*Elu korteriühistus: Ühistu otsuse kohustuslikkus

Meil moodustati enne korteriühistu ja siis pidid kõik korteriomanikud andma allkirjad et soovivad astuda korteriühistusse. Mina leidsin, et toimus seaduse rikkumine ja allkirja ei andnud.

Kõik esitatud arved olen korralikult maksnud. Ühelgil korteriühistu üldkoosolek ei ole viibinud. Nüüd soovib korteriühistu Kredexi 35% toega maja renoveerida ja võtta 20 aastaks pangalaenu 5% intressiga. Olemas on eelpropjekt ja soovitakse kõigi korteriomanike allkirju. Olen 75 aastane ja ei soovi allkirja anda. 16 korteriomanikku on allkirjad juba andnud.

Mulle on jäänud veel 5 päeva otsustamiseks. Olen renoveerimisega nõus kuid mitte 20 aastase pangalaenuga. On võimalik ka omafinatrseerimisega renoveerida.

Vastus: Esimesena selgitan korteriühistusse astumist. Nimelt korteriühistuseaduse § 3 sätestab, et korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.

Seega Teie korteriühistu on asutatud seaduslikult, kui asutamiskoosolekul hääletas korteriomanike enamus, kellele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, korteriühistu moodustamise poolt. Kuna ma ei ole kursis, millises osas toimus Teie arvates seaduse rikkumine korteriühistu moodustamisel, eeldan enda vastuses, et korteriühistu on moodustatud seaduspäraselt.

Märgin ära ka selle, et kui korteriühistu on loodud, siis on selle liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega korteriühistu puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on sundliikmesusega mittetulundusühinguga. Seega kui Te ei ole osalenud korteriühistu üldkoosolekutel, ei tähenda, et Te ei ole korteriühistu liige. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused kehtivad ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Teie kirjast lähtudes, eeldan, et renoveerimise näol on tegemist elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemisega.

Lähtudes eeltoodust, on korteriühistu üldkoosoleku otsus Teile kohustuslik. Kui Te leiate, et üldkoosoleku otsus ei ole seaduspärane, on Teil korteriühistuseaduse § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

adaur.ee, 9.05.2017

*Eesti majanduse väljavaade on paranenud

Eesti tööstussektori tootmismaht suurenes möödunud aastal 2%

Aasta teine pool oli esimesest aga oluliselt tugevam: töötleva tööstuse tootmismaht hakkas kiirenevas tempos kasvama juba teises kvartalis, energeetikasektori tootmismaht suurenes järsult kolmandas ning aasta viimases kvartalis taastus ka tootmismaht mäetööstuses.

Elektritoodang suurenes möödunud aastal 15% (detsembris 19%). Elektri tootmine ületas tarbimist ning aasta kokkuvõttes oli Eesti möödunud aastal elektri netoeksportija. Toodangu kasv tulenes Eesti elektritootjatele soodsamast konkurentsiolukorrast, mida toetas aasta teises pooles vähenenud veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides ning 2015. aastaga võrreldes madalamad CO2 saastekvootide hinnad. Lisaks elektritootmise kasvule aitas maailmaturul naftahindade tõus kaasa põlevkiviõlitootmise suurendamisele.

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos: möödunud aastal keskmiselt 2%, kuid neljandas kvartalis 5% ning detsembris isegi 8%. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetasid möödunud aastal kõige enam puidutööstus ja elektriseadmete tootmine ning neljandas kvartalis nendele lisaks veel mobiilsideseadmete tootmine ning laevade remont (selles tegevusalas on pikk tootmistsükkel ning tootmismahud aasta jooksul väga hüplikud). Nii aasta viimases kvartalis kui möödunud aastal kokku suurenes tootmismaht ligikaudu kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv oli möödunud aastal mõõdukas (4%), olid ka siin aasta esimene ja teine pool väga erinevad. Kui aasta esimesel poolel vähenes ekspordikäive 5%, siis teisel poolaastal suurenes see tugeva 13% võrra (detsembris kasvas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 11%). Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal suureneb veidi, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Euroala majanduskasv jätkub vähemalt aasta esimesel poolel mõõduka kasvuga. Vaatamata suurtele poliitilistele riskidele on euroala ettevõtete kindlustunne paranenud, nii töötlevas tööstuses kui teenustesektoris hõive kasvab ning ettevõtted plaanivad eesoleval aastal oma käivet parandada. Ka Eestis on tööstussektori kindlustunne tublisti tõusnud ning ettevõtete väljavaade hindade, tööhõive ja tootmise suhtes on paranenud.

Müügihinnad kasvavad

Töötleva tööstuse ekspordi- ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning samuti ka tootjahindade kasv kiirenes järsult möödunud aasta teisel poolel. Selle taga on välisturgudelt ülekantud toorainehindade tõus, euro nõrgenemine ja nõudluse suurenemine. Paranenud müügihinnad peaksid vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule ja koos kindlustunde paranemisega aitama kaasa investeeringute suurendamisele. Praegu sisseostetud kaupade ja teenuste hindadest kiiremini kasvavad ekspordihinnad on ettevõtete jaoks soodsa mõjuga. Õnneks on majanduse kindlustunne (nii ettevõtted kui tarbijad) Eestis ja euroalal (viimastel kuudel) paranemas, mis viitab nõudluse suurenemisele või vähemalt selle püsimisele.

Tellimuste järgi tegutsevate töötleva tööstuse tegevusalade lähiaja väljavaade on erinev

Kui möödunud aasta viimases kvartalis suurenesid tellimused tekstiili- ja rõivatööstuses, paberitööstuses, metallitööstuses, elektriseadmete ja haagiste tootmises, siis vähenesid tellimused väga tugevasti elektroonika-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. Tellimuste vähenemine võib lähikuudel pidurdada tootmismahu kasvu või vähendada tootmismahtu nendes tegevusalades. Kuna nende tegevusalade müügitulu moodustab ligikaudu viiendiku kogu töötleva tööstuse müügitulust, võib tellimuste vähenemine aeglustada lähikuudel kogu selle tööstusharu kasvu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv on paari viimase aasta jooksul stabiliseerunud

Nii 2015. kui 2016. aastal kasvas jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu veidi üle 4%. Vaatamata Eesti tarbijate kindlustunde kiirele paranemisele alates möödunud aasta kevadest, oli aasta teine pool jaekaubanduses siiski veidi nõrgem kui esimene (kasvud vastavalt 3% ja 5%). Paranenud on nii majapidamiste hinnang oma finantsseisule, kui ka väljavaade suuremate ostude tegemiseks eesoleva aasta jooksul. Eesti tarbijate praegune kindlustunne on juba tublisti üle pikaajalise keskmise (5, 10 ja 20 aastat).

Kuigi viimase viie aastaga on palgad kasvanud enam kui kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused enam kui poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljudele teistele riikidele, hoopis kasvanud. Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev (veidi aeglustub, kuid ületab ettevõtete tootlikkuse kasvu), kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.

kukkur.swedbank.ee, 31.01.2017

*Üürituru toob põranda alt välja õiglane maksustamine

Korterite üüriturg on täna sisuliselt põrandaalune, ning põhjus pole selles, et keskmine korteriomanik oleks riukalik suli. Üürituru on varimajanduse poolele tõuganud praegune üürikorteri maksustamise kord, mis eksib nii tulumaksu loogika kui inimeste õiglustunde vastu.

Tänane absurd seisneb selles, et riik vaatab – ja maksustab! – kogu üürnikult saadud summat kui üürileandja puhaskasumit. (Tõsi, järgmist tuludeklaratsiooni esitades võib üüritulust küll viiendiku kulude katteks maha arvestada, kuid see leevendab pisut vaid ebaõigluse määra, aga mitte põhimõtet.) See eksib nii tehingu majandusliku sisu kui kogu tulude maksustamise loogika vastu. Seaduse jaoks on korteri väljaüürija see kõige suurem liigkasuvõtjat, keda maksustatakse karmimalt kui palgasaajat, karmimalt kui väärtpaberispekulanti või ettevõtjat, isegi karmimalt kui süllekukkunud päranduse rahakstegijat.

Kuigi maksud ei meeldi kellelegi, on need osa ühiskondlikust kokkuleppest ning on üldine norm, et maksud makstakse ära. On rikkujaid, aga lisaks karistuse ähvardusele valitseb nende suhtes ka ühiskondlik hukkamõist – tänapäeva Eestis on põhjamaine riik ja keegi ei söanda enam praalida sellega, kui osavalt käibe- või tulumaksu “kõrvale” ajas. Kuid erandiks on praegune korteri üüritulu maksustamine: see on nii loogika- ja õiglusevastane, et “mustalt” üürimine ei pälvi isegi ühiskondlikku hukkamõistu. See pole märk halvast kodanikkonnast, vaid halvast seadusest.

Keskmine korteri väljaüürija pole kinnisvarasusserdaja, vaid tavaline keskklassi inimene nagu mina või sina. Tema korter pole soetanud investeeringuna ega tulu teenimise eesmärgil. Enamasti üürib ta välja pärandiks saadud kinnisvara, oma nn poissmehekorterit või vanemate abiga õpingute ajaks soetatud ühe-kahetoalist, et ise perega suuremas kodus edasi elada. Sageli katab üüritulu napilt laenumakse. Lisades korteri loomuliku kulu, vajaliku hoolduse, remondifondi ning kõik muud kohustused mis seadus üürileandja õlule paneb, katab üüritulu heal juhul vara säilimise hinna, sageli maksab puht finantsiliselt vaadates üürileandja siiski peale.

See kõik on väga kaugel investeerimistegevusest või ettevõtlusest, see on kõige tavalisem eraisiku tegevus isikliku vara mõistlikuks majandamiseks.

Ma pole naiivne, muidugi on ka Eesti üüriturul inimesi, kes varjatult tegutsevad ettevõtjana. Nad üürivad välja mitmeid kortereid, mis ongi soetatud tulu teenimiseks ning teenivad sellega kasumit ja igapäevast elatist. See on kõige tüüpilisem ettevõtlus, ainult asi käib mustalt ja riigil jääb tulumaks saamata. Ent selle probleemi lahendamiseks kõigi üleüldine maksustamine on ühtaegu nii ebaõiglane, lihtsameelne kui ebatõhus.

Ma pole päris üht meelt ka hea ametivenna Martin Vahteriga, kes tegi ettepaneku kehtestada üüritulule lihtsalt madalam tulumaks. Põhipuudus – üüri võrdsustamine kasumiga – jääb siiski alles, lihtsalt maksumäär on väiksem. Ning põhimõtteline viga ehk kõigi väljaüüritud korterite käsitlemine ettevõtlusena, jääb samuti alles.

Rahva õiglustunde ning ka tulude maksustamise loogikaga oleks kooskõlas, kui iga inimene tohiks üht endale kuuluvat eluaset maksuvabalt välja üürida.

Küll kehtiks tulumaks eraisikule alates teisest väljaüüritavast korterist. Kahe ja enama korteri väljaüürimine on oma olemuselt juba ettevõtlusele sarnasem; teise ja järgmiste korterite üüritulu täiemahuline maksustamine suunaks ka nende omanikke enda äri korrektselt ettevõtluseks vormistama, sest ettevõtjana saab ta tehtud kulutused maksustatavast tulust maha arvata. Ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta tulu reaalselt ettevõtlusest välja, tarbimisse võtab – see on ka kooskõlas Eesti tulumaksustamise loogikaga. Usun, et see omaks positiivset efekti ka muudele kinnisvaraga seotud majandusharudele (ehitus, remonditööd jms), sest ettevõtja tellib ettevõtjalt teenust ju ikka ametliku arve alusel.

Tänases üüritulu maksustamise korras paistab välja seadusandja soov vältida üüriturul suure, n-ö käest-kätte toimiva varimajandusharu teket. Ent valitud lahendus pole mitte üksnes kasutu, vaid enamgi, lausa vastupidise efektiga. Soomest sisserännanuna võin kinnitada, et Eesti ühiskond pole sugugi ükskõikne ega hoolimatu, ühiskondlik surve seaduskuulekusele ja ligimesega arvestamisele kasvab iga aastaga. Üldiselt mõistetakse ühiskondlikult hukka mustalt töötamine ja ka mustalt teenimine. Kuid üüritulu praegune maksustamine on ebaõiglane ja absurdne nii paljude jaoks, et üüritulu „mustalt“ vastuvõtmine pole sotsiaalselt taunitud. Kui maksustame enda korteri väljaüürimise inimeste jaoks mõistetavalt ja õiglaselt, toetab ausat maksukäitumist lisaks maksuameti piitsale-präänikule ka ühiskondlik surve.

ohtuleht.ee, 7.11.2016

*Raha- ja parkimisprobleemid: kemplevad naabrid kulutavad Eesti kohtute uksi

«Korteriühistutega seotud vaidluste hulk püsib jätkuvalt kõrgel,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eilsel õigusteabepäeval Riigikohtu kohtunik Villu Kõve.

«Kõik taandub inimsuhetele. Kui inimesed omavahel läbi ei saa, ei aita ükski seadus,» rääkis ta. Põhiliseks tüliõunaks on raha. «Näiteks majanduskulud: ühele tundub, et naaber maksab liiga vähe, teise meelest on seda liiga palju. Mõni arvab, et kui talle miski ei meeldi, ei pea ta selle eest ka maksma.»

Tülli minnakse ka renoveerimisplaanide pärast. «Renoveerimisega on ju samuti seotud suured kulud,» mainis ta. «Osa inimesi on valmis maja kordategemise eest maksma, teised jälle mitte, tekibki konflikt. Kas jääb maja korda tegemata või peavad need inimesed, kes maja korrastamist ei soovi, sealt ära minema – rohkem variante pole,» rääkis Kõve. «Kui keegi maksmata jätab, peab keegi teine ju maksma selle raha tema eest.»

Palju pahandust tekitavad ka parkimiskohad maja juures: kes, kuidas ja kuhu parkida tohib. «Paberid tuleb korda teha. Ainus võimalus on notariaalne kasutuskorra kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb minna kohtusse ning kohus määrab kasutuskorra,» selgitas ta.

Kõve sõnul püüab kohus aga vaenupooli ennekõike lepitada. «Korteriühistud vajaksid aga kohtuvälist lepitajat,» leidis ta.

postimees.ee, 6.05.2016

*Ligi 200 000 Eesti elanikul puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon

85% Eesti elanikest saavad puhta joogivee ühisveevärgi kaudu otse koju, pea sama paljude inimeste reovesi kogutakse kokku ühiskanalisatsiooni kaudu ning puhastatakse vastavalt nõuetele. Nende näitajatega oleme Euroopas tublid keskmised.
„Enamikes suuremates asulates on ühisveevärk ja –kanalisatsioon juba olemas, kuid olukord on keerulisem seal, kus see pole võimalik. Kui linnainimesel on ainukeseks mureks veearvete õigeaegne tasumine, siis maapiirkonnas peab inimene rajama endale kaevu ja reovee puhastusseadmed ning tagama ka nende korrapärase hoolduse,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ning lisas, et just hajaasustuses ongi mitmesuguseid probleeme.

Näiteks pole paljude inimeste kaevuvesi puhas, seejuures on kaevud tihti reostunud just mikrobioloogiliselt, mis viitab kaevu halvale tehnilisele seisukorrale või lähedal asuvale reostusallikale nagu laut, sõnnikuhoidla või reovee imbkaev. Lisaks näitab Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal korraldatud seire, et madalates kaevudes esineb kõrgendatud määral nitraatioone ja leidub ka pestitsiide.

Samuti on probleeme reovee käitlusega. 2015. aastal tehtud uuringust selgus, et ligi 35% reovee kogumise ja puhastamise süsteemidest hajaasustuses on üle 35 aasta vanad ning halvas tehnilises seisukorras. Kõikidest hajaasustuse reovee kohtkäitlussüsteemidest (kogumismahutid, immutussüsteemid, kuivkäimlad) ei vasta nõuetele 22% ehk iga viies.

Kroon lisas, et positiivse poole pealt on eestlane üks Euroopa säästlikemaid veetarbijaid, tarbides keskmiselt 80-90 liitrit päevas. Selline tarbimise maht on püsinud stabiilsena juba üle 10 aasta.

Rahvusvahelist veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 1993. aastast. Tänavu keskendutakse vee ja töökohtade seostele ehk sellele, kuidas vesi ja töökohad koos juhivad inimeste elusid ning kuidas inimestele tagatud puhas vesi loob paremad eeldused hariduse saamiseks, tööl käimiseks, enese teotuseks, sotsiaalseks arenguks jne.

maaleht.ee, 22.03.2016

*Sotsiaalministeerium kaalub rõdudel suitsetamise keelustamist

Sotsiaalministeerium on saanud tubakaseaduse muutmiseks ettepaneku keelata suitsetamine korteriühistute rõdudel ja akendel.

Seadus ei luba juba praegu suitsetada kortermajade trepikodades, tulevikus võiks sellesse nimekirja lisanduda ka kortermajade aknad ja rõdud. Sellise ettepaneku on sotsiaalministeeriumile teinud Tervise Arengu Instituut (TAI), vahendas ERR-i uudisteportaal raadiouudiseid.

«Sotsiaalministeerium on saanud inimestelt palju märgukirjasid, et neid häirib suits, mis tuleb tuppa, kui nende kõrval naaber enda rõdul suitsetab,» rääkis TAI direktori Maris Jesse.

Jesse pakkus välja, et kui siiski on suitsunälg suur, peaks inimene väliriided selga panema ning kodust kaugemale minema.

Kes ja kuidas suitsetajaid peaks tuvastama ja karistama, seda TAI välja ei paku.

postimees.ee, 22.02.2016

*Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd.

Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ohtuleht.ee, 2.02.2016

*Ugala renoveerimisleping saab pärast vintsutusi lõpuks allkirjad

Teisipäeva pärastlõunal saavad Ugala teatri suurel laval ühe laua taga kokku Ugala teatri, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi Nordecon esindajad, et allkirjastada Ugala teatri maja renoveerimisleping. Mitu korda vaidlustatud renoveerimise algust on teatrirahvas oodanud juba eelmise aasta kevadest saadik.

«Ugala teater on remonti oodanud kaua,» tõdes teatrijuht Kristiina Alliksaar. «Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990. aastatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast vintsutusi tõepoolest algab, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis.»

Pärast seda, kui ehitusleping on allkirjastatud, viib teatrijuht huvilised ekskursioonile teatrimaja eri nurkadesse, et tutvustada ehitusplaane ning seda, kuidas hakkab välja nägema Ugala teater aastal 2017 ehk pärast põhjalikku renoveerimist. Ringkäik lõpeb teatrimaja rõdul, kus teatrijuht ja ehitaja löövad fassaadi küljest lahti esimese telliskivi, et anda omalt poolt panus kogu maja punastest telliskividest koosneva fassaadi väljavahetamisse.
Ühtlasi antakse ehitajale üle peaaegu 500 võtmest koosnev kimp, millega saab avada kõik Ugala teatri uksed. Ehitama hakkab aktsiaselts Nordecon ning leping näeb ette, et töö valmib märtsiks 2017.

sakala.ajaleht.ee, 1.02.2016

*Eesti parim ehitusprojekt 2015 on Rakvere Tark Maja

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursi võitjaks valiti Rakvere Tark Maja, mille peaprojekteerijaks on Alver Arhitektid OÜ.

Žürii poolt lõppvooru valitud viit ehitist ühendavateks märksõnadeks on energiatõhusus, innovaatilisus ja keskkonnast hoolimine, hoone kasutuseesmärgilt olid esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Žürii liikme, EKELi juhatuse esimehe Merike Rannu sõnul soovitakse konkursiga tunnustada silmapaistvaid projekteerijaid ja kaasa aidata ehituskonsultatsiooniteenuste, sh. projekteerimise kvaliteedi, projekteerimisettevõtjate maine ning tellijate teadlikkuse tõusule.

“Konkursil hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust” sõnas Rannu. “Mõistagi peab tellija lõpptulemusega rahul olema”.

EKELi tegevjuhi Kalle Karroni hinnangul tõid konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Näiteks on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Tihedas konkurentsis teiseks jäänud, Novarc Group AS poolt projekteeritud Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuv esinduslik büroohoone on parim näide keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Hoone on energiasäästlik, maja ehitamisel on kasutatud võimalikult palju taaskasutatavaid ja kohalikke materjale.

Võidutööks valitud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset nägu. Lisaks on Rakvere objekti puhul oskuslikult seotud olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

Hoone peaprojekteerija ja arhitekt Oliver Alveri sõnul on hea maja valmimiseks vaja head tellijat, head projekteerijat ja head ehitajat. “Kui üks nendest kolmest osapoolest ei tee tööd silmade särades, ei ole võimalik hea tulemuse saavutamine” sõnas Alver „Antud auhind ei ole mitte ainult projekteerimismeeskonnale vaid ka tänu tellijale ja ehitajale“.

Lisaks uutele ehitistele oli nominentide hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru Riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustanud sel aastal „Hästi restaureeritud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest.

Tunnustuse pälvisid kõik viis nominenti:
Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleks, peaprojekteerija Sweco Projekt AS
Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti büroohoone, peaprojekteerija Novarc Group AS
Võru Riigigümnaasium, peaprojekteerija Esplan OÜ
Kino Kosmos rekonstrueerimine, peaprojekteerija Urmas Lõokese Arhitektibüroo OÜ
Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid OÜ

ehitusuudised.ee, 29.01.2016

*Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu eskiislahendus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Viljandi järve ääres krundi Roo tn 9 ja ranna-ala vaheline krunt ja selle ehitusõigus ujula ja spaahotelli ehitamiseks.

Detailplaneering koostatakse maa-ala ettevalmistamiseks võimalikule erainvestorile. Viljandi linnal puudub kavatsus antud asukohas ise detailplaneeringu lahendust ellu viia.

Viljandi järve äärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu lähteseisukohtade ja –ülesande arutelu toimus 8. jaanuaril 2015 Viljandi Linnavalitsuses. Lähteülesandes määratud ehitusalune pind on umbes 4200 m², millest veekeskuse osa on 2800 m² ja hotelli osa 1400 m².

Viljandi järve koosseisus olnud nn Mädalepiku kraav sätestas soovitud hoonestusalale suures ulatuses kalda ehituskeeluvööndi. Seetõttu algasid arutelud Keskkonnaametiga lahenduste leidmiseks. 10. veebruaril 2015 toimus Viljandi Linnavalitsuses Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu arutelu, millest võtsid osa ka Keskkonnaameti esindajad. Koosolekul otsustati teha Keskkonnaagentuurile ettepanek järve piiri muutmiseks Mädalepiku juures, et Viljandi järve koosseisust välja arvata inimtekkeliselt rajatud kraav. Keskkonnaagentuur teostas täiendava paikvaatluse ja veendus, et tegemist on eraldiseisva avatud kuivendussüsteemi lõiguga, mitte Viljandi järve osaga.
Keskkonnaministeeriumi 17.06.2015 käskkirja nr 569 alusel muudeti keskkonnaregistri veekogude nimistus Viljandi järvega seotud andmeid.

Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks sõlmiti juulis 2015 töövõtuleping Purest OÜ-ga. Eritingimused valmisid Joosep Metslangi koostatuna oktoobris.

Detailplaneeringu koostamise töövõtuleping sõlmiti augustis 2015 osaühinguga TEMPT. Planeeringu koostajateks on arhitektid Mihkel Urmet ja Taavi Kuningas.

Planeeringualas on planeeritava spaahotelli krunt pindalaga ca 15 100 m² ja seda piiravad maa-alad, Aasa tänava parkla, rannajalgpalliväljaku ala ning järve rannaala Kösti (Tartu mnt) suunas, kuhu planeeritakse maaküte. Viljandi järve matkarada kulgeb planeeringualas järve veepiiri ja krundi vahel.

Hoonestusala piire ja hoonemahtusid planeerides on arvestatud olulisi vaatesuundi järvele Tartu tänava mäelt ja Kõrgemäe tänava suunalt ning linnale avanevaid vaateid Viljandi järve poolt.

Lähtutud on varasemalt koostatud kehtivast Roo tn 9 krundi planeeringulahendusest.

Hoonestusala piirideks on planeeritud Aasa tänava elamute ehitusjoon, järve kalda ehituskeeluvööndi piir, Järve tänava ehitusjoon ja Järve tänavaga risti olev piir Mädalepiku kraavi suunal. Taotluslikult on hoonestusala Roo tn 9 krundi hoonestusalast planeeritud võimalikult kaugele, et kaks suurt hoonemahtu koos ei varjaks liialt vaateid järvele. Kaks hoonet on taotluslikult planeeritud võrreldavalt sarnase mahuga. Nende vahelisele nn puhveralale on planeeritud ligikaudu 120-kohaline parkla.

Eskiislahenduses on näidatud võimalikud illustratiivsed veekeskuse ja hotelli hoonemahud hoonestusalas. Ujula ja spaahotelli veepiiriga rööpselt paigutuva põhimahu maksimaalseks kõrguseks on planeeritud 2 korrust ja hotelli järvega risti paigutuva mahu maksimaalseks kõrguseks on 5 korrust. Eskiisiga planeeritud hotellitubade arv on 160. Spaa ehitusalune pind on kavandatud ca 3200 m² ja hotellil ca 2000 m².

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 10.02.2016 kell 16 J. Laidoneri plats 5 1. korruse koosolekute ruumis.

www.viljandi.ee, 28.01.2016