Eesti inimene eelistab olla pigem oma kodu omanik kui üüriline, selgus rahaasjade teabekeskuse uuringust. Siiski elavad väga paljud üüripinnal, eelistades omanikukohustustest vaba elu või kogudes samal ajal raha oma kodu sissemakseks.
Kui üürnikule võib tunduda, et tal endal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsma peaks, siis korteri omaniku poolt vaadates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea omanik vajalikuks elamispinda kindlustada. Tegelikkuses ei ole kumbki ootamatuste eest kaitstud.
Kes ja mida peaks kindlustama?
Kodukindlustus koosneb kolmest suurest osast: esiteks ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed); teiseks koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool kodu ning kolmandaks vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest.
Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena. Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes oli kahju tekitajaks. Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata selle tekitajast.
Kindlustamiseks piisab huvist
Omanik on huvitatud kinnisvara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri ehituslik pool siseviimistluseni välja – õnnetusjuhtumi korral taastatakse korter endisel kujul. Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust pole ja korter saab näiteks torulekke või tuleõnnetuse tõttu kannatada, jäävad remonditööd omaniku kanda. Kui õnnetuse põhjustajaks on üürnik, saab omanik kahju välja nõuda temalt, sest ta peab korteri tagastama samas seisukorras nagu see üürile võeti. Omaniku kindlustamata korteri võib enda huvides kindlustada ka üürnik, et vältida õnnetuse korral korteri remonditööde maksumuse hüvitamist.
Hinda oma vara väärtust
Korteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jm võivad olla osaliselt omaniku, osaliselt üürniku omad. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi oma vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka kodus leiduva vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara. Üürnikul tasub üürilepingu sõlmimisel uurida, kas ja millises ulatuses on korteril ja omaniku varal kindlustus juba olemas.
Kui omanikuga suhtlemine on tülikas või omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha. Siis saab ta õnnetusjuhtumi korral kindlustusseltsi minna, ilma et peaks omanikku juhtunust teavitama. Tasub tähele panna, et varakindlustus kaitseb asju ka väljaspool kodu liikudes, nii näiteks kuulub koduse vara kindlustuse alla ka kaduma läinud jalgratas. Kindlustussoovi korral tasub oma maist vara õiglaselt hinnata ja läbi mõelda, kui suur oleks väljaminek juhul, kui kõik asjad tuleks uuesti soetada. Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, mis kõik kokku moodustavadki inimese koduse vara.
Kui kahju on tekitatud teistele
Õnnetuse korral võivad lisaks kahju saada kolmandad isikud ja sellistel juhtudel saab end kaitsta vastutuskindlustusega. Näiteks kui alumine naaber nõuab ootamatust torulekkest tekkinud kahju hüvitamist, siis vastutuskindlustuse puhul jääb omaniku kanda vaid omavastutus. Omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese kanda ja ulatub keskmiselt kuni 200 euroni, tuleb inimestele tihti üllatusena. Seetõttu tasub omavastutuse suurusele tähelepanu pöörata juba kindlustuslepingut sõlmides. Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema jooksma jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann. Vastutuskindlustuse osa igakuisest kindlustusmaksest on keskmiselt kahe euro ringis, kuid sellega laieneb oluliselt kaitse nii korteri omanikule kui üürnikule.
Kui juhtunud on õnnetus ja kahjukindlustusleping on sõlmitud, võiks alati oma kindlustusfirmale kahjuavalduse teha. Sageli inimesed ei teagi, mis kaitse ja kui suures ulatuses neil lepingu kohaselt on – kas kindlustatud on vaid kinnisvara karbina või ka selle sees olev vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteriga.
Üürilevõtja kindlustusega seotud meelespea:
Üürilepingut sõlmides uuri omanikult, kas ja millises ulatuses kindlustusleping korteril on.
Kindlustamiseks ei pea olema korteri omanik, piisab kindlustushuvist.
Kindlustuslepingu mõistes on korteri omanik ja üürnik võrdväärsed.
Hinda realistlikult oma vara suurust – lisaks mööblile ja tehnikale on väärtuslikud ka ehted, raamatud, köögitarbed, riided ja jalanõud.
Õnnetusjuhtumi korral hüvitatakse kahju ühe kindlustuslepingu alusel, topeltkaitse ei anna kahekordset hüvitust.
tarbija24.postimees.ee, 28.09.2015