Päevalehe artikkel magalate korterelamute renoveerimisest on jama. Elan ka Lasnamäel suures korterelamus. Kuus aastat tagasi tahtis ka meie korteriühistu agar, aga rumal esimees võtta maja renoveerimiseks laenu praeguses vääringus 600 000 eurot. Peamine põhjendus oli see, et majas on nii suured soojakaod.
Kui hakkasime asja uurima, siis selgus, et läbi uue, kolmekordse klaasiga akna kaob sooja rohkem kui läbi praeguse majaseina. Plaan oli mähkida maja vati sisse ja siis, et me ära ei lämbuks, paigaldada hirmkallis sundventilatsioon, mis oleks lisaks hakanud kulutama elektrivoolu. Ühtlasi oleks iga korter pidanud hakkama iga kuu maksma mingile firmale selle ventilatsioonisüsteemi hoolduse eest.
Kogu selle jama tasuvusaeg oleks olnud 30 aastat, mis on sama pikk nagu suure hüdroelektrijaama ehitusel. See nn teadlaste uuring on vigane, ega vasta tegelikule olukorrale. Asju, mis on kahjulikud ning ühtlasi tekitavad mingi müütilise soojuse kokkuhoiu nimel igakuiseid kulusid juurde, on veelgi. Peale selle tuleb pangalaenu maksta igal korteril iga kuu – ka suvel, kui keskküte ei töötagi.
Võtke näppu uue kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja vana kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja võrrelge. Siis näete, et tõsi küll, uues korteris läheb kütte peale vähem, aga selle eest on lisandunud üle kümne uue kulurea, igaühe juures mingi teenus, mida vahendab mingi firma, ja kokku võib summa tulla suuremgi kui vanas korteris. Kus on siin kokkuhoid?
delfi.ee, 12.01.1016