Peamised äripinnad, mille järele väikelinnades on nõudlust, on kaubandus- ja tootmispinnad, kirjutab Arco Vara maakler Ave-Maria Mändmets.
Ostjad või üürijad esitavad äripindadele järjest kõrgemaid nõudmisi, kuna firmade töötajad vajavad kaasaegseid töötingimusi ning kliendid eelistavad head logistilist asukohta.
Ärikinnisvara aktiviseerumist toetavad peamiselt keskmised või suured tootmisettevõtted, kes soovivad oma toodangumahte kasvatada. Näiteks Viljandis soetasid edukad tootjad 2014. aastal mitmeid hoonestamata äri- ja tootmismaa krunte, et rajada omale sobivad tootmis- või ärihooned, mis on tänaseks ka valminud .
Kõige suurem puudus senise kogemuse põhjal on kuni 1000-ruutmeetrise, kõrgete lagedega ja suurte ukseavadega tootmis- või laopindadest. Napib ka väikeseid büroopindu, kuhu saaks paigutada ettevõtte raamatupidamise jms.
Väikelinnade omapäraks on see, et enamasti kasutatakse omaniku enda kasutuses olevat hoonet, üüritakse vähem. Ärikinnisvara omaja on reeglina tootmisettevõte, üürile antakse üldjuhul väiksemaid äripindasid nii kaubandus- kui ka teenindusettevõtetele.
Väikelinnade uusarendused
Väikelinnade turud kannatavad juba välja ka uusarendusi. Viljandis on Uku keskuse ja Centrumi laiendus hästi vastu võetud. Tänaseks vabu pindasid enam ei ole. Äärelinnas olevad kauplused on kolinud kesklinnale lähemale. Ettevõtjad on saanud aru, et klient soovib aega säästa ja saada kogu kauba ühest kohast.
Tublisti arenevad ka tööstuspargid linnade piiril. Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Viiratsi alevikus planeeritakse tööstusparki, kus on juba tegutsev kalakasvatus. Metallitööstusega tegelev ettevõte rajas aga uue tootmishoone.
Kuidas kujunevad hinnad?
Teatud linnapiirkondade vastu on loomulikult suurem huvi. Nii on Viljandi kesklinnas üür keskmiselt kõrgem (kuni 8 eur m²), aga äärealadel madalam (kuni 3 eur m²). Samas on äärelinnas ka väga häid ja kõrgema hinnaga üüripindu.
Üürihindu mõjutab see, et mitte igal pool ei ole üürimine ühtmoodi hästi käivitunud. Näiteks kaubanduskeskuste võrdluses on hinnad sõltuvalt kaubanduskeskuse atraktiivsusest erinevad.
Enamus ettevõtteid sooviks siiski kontoreid kesklinnale lähemal, kusjuures järjest olulisemaks peetakse kõrvalkulude suurust ja parkimisvõimalusi. Mitmetele firmadele on oluline ka kaubavedude mugavus.
Väikelinnas äri alustav ettevõte peaks arvestama sõltumata valdkonnast, kas tegemist on kaubanduse või tootmisega, et mõlemal puhul kehtib igal juhul kinnisvara kuldreegel –
Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Kui suurtesse kaubanduskeskustesse ei ole pinda, siis alternatiivne variant oleks kesklinna piirkonna hoonete alumised korrused, et oleks tagatud nähtavus ja autoga ligipääs.
Tootmise rajamisel on oluline transpordivõimaluste olemasolu, ligipääsetavus, spetsiifiline tööjõud.
Aktiviseerunud ärikinnisvaraturul on väikelinnade kinnisvaraturule tervikuna tervendav mõju, kuna see toob kaasa ka tööjõu liikumise, mis omakorda aktiviseerib tehinguid elukondliku kinnisvaraga.
kinnisvarauudised.ee, 26.09.2015