*Kortermajade renoveerimistoetus

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul võib 2020. aasta riigieelarves olla vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks ning siis saaks taasalustada taotluste vastuvõtuga. Kredexile laekus 460 taotlust kogusummas 102 miljonit eurot ning praeguseks on toetuse eraldamine lõppenud.
«Rahalisi vahendeid on võimalik erinevatesse meetmetesse suunata eelarve piires ning selle jagunemisel tuleb lähtuda riigi laiematest eesmärkidest, sihtgruppide vajadustest ja võimekusest ning meetmete mõjust. Ühtlasi tegeleme sellega, et hiljemalt 2020. aasta eelarves oleks vahendeid korterelamute rekonstrueerimiseks. Sellisel juhul saab taasalustada taotluste vastuvõtuga,» ütles Palo kirjalikus vastuses Eesti Korteriühistute Liidu arupärimisele.

Aastateks 2014-2020 oli kortermajade renoveerimiseks Euroopa Liidu struktuuritoetuste programmis ette nähtud 102 miljonit eurot. Vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele peatati taotluste vastuvõtmine eelarve lõppemisel.

«Rekonstrueerimise toetamine on pikemas vaates väga oluline ja sellest tulenevalt oleme kaardistanud täiendava rahastamise leidmise võimalused tulevikus. Seda saaks teha kas mõne teise Euroopa Liidu struktuurifondi vahenditest finantseeritava meetme jäägist või leida täiendav rahastus riigieelarvest,» ütles Palo.

Ta lisas, et arvestada tuleb vajadusega tagada programmile stabiilne rahastus. «Kui valitsus otsustaks leida rahalised vahendid väiksemamahuliste meetmete jääkidest või piltlikult öeldes näpistada väiksemaid summasid teiste programmide arvelt, teeksime karuteene teiste toetuste taotlejatele. Arvestades keskmise korterelamu rekonstrueerimiseks vajaliku toetuse mahtu oleks programmi jätkusuutlikkuse huvides vaja tagada stabiilne rahastus, vastasel juhul tekiks mõne kuu pärast sama olukord nagu praegu,» ütles Palo.
«Mõistan, et ootus toetuse jätkumisele on suur, kuid soovin lisaks meelde tuletada, et riik toetab korterelamute rekonstrueerimist ka muul viisil. Nii on riik panustamas vastavatesse koolitusprogrammidesse, teavitustegevustesse, kutsesüsteemi korrastamisse, õigusraamistiku parendamisse ning uuringute tellimisse, mis aitavad spetsialistidel rakendada parimaid tehnilisi lahendusi,» ütles minister.

«Samuti on oluline Kredexi kaudu riikliku tagatise pakkumine inimestele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning vähendada oma esmase sissemakse kohustust, mis on eriti raskendatud noortel ja lastega peredel,» märkis minister.

«Käesoleva eelarveperioodi vahenditest on tänaseks Kredex väljamaksnud 23 protsenti, mis tähendab, et rekonstrueerimistööd kestavad selle programmi raames veel kahel järgneval aastal ja väljamakseid teostatakse vastavalt tööde valmimisele. Ehk järgmisel ja ülejärgmisel aastal tuleb rekonstrueerimisturule 80 miljonit eurot, mida on märkimisväärselt rohkem kui on ehitusturu võimekus,» ütles Palo.

Palo sõnul nähtub viimase kahe aasta jooksul laekunud taotluste mahust, et on alustatud või alustatakse kokku 400 korterielamu tervikrekonstrueerimist. Seoses taotluste aktiivse laekumisega on nii projekteerimis- kui ka ehitustööde teostamise järjekorrad olnud tavapärasest pikemad, kuna ettevõtteid, kes on spetsialiseerunud korterielamute rekonstrueerimisele, ei ole palju.

«See on omakorda toonud kaasa mõningase hinnatõusu ja vähendanud potentsiaalset toetust saavate korteriühistute mahtu, mistõttu meetme jätkamiseni oleks mõistlik jätta vähemalt aastane paus,» ütles Palo.

Korterelamute rekonstrueerimistoetust väljastab Kredex teist Euroopa Liidu eelarveperioodi järjest. Eelmine toetusperiood oli aastatel 2010-2014 ning kokku sai toetust 663 kortermaja. Uus toetusperiood algas 2015. aastal ja korteriühistute toetuse taotlemise aktiivsus oli alguses võrdlemisi madal.

Käesoleval aastal taotluste maht kasvas märgatavalt, septembrikuus laekus KredExile 55 taotlust, mida on sama palju kui eelmise eelarve perioodi viimasel aastal kokku. Võttes arvesse eelmise perioodi kogemust oli Kredexil keeruline prognoosida säärast taotluste esitamise aktiivsuse kasvu.

www.omanikud.ee, 10.11.2017

*KredEx – rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.

Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:

1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

KredExi esindaja üldkoosolekule

Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.

www.kredex.ee

*Korteriühistu on heanaaberlik ja kasulik

Kuigi Eestis on kortermajasid kümneid tuhandeid, pole pea pooled neist moodustanud ühistut, et hoone või hoonetega majandamist lihtsustada.
Helme Kihelkonnas on kortermajade haldamise puhul väga erinevad olukorrad. Hea meel on tõdeda, et rohkelt on väga hästi toimivaid ühistuid, mis on tugeva juhatuse eestvedamisel renoveerinud hoone ja parandanud tublisti elukeskkonda. Teisalt on ka neid, mis toimivad tänu mõnele fanaatilisele juhatuse liikmele, kes oma vabast ajast tegeleb haljastuse ja muu seonduvaga, et asjad korras hoida. Kahjuks on piirkonnas ka mitmeid ühistuid, mille puhul on keeruline leida ühistule juhatust, sest keegi ei taha vabatahtlikult vastutust enda peale võtta.

Enamuse võim

Siinkirjutaja elab Tõrvas Metsa tänava kortermajas, mille puhul on ühistu eesrindlik. Igal aastal korraldatakse üldkoosolekuid, kus tutvustatakse maja ehituslikku ja majanduslikku hetkeolukorda. Lisaks kutsutakse kokku üldkoosolekud, kui on vaja otsustada investeeringuid võimuid kinnistut puudutavaid otsuseid- osavõtt nendest on aktiivne! Nagu ikka tuleb mõnekümne isiku koosviibimisel erinevaid mõtteid ja soove ning konsensust leida on paraku keeruline. Aga nagu korteriühistu asutamise puhul on ka selle toimimisel kindlad reeglid. Korteriühistu asutatakse enamiku korteriomanike otsuse alusel, kui sellele enamikule kuulub suurem osa ehitisest ja maatükist. Niisamuti on vaja ka iga suurema otsuse läbiviimiseks enamuse nõusolekut. Seega on korteriühistu juriidiliselt sundühistu, kuna vähemusse jäänud keelduda ei saa. Kui on kaasamõtlev seltskond, kes saab aru, mis on kasulik, siis pole erilisi probleeme ette näha.

Kuna inimeste majanduslik seis on tihtipeale väga erinev, siis tuleb arvestada otsuste tegemisel nii pensionäride kui kõrgepalgaliste tööinimestega. Seetõttu on tihtipeale abiks laenud, mille tagasimaksmisel jaotuvad kohustused pikkade aastate peale ja leevendavad maksekoormust. Tõrva Riiska linnaosas asuva viiekorruselise ja 30 korteriga Ehitaja 3 puhul on loodud korteriühistu juba aastal 2002. Selle aja jooksul on tehtud mitmeid vajalikke töid, agaühistu juhatuse liige Mario Kirt kinnitab, et alles viimastel aastatel on ühistu tõeliselt aktiivseks muutunud.„2002. aastast alates on suurematestettevõtmistest teostatudkatuse ja seinte remont. Lähiajal on plaanis trepikodadele varjualuste ja käsipuude ehitamine, puude raie, katuseplekkide remont ning seinte tamponeerimine,“ tutvustab Kirt tulevikku. Viimane kord kutsuti Ehitaja 3 majas üldkoosolek kokku juhatuse muutmiseks ja üldiste probleemide arutamiseks. Järgmine üldkoosoleku teema võiks olla juba renoveerimise teemaline. „Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Loomulikult kuulatakse kõikide arvamused ja ettepanekud ära. Üldiselt on siiski nii, et kui probleem on kõigile arusaadav, siis otsus on ka ühiselt mõistetav,“ on Kirt rõõmus, et mõistmine on esiletõusev meelsus.

Igal ühistul omad probleemid

Ala külas 12 korteriga elamu nr. 140 korteriühistu juhatuses olev Ardo Järve on samuti veendunud, et kortermaja puhul on ühistu loomine ainuõige tegu. „See on mõttekas vaid juhul, kui majas on sädeinimesed, kes hoolivad elukeskkonnast ja on nõus panustama oma aega ja jõudu ka tasu saamata,“ räägib Järve fanatismi vajadusest. Kuuendat aastat tegutsev ühistu on remontinud trepikojad ja vahetanud amortiseerunud välisuksed, korteriühistu nõudel on OÜ Helme Teenus paigaldanud majale veemõõtja (mis ei ole piirkonna majadele tüüpiline). Alates 2012. a on hoonel energiamärgis “E”. „Lähiajal on plaanis teha hoonele energiaaudit koos ehitise tehnilise kontrolliga, et otsustada hoone renoveerimise vajadus ja võimalikkus,“ räägib Järve, et käed rüpes ei seista.

Ka Ehitaja 3 ühistu mõlgutab renoveerimismõtteid, kuigi hetkel ekspluatatsioonikulud väga kõrged ei ole. „Maja on ehitatud punasest kärgtellisest, mis nõuab spetsiaalset lähenemist, ning maja renoveerimine on tunduvalt kallim kui paneelmajade oma,“ tunnistab Kirt, et kulutused maja korrashoidmiseks võivad tulevikus kindlasti märgatavalt tõusta. Sarnaselt paljude teiste ühistutega kasutab Ehitaja3 suuremateks remonttöödeks tellitud abi, väiksemad proovitakse oma jõududega ära teha.

Heakorra puhul saavad just elanikud ise palju ära teha, pannes käed külge näiteks talvisel lumetõrjel, kevadkoristustel ja muudel kinnistu kenamaks muutmise töödel, mis näiteks eramaja omanikel on iseenesestmõistetavad. „Tahaks tänada neid inimesi, kes on kortermaja heakorra eest alati valmis hoolitsema, näiteks lehtede riisumine, lumelükkamine, maja ümbruse koristamine,“ on Kirt tublidele korteriomanikele tänulik.

Paraku kõlab nii mõnegi ühistutegelase jutust läbi, et neid inimesi väga palju ei ole, ja tundub, et maja heakord paljudele korda ei lähe.

Juhatust määrata keeruline

Kihelkonnalehe toimetus võttis ühendust paljude korteriühistutega nii Hummulist, Ritsust, Tõrvast kui ka mujalt, aga ülemäära jutukad inimesed sellel teemal pole. Põhjuseks on see, et ühistu ei ole kas aktiivne või juhatuses olevad inimesed on sinna määratud vastu tahtmist või lausa tagaselja. Samuti ei soovi keegi eestkõnelejaks olla paljusid majaelanikke puudutavatel teemadel. „Usun, et ühistu töö ei ole väga keeruline, kui oled asjadega kursis. Meil on jaotatud töö nii, et üks juhatuse liige vastutab raamatupidamisliku poole eest, teine organiseerib remondi- ja heakorratöid,“ sõnab Kirt, et üldjuhul ongi nii, et ühistu liikmed soovivad, et midagi muutuks, kuid juhatusse valituks saada paljud ei soovi – ei taheta kohustusi võtta. Seda, et ühistu juhtimine oleneb väga palju just juhtidest, toonitavad kõik ajakirjanikuga rääkinud. „Kahjuks on nii, et ühistut juhitakse oma põhitöö kõrvalt ning probleemseks võib olla ajanappus,“ toob Kirt välja põhjuse, miks kõik nii aktiivsed pole. Samuti ei ole tihtipeale ühistutööd tasustatavad ning motivatsiooni lihtsalt pole. „Meie ühistu ostab teenust sisse raamatupidamiseks ja trepikodade koristamiseks,“ räägib Kirt, et nii suure maja puhul on see ainuvõimalik.

Korteriühistul ALA140 on kolmeliikmelinejuhatus, kes korraldab ka raamatupidamist ja palgalisi töölisi ei ole. „Oleks kindlasti hea, kui juhatuse liikmed saaksid tasustatud, kuid palgafondil ttuleb maksta riigimaksud, mis viib juhtimise kulud suureks. Nende kulude katteks tuleb suurendada makseid ühistu liikmetele, mis omakorda soodustab võlgnevuste tekkimist,“ lahkab Järve teemat. Just võlgnevused on need, mis on paljude korteriühistute suurimaks probleemiks. Vahel tuleb selleks isegi pöörduda kohtusse, et tasumata jäänud arveid välja nõuda. Võlgnevusi saab aga ka ennetada, et hilisemate probleemide tekkimist minimaalseks viia. „Võlgnevuste ärahoidmiseks on ühistus sisse viidud kütte püsimakse, mis sõltub korteri suurusest ja on igakuine, olenemata aastaajast. Vaatamata sellele, on siiski aeg-ajalt liikmetel võlgnevusi, aga siiani on kõik korda saanud,“ tunnistab Järve, et tuleb ette mõelda. „Meil on stabiilselt paar võlglast, kuid summad ei ole suureks läinud ning neid ka tasutakse,“ näeb Kirt positiivsena seda, et inimesed teevad kõik endast oleneva, et mitte võlglasteks jääda.

Naaber tunneb naabrit

Korteriühistu üks inimlikke tugevusi on see, et kõik probleemid on ühised ja tihtipeale tuleb nende lahendamiseks seljad kokku panna. Vähe sellest, et ühistul on tugevad eestvedajad, oluliste otsuste puhul peetakse läbirääkimisi ja arutatakse, kuidas saaks midagi paremini ära teha. Ühiseid talgupäevi on lihtsam kokku leppida ning koos nendega tekivad ka heanaaberlikud suhted. Eriti hea on, kui on majas nooremaid ja vanemaid inimesi, kes saavad üksteist ühistegevuses aidata. Näiteks võivad nooremad teha füüsiliselt raskemaid töid – pügada hekke, vedada peenarde jaoks mulda, parandada inventari või teha lumetõrjet. Samas saavad vanemad ja kogenumad hästi hakkama lillede istutamise või muru külvamisega.

Ala 140 majas on 36 elanikust koguni 20 lapsed, kes samuti aitavad ühistöödes. Täiskasvanutest on ühed ja samad neli aktiivset inimest, kes käised üles käärivad ja käed töödele külge panevad, olgu see siis muru niitmine, maja remonditööd või heakorrastamine.

Loomulikult tuleb siinkohal anda aru, et paljud hallpead ei suuda füüsiliselt noorematega võrdselt panustada, aga tihtipeale on vanameistrid abiks väärt nõuga, mis mõnedki tööd võivad oluliselt lihtsamateks muuta.

Põdrala vald on hetkel ainus, kus korteriühistuid veel loodud pole, kuid nii Leebikus kui Riidajas on nende moodustamine olnud tõsiselt päevakorras ja kaugel pole seegi aeg, kui need asutatud saavad. Mati Rõõm Riidajast leiab, et korteriühistu loomine on vägagi kasulik, kuigi see suurendab natukene üldiseid majandamiskulusid. „Kuna maja on ikkagi vana ja vajab renoveerimist, loob korteriühistu olemasolu uusi võimalusi hoone heakorra parandamiseks,“ usub Rõõm, et ka väikeste asulate kortermajad peaksid ühistuid looma.

Kredex rekonstrueerimistoetus korteriühistule

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima.

Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.

Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.

Toetust saab taotleda kuni 40% ulatuses (Ida-Virumaal 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

• Toetust saab taotleda enne 1993.aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.

• Toetust saab taotleda rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, aga ka energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.

• Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.

• Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.

• Toetuse saaja peab 25-40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.

• 25 – 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.

Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:
• korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

• vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

• Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis, peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

• Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta

eestielu.delfi.ee, 21.03.2016

*Kortermajade toetust kasutavad Ida-Virumaal üksikud

Et julgustada korteriühistuid küsima toetust elamu kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks, on KredExi esindajad valmis ühistu koosolekule tulema ja tingimustest põhjaliku ülevaate andma. Aktiivsuse tõstmiseks pakutakse regioonis ka teistest kõrgemaid toetusmäärasid.

Alates sellest kevadest saab taotleda rekonstrueerimistoetust sõltuvalt saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest kolmes osakaalus: 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Erandina on Ida-Viru korteriühistutel võimalik saada 10 protsenti suurema osakaaluga toetust ehk vastavalt 25, 35 ja 50 protsenti.
Mitte ühtegi taotlust
Ida-Virumaalt pole selle meetme raames seni ükski maja taotlust esitanud, ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. Eelmisel perioodil rekonstrueeriti üle Eesti 640 elamut, millest vaid 10 on Ida-Virumaal. Samal ajal on enne 1993. aastat ehitatud kortermaju, mille kordategemiseks saab toetust küsida, maakonnas üle kahe tuhande.
Kui taotlusvoor kevadel avati, ütles Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen, et siinsed ühistud ei suuda täita toetuse saamiseks esitatavaid tingimusi ega garanteerida, et soojustamisel väheneb küttekulu nõutud protsendi võrra. Kohtla-Järvel on kinnisvara hinnad enamasti nii madalad, et laenu saab võtta ainult üheks-kaheks tööks, mitte terviklikuks renoveerimiseks, mis annab suurema toetuse.
Maakonnakeskuses Jõhvis on korterite hinnad küll kõrgemad, ent sealgi ei tormata rekonstrueerimise toetust küsima. Riho Arus, kes juhib Jõhvis kuut korteriühistut, ei kavatse seda teha.
“Mul on varasem kogemus umbes kümne aasta tagusest ajast, kui hakkasime soojustama kolme maja. Saime 10 protsenti kuludest tagasi, aga paberimajandus oli aeganõudev ja kohati jabur. Vahepeal lausa mõtlesin, et jätan asja pooleli.”
Arus lisas, et nüüd on tingimused veel karmimaks muutunud ja tulnud igasuguseid lisanõudeid, näiteks energiaaudit. “On teada, et tüüpmajad on ehitatud ühel ajal ja on ühesugused. Milleks siis on igale majale vaja energiaauditit, mis on lisakulu? Lisanõuded teevad maja rekonstrueerimise kallimaks.”
Suur võit
Need kümme maja, mis on Ida-Virumaal KredExi abiga korda tehtud, on esimesed küttehooajad üle elanud.
Mäetaguse vallas Kiiklas asuv korteriühistu Pihlaka 11 sai KredExilt viis aastat tagasi 25 protsendi suuruse toetuse. “Julgust laenu võtta ja KredExi toetust küsida saime sellest, et meie elamistingimused olid väga halvad: maja ei hoidnud üldse sooja ja oli niiske,” rääkis ühistu esimees Larissa Alt.
Enne renoveerimist oli tema 67 ruutmeetri suuruse korteri küttearve novembris 3000 krooni (ligi 200 eurot) ja toasoe vaid 13-14 kraadi. “Kogu talve pidi toas karupükse kandma. Oli valida, kas kolida mujale või teha kõik selleks, et elutingimusi parandada. Võib-olla majades, kus on küttearved taskukohased, polegi mõtet seda ette võtta, aga kui on suured soojuskaod, ei ole eriti valikut.”
Kui võrrelda Pihlaka tee 11. maja elanike kommunaalarveid teise samasuguse korterelamuga, pole need võetud pangalaenust hoolimata suuremad. “Pangalaenu makse on 504 eurot kuus 18 korteri peale − seda pole väga palju. KredExi toetus oli 28 000 eurot. Samas oli vaja pangalaenu saamiseks ka KredExi käendust. Käendustasuks maksame 20 aasta jooksul ligi 10 000 eurot. See ehmatab paljusid, aga igale majale käendust ei nõuta. Meie maja asub külas ja me poleks ilma käenduseta laenu saanud,” selgitas Alt.
Rekonstrueerimise käigus ehitati kortermajas ümber küttesüsteem, vahetati radiaatorid ja varustati need kauglugemissüsteemiga, mis võimaldab igal korteril valida sobiva temperatuuri ja selle kohaselt maksta. Maja soojustati täielikult, nii seinad, sokkel kui pööningu vahelagi. Samuti vahetati aknad, tehti ventilatsiooniavad ja uuendati rõdupiirded.
Alt leidis, et KredExi nõue maja terviklikult korda teha on õigustatud − tänu korralikule ventilatsioonile on toas tervislik sisekliima, varem oli lagedes hallitus. “Mina olen rahul, sest meile tõi maja rekonstrueerimine suure võidu. Ja toas on väga mõnus, isegi kui õues puhub tugev tuul.”
Eelmiste novembrikuude küttearved on aga olnud rõõmustavad: 25 eurot varasema ligemale 200 euro asemel. “Kokkuhoidu on toonud ka see, et varem kasutati maja kütmiseks kergkütteõli, nüüd aga köetakse maasoojuspumbaga. Aga aasta pärast maja renoveerimist kasutasime veel kergkütteõli ja ka siis oli küttearve varasemast tunduvalt väiksem,” meenutas Alt.
Mis puudutab KredExiga asjaajamist, siis see ei olnud ühistujuhi kinnitusel keeruline. “Neil on oma tingimused, milles tuleb näpuga järge ajada. Samas on KredExis väga head konsultandid, kes aitavad, kui midagi jääb arusaamatuks.”
Suurem rõhk eeltegevustel
Triin Reinsalu nentis, et varasemate perioodidega võrreldes pole toetuse põhimõtted oluliselt muutunud. Seda jagatakse endiselt põhimõttel, et mida terviklikumalt teed, seda rohkem toetust saad.
Lisaks eraldab KredEx seekord 50 protsenti toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Viimane tuleb kaasata rekonstrueerimistööde planeerimisse ja läbiviimisse 25 ja 40 protsendi suuruse toetuse puhul.
Reinsalu sõnul on eeltegevuste maht suurenenud, vältimaks võimalust, et alles ehitamisel selguvad vead, mida oleks põhjaliku planeerimise korral saanud ära hoida. “Inimesed teevad siiski suure investeeringu. Seega on mõistlikum kulutada protsessi alguses rohkem aega ja investeerida pisut ka eeltegevustesse, selle asemel et hiljem suure raha eest tehtud vigu parandama hakata.”
Lähiajal hakatakse osutama teenust, mille raames saavad korteriühistud kutsuda KredExi esindaja tasuta oma üldkoosolekule, et saada vastus elanikke huvitavatele küsimustele.
Kokku plaanib riik toetada aastani 2020 ligemale tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot. “Toetust saab taotleda toetusteks eraldatud raha lõppemiseni − eeldame, et kõige rohkem esitatakse taotlusi aastatel 2016-2018,” märkis Reinsalu.

pr.pohjarannik.ee, 25.11.2015