*Lasnamäe kortermaja elanik: renoveerimise jutt on jama – jah, küttele kulub pärast vähem, aga 10 uut kulurida tuleb juurde!

Päevalehe artikkel magalate korterelamute renoveerimisest on jama. Elan ka Lasnamäel suures korterelamus. Kuus aastat tagasi tahtis ka meie korteriühistu agar, aga rumal esimees võtta maja renoveerimiseks laenu praeguses vääringus 600 000 eurot. Peamine põhjendus oli see, et majas on nii suured soojakaod.

Kui hakkasime asja uurima, siis selgus, et läbi uue, kolmekordse klaasiga akna kaob sooja rohkem kui läbi praeguse majaseina. Plaan oli mähkida maja vati sisse ja siis, et me ära ei lämbuks, paigaldada hirmkallis sundventilatsioon, mis oleks lisaks hakanud kulutama elektrivoolu. Ühtlasi oleks iga korter pidanud hakkama iga kuu maksma mingile firmale selle ventilatsioonisüsteemi hoolduse eest.

Kogu selle jama tasuvusaeg oleks olnud 30 aastat, mis on sama pikk nagu suure hüdroelektrijaama ehitusel. See nn teadlaste uuring on vigane, ega vasta tegelikule olukorrale. Asju, mis on kahjulikud ning ühtlasi tekitavad mingi müütilise soojuse kokkuhoiu nimel igakuiseid kulusid juurde, on veelgi. Peale selle tuleb pangalaenu maksta igal korteril iga kuu – ka suvel, kui keskküte ei töötagi.

Võtke näppu uue kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja vana kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja võrrelge. Siis näete, et tõsi küll, uues korteris läheb kütte peale vähem, aga selle eest on lisandunud üle kümne uue kulurea, igaühe juures mingi teenus, mida vahendab mingi firma, ja kokku võib summa tulla suuremgi kui vanas korteris. Kus on siin kokkuhoid?

delfi.ee, 12.01.1016

*Naabrid pargivad kortermaja hoovis oma autot iga päev erineval kohal, mida teha?

Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu vahendab kortermaja elaniku muret, keda pahandab parkimiskord kortermaja ümber.

«Meie maja hoovis pargib enamus korteriomanikke oma autod iga päev erinevatele kohtadele, nii kuis juhtub. Kuidas oleks võimalik parkimiskord kindlaks määrata?» uurib lugeja.

Vastab EKÜL jurist Irina Reva:

Erinevalt laialt levinud arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

postimees.ee, 21.12.2015