. Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehti, tõrusid ja muid aiajäätmeid kogudes tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Äravedu käib piirkonniti erinevatel nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa maantee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui seda tehakse hommikul, siis pärastlõunal väljatoodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto kinnistule ei sõida.

Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevas jäätmekäitluse tehnoloogias. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis eelnevalt registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumidelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kotte, milles on lehtede ja haljastusprahi sees segaolmejäätmeid, tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kodanikele kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad ka ise aia- ja haljastusjäätmed tasuta jäätmejaama anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud tööpäevadel kella 9–18 ning laupäeviti kella 9–15.

Aia- ja haljastusjäätmeid võib Viljandis oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist 2. maini ja 15. septembrist 1. novembrini, täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

sakala.postimees.ee, 14.04.2016

*Korteriühistu on heanaaberlik ja kasulik

Kuigi Eestis on kortermajasid kümneid tuhandeid, pole pea pooled neist moodustanud ühistut, et hoone või hoonetega majandamist lihtsustada.
Helme Kihelkonnas on kortermajade haldamise puhul väga erinevad olukorrad. Hea meel on tõdeda, et rohkelt on väga hästi toimivaid ühistuid, mis on tugeva juhatuse eestvedamisel renoveerinud hoone ja parandanud tublisti elukeskkonda. Teisalt on ka neid, mis toimivad tänu mõnele fanaatilisele juhatuse liikmele, kes oma vabast ajast tegeleb haljastuse ja muu seonduvaga, et asjad korras hoida. Kahjuks on piirkonnas ka mitmeid ühistuid, mille puhul on keeruline leida ühistule juhatust, sest keegi ei taha vabatahtlikult vastutust enda peale võtta.

Enamuse võim

Siinkirjutaja elab Tõrvas Metsa tänava kortermajas, mille puhul on ühistu eesrindlik. Igal aastal korraldatakse üldkoosolekuid, kus tutvustatakse maja ehituslikku ja majanduslikku hetkeolukorda. Lisaks kutsutakse kokku üldkoosolekud, kui on vaja otsustada investeeringuid võimuid kinnistut puudutavaid otsuseid- osavõtt nendest on aktiivne! Nagu ikka tuleb mõnekümne isiku koosviibimisel erinevaid mõtteid ja soove ning konsensust leida on paraku keeruline. Aga nagu korteriühistu asutamise puhul on ka selle toimimisel kindlad reeglid. Korteriühistu asutatakse enamiku korteriomanike otsuse alusel, kui sellele enamikule kuulub suurem osa ehitisest ja maatükist. Niisamuti on vaja ka iga suurema otsuse läbiviimiseks enamuse nõusolekut. Seega on korteriühistu juriidiliselt sundühistu, kuna vähemusse jäänud keelduda ei saa. Kui on kaasamõtlev seltskond, kes saab aru, mis on kasulik, siis pole erilisi probleeme ette näha.

Kuna inimeste majanduslik seis on tihtipeale väga erinev, siis tuleb arvestada otsuste tegemisel nii pensionäride kui kõrgepalgaliste tööinimestega. Seetõttu on tihtipeale abiks laenud, mille tagasimaksmisel jaotuvad kohustused pikkade aastate peale ja leevendavad maksekoormust. Tõrva Riiska linnaosas asuva viiekorruselise ja 30 korteriga Ehitaja 3 puhul on loodud korteriühistu juba aastal 2002. Selle aja jooksul on tehtud mitmeid vajalikke töid, agaühistu juhatuse liige Mario Kirt kinnitab, et alles viimastel aastatel on ühistu tõeliselt aktiivseks muutunud.„2002. aastast alates on suurematestettevõtmistest teostatudkatuse ja seinte remont. Lähiajal on plaanis trepikodadele varjualuste ja käsipuude ehitamine, puude raie, katuseplekkide remont ning seinte tamponeerimine,“ tutvustab Kirt tulevikku. Viimane kord kutsuti Ehitaja 3 majas üldkoosolek kokku juhatuse muutmiseks ja üldiste probleemide arutamiseks. Järgmine üldkoosoleku teema võiks olla juba renoveerimise teemaline. „Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Loomulikult kuulatakse kõikide arvamused ja ettepanekud ära. Üldiselt on siiski nii, et kui probleem on kõigile arusaadav, siis otsus on ka ühiselt mõistetav,“ on Kirt rõõmus, et mõistmine on esiletõusev meelsus.

Igal ühistul omad probleemid

Ala külas 12 korteriga elamu nr. 140 korteriühistu juhatuses olev Ardo Järve on samuti veendunud, et kortermaja puhul on ühistu loomine ainuõige tegu. „See on mõttekas vaid juhul, kui majas on sädeinimesed, kes hoolivad elukeskkonnast ja on nõus panustama oma aega ja jõudu ka tasu saamata,“ räägib Järve fanatismi vajadusest. Kuuendat aastat tegutsev ühistu on remontinud trepikojad ja vahetanud amortiseerunud välisuksed, korteriühistu nõudel on OÜ Helme Teenus paigaldanud majale veemõõtja (mis ei ole piirkonna majadele tüüpiline). Alates 2012. a on hoonel energiamärgis “E”. „Lähiajal on plaanis teha hoonele energiaaudit koos ehitise tehnilise kontrolliga, et otsustada hoone renoveerimise vajadus ja võimalikkus,“ räägib Järve, et käed rüpes ei seista.

Ka Ehitaja 3 ühistu mõlgutab renoveerimismõtteid, kuigi hetkel ekspluatatsioonikulud väga kõrged ei ole. „Maja on ehitatud punasest kärgtellisest, mis nõuab spetsiaalset lähenemist, ning maja renoveerimine on tunduvalt kallim kui paneelmajade oma,“ tunnistab Kirt, et kulutused maja korrashoidmiseks võivad tulevikus kindlasti märgatavalt tõusta. Sarnaselt paljude teiste ühistutega kasutab Ehitaja3 suuremateks remonttöödeks tellitud abi, väiksemad proovitakse oma jõududega ära teha.

Heakorra puhul saavad just elanikud ise palju ära teha, pannes käed külge näiteks talvisel lumetõrjel, kevadkoristustel ja muudel kinnistu kenamaks muutmise töödel, mis näiteks eramaja omanikel on iseenesestmõistetavad. „Tahaks tänada neid inimesi, kes on kortermaja heakorra eest alati valmis hoolitsema, näiteks lehtede riisumine, lumelükkamine, maja ümbruse koristamine,“ on Kirt tublidele korteriomanikele tänulik.

Paraku kõlab nii mõnegi ühistutegelase jutust läbi, et neid inimesi väga palju ei ole, ja tundub, et maja heakord paljudele korda ei lähe.

Juhatust määrata keeruline

Kihelkonnalehe toimetus võttis ühendust paljude korteriühistutega nii Hummulist, Ritsust, Tõrvast kui ka mujalt, aga ülemäära jutukad inimesed sellel teemal pole. Põhjuseks on see, et ühistu ei ole kas aktiivne või juhatuses olevad inimesed on sinna määratud vastu tahtmist või lausa tagaselja. Samuti ei soovi keegi eestkõnelejaks olla paljusid majaelanikke puudutavatel teemadel. „Usun, et ühistu töö ei ole väga keeruline, kui oled asjadega kursis. Meil on jaotatud töö nii, et üks juhatuse liige vastutab raamatupidamisliku poole eest, teine organiseerib remondi- ja heakorratöid,“ sõnab Kirt, et üldjuhul ongi nii, et ühistu liikmed soovivad, et midagi muutuks, kuid juhatusse valituks saada paljud ei soovi – ei taheta kohustusi võtta. Seda, et ühistu juhtimine oleneb väga palju just juhtidest, toonitavad kõik ajakirjanikuga rääkinud. „Kahjuks on nii, et ühistut juhitakse oma põhitöö kõrvalt ning probleemseks võib olla ajanappus,“ toob Kirt välja põhjuse, miks kõik nii aktiivsed pole. Samuti ei ole tihtipeale ühistutööd tasustatavad ning motivatsiooni lihtsalt pole. „Meie ühistu ostab teenust sisse raamatupidamiseks ja trepikodade koristamiseks,“ räägib Kirt, et nii suure maja puhul on see ainuvõimalik.

Korteriühistul ALA140 on kolmeliikmelinejuhatus, kes korraldab ka raamatupidamist ja palgalisi töölisi ei ole. „Oleks kindlasti hea, kui juhatuse liikmed saaksid tasustatud, kuid palgafondil ttuleb maksta riigimaksud, mis viib juhtimise kulud suureks. Nende kulude katteks tuleb suurendada makseid ühistu liikmetele, mis omakorda soodustab võlgnevuste tekkimist,“ lahkab Järve teemat. Just võlgnevused on need, mis on paljude korteriühistute suurimaks probleemiks. Vahel tuleb selleks isegi pöörduda kohtusse, et tasumata jäänud arveid välja nõuda. Võlgnevusi saab aga ka ennetada, et hilisemate probleemide tekkimist minimaalseks viia. „Võlgnevuste ärahoidmiseks on ühistus sisse viidud kütte püsimakse, mis sõltub korteri suurusest ja on igakuine, olenemata aastaajast. Vaatamata sellele, on siiski aeg-ajalt liikmetel võlgnevusi, aga siiani on kõik korda saanud,“ tunnistab Järve, et tuleb ette mõelda. „Meil on stabiilselt paar võlglast, kuid summad ei ole suureks läinud ning neid ka tasutakse,“ näeb Kirt positiivsena seda, et inimesed teevad kõik endast oleneva, et mitte võlglasteks jääda.

Naaber tunneb naabrit

Korteriühistu üks inimlikke tugevusi on see, et kõik probleemid on ühised ja tihtipeale tuleb nende lahendamiseks seljad kokku panna. Vähe sellest, et ühistul on tugevad eestvedajad, oluliste otsuste puhul peetakse läbirääkimisi ja arutatakse, kuidas saaks midagi paremini ära teha. Ühiseid talgupäevi on lihtsam kokku leppida ning koos nendega tekivad ka heanaaberlikud suhted. Eriti hea on, kui on majas nooremaid ja vanemaid inimesi, kes saavad üksteist ühistegevuses aidata. Näiteks võivad nooremad teha füüsiliselt raskemaid töid – pügada hekke, vedada peenarde jaoks mulda, parandada inventari või teha lumetõrjet. Samas saavad vanemad ja kogenumad hästi hakkama lillede istutamise või muru külvamisega.

Ala 140 majas on 36 elanikust koguni 20 lapsed, kes samuti aitavad ühistöödes. Täiskasvanutest on ühed ja samad neli aktiivset inimest, kes käised üles käärivad ja käed töödele külge panevad, olgu see siis muru niitmine, maja remonditööd või heakorrastamine.

Loomulikult tuleb siinkohal anda aru, et paljud hallpead ei suuda füüsiliselt noorematega võrdselt panustada, aga tihtipeale on vanameistrid abiks väärt nõuga, mis mõnedki tööd võivad oluliselt lihtsamateks muuta.

Põdrala vald on hetkel ainus, kus korteriühistuid veel loodud pole, kuid nii Leebikus kui Riidajas on nende moodustamine olnud tõsiselt päevakorras ja kaugel pole seegi aeg, kui need asutatud saavad. Mati Rõõm Riidajast leiab, et korteriühistu loomine on vägagi kasulik, kuigi see suurendab natukene üldiseid majandamiskulusid. „Kuna maja on ikkagi vana ja vajab renoveerimist, loob korteriühistu olemasolu uusi võimalusi hoone heakorra parandamiseks,“ usub Rõõm, et ka väikeste asulate kortermajad peaksid ühistuid looma.

Kredex rekonstrueerimistoetus korteriühistule

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima.

Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.

Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.

Toetust saab taotleda kuni 40% ulatuses (Ida-Virumaal 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

• Toetust saab taotleda enne 1993.aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.

• Toetust saab taotleda rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, aga ka energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.

• Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.

• Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.

• Toetuse saaja peab 25-40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.

• 25 – 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.

Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:
• korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

• vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

• Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis, peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

• Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta

eestielu.delfi.ee, 21.03.2016

*Õiguskantsler: suitsuanduri kontrollimiseks võib eluruumi siseneda

Õiguskantsleri hinnangul on suitsuanduri kontrollimiseks inimeste eluruumi sisenemine põhiseadusega kooskõlas, kuna tuleohutusnõuded on suunatud avaliku kindlustunde tagamisele.

Selgitustaotlusega selles küsimuses pöördus õiguskantsleri poole Eesti Maksumaksjate Liit, kes soovis teada, kas päästeameti tegevus on kooskõlas põhiseadusega, mille järgi kodu on puutumatu.

Kuna tegemist on avaliku korra kaitseks kehtestatud õigusnormidega, on tuleohutuse tagamise eesmärgil vajadusel lubatav ka põhiseaduses sätestatud kodu puutumatuse õiguse piiramine, leiab õiguskantsler.

Päästeametil on kehtivate õigusaktide järgi tuleohutuse tagamisel mitte ainult õigus, aga ka kohustus kontrollida inimeste kodudes suitsuandurite olemasolu ja korrasolekut. Sellist kontrolli ei saa juba oma olemuselt läbi viia eluruumidesse sisenemata.

Eluruumi sisenemisel peab päästeamet juhinduma korrakaitseseaduses sätestatud piirangutest. Sisenemisega kaasneva riive intensiivsust vähendab kindlasti asjaolu, et päästeametile ei ole tuleohutusalase järelevalve teostamisel antud õigust valduse läbivaatusele.

postimees.ee, 27.03.2016