korteriühistu

*KredEx – rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.

Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:

1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

KredExi esindaja üldkoosolekule

Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.

www.kredex.ee

*Korteriühistuid ootab ees oluline muudatus

Mitme kinnisasja baasil moodustatud korteriühistud peavad tegema tänavu otsuse tegevuse jätkamise kohta. Ühistud, mis jätavad selle tänavu tegemata ja registrile esitamata, loetakse 2018. aastast lõpetatuks ja igale kinnistule tekib uus korteriühistu, vahendab Notarite Koda.

Notarite Koja tegevjuhi Eve Strangi sõnul on mitme kinnisasjaga ühistute tegevuse jätkamiseks oluline tegutseda kiiresti, sest protsess võib osutuda ootamatult ajamahukaks.

«Otsuse tegemine eeldab üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui tavaliselt on üldkoosolekul igal korteriomanikul üks hääl, siis selle otsuse vastuvõtmisel arvestatakse lisaks ka korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga. Jätkamiseks on tarvis üle poolte omanike häältest, kellele kuulub kokku üle poole kinnisasja kaasomandi osadest,» selgitas Strang. «Kui ühistusse kuulub näiteks 3 maja, kus igas majas on 30 korterit, siis peab koosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks olema kohal igast majast vähemalt 16 omanikku, kellele kuulub üle poole kinnisasja kaasomanditest. Otsust ei saa vastu võtta, kui näiteks ühest majast on kohal kõik omanikud, aga teisest ainult 10.»

Notarite Koda soovitab koosoleku kutsuda kokku aegsasti ja arvestada võimalusega, et esimene koosolek ei pruugi olla otsustusvõimeline. Sellisel juhul peab jääma enne aasta lõppu aega ka uue koosoleku läbiviimiseks. Samuti tasub silmas pidada, et ka korduskoosolekul ei saa otsust vastu võtta väiksema häälte arvuga.

Kuna koosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, tuleb koosolekule kohale kutsuda notar. Väljaspool tööaega toimuvale koosolekule notari kutsumiseks tuleb aeg varakult kokku leppida.

«Meid on teavitatud juhtudest, kus soovitakse notari juures tõestada juba läbiviidud üldkoosoleku protokolli,» rääkis Strang. «Paraku tagantjärele protokolli tõestada ei saa, sest tõestamine eeldab notari isiklikku koosolekul kohalviibimist.»

Korteriühistuseaduse kohaselt tuleb mitme kinnisasjaga jätkamise soovi korral teha otsus ja esitada avaldus koos notariaalselt tõestatud protokolliga mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale veel sellel aastal. Kui senises vormis jätkamise soovi ei ole, siis ei tule ühistul endal midagi teha ja 2018. aasta algusest loetakse senine ühistu automaatselt lõpetatuks.

postimees.ee, 14.06.2016

*Raha- ja parkimisprobleemid: kemplevad naabrid kulutavad Eesti kohtute uksi

«Korteriühistutega seotud vaidluste hulk püsib jätkuvalt kõrgel,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud eilsel õigusteabepäeval Riigikohtu kohtunik Villu Kõve.

«Kõik taandub inimsuhetele. Kui inimesed omavahel läbi ei saa, ei aita ükski seadus,» rääkis ta. Põhiliseks tüliõunaks on raha. «Näiteks majanduskulud: ühele tundub, et naaber maksab liiga vähe, teise meelest on seda liiga palju. Mõni arvab, et kui talle miski ei meeldi, ei pea ta selle eest ka maksma.»

Tülli minnakse ka renoveerimisplaanide pärast. «Renoveerimisega on ju samuti seotud suured kulud,» mainis ta. «Osa inimesi on valmis maja kordategemise eest maksma, teised jälle mitte, tekibki konflikt. Kas jääb maja korda tegemata või peavad need inimesed, kes maja korrastamist ei soovi, sealt ära minema – rohkem variante pole,» rääkis Kõve. «Kui keegi maksmata jätab, peab keegi teine ju maksma selle raha tema eest.»

Palju pahandust tekitavad ka parkimiskohad maja juures: kes, kuidas ja kuhu parkida tohib. «Paberid tuleb korda teha. Ainus võimalus on notariaalne kasutuskorra kokkulepe, mis kantakse kinnistusraamatusse. Kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb minna kohtusse ning kohus määrab kasutuskorra,» selgitas ta.

Kõve sõnul püüab kohus aga vaenupooli ennekõike lepitada. «Korteriühistud vajaksid aga kohtuvälist lepitajat,» leidis ta.

postimees.ee, 6.05.2016

*Kortermaja välisküljele õhksoojuspumba pagaldamine

Meie poole on pöördunud mitu lugejat palvega anda nõu, millistel tingimustel tohib kortermaja külge õhksoojuspumba paigaldada. Samal teemal kirjutab ka Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

Vastab EKÜL jurist Margus Saulep:

Korteriomanikud ja KÜ juhatuse liikmed on tundnud huvi, kas tehnilise seadme paigaldamiseks peab omanik teistelt omanikelt või KÜ-lt nõusoleku saama. Kuivõrd erimeelsused tehniliste seadmete paigaldamise küsimustes, on viinud ka kohtuvaidlusteni, toon alljärgnevalt välja kohtu poolt esitatud seisukohad.

Kohtuasjas nr 2-06-37258 taotles isik kohtult kliimaseadme maja välisseina külge paigaldamise õiguse tuvastamist ja seda, et kohus tuvastaks, et korteriühistul puudub maja välisseina külge kinnitatava kliimaseadme mahavõtmise õigus ja et korteriühistu peab kliimaseadme õues käivat osa maja välisseina küljes taluma.

Kohus jättis nõude rahuldamata, andes järgnevad selgitused: igal korteriomanikul on õigus korteriomandi koosseisu kuuluvat kaasomandit kasutada ja seda vallata selliselt, et kasutamine ja valdamine haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega, st iga hooneosa valdamise ja kasutamise viisi kohasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, milline on selle hooneosa olemuslik kasutamise viis. Kusjuures hooneosa kohase kasutusviisi hindamisel ei ole määrav mitte see põhjus, miks hooneosa teatud spetsiifilisel viisil kasutada soovitakse, vaid puhtalt see, milline on konkreetse hooneosa olemuslik kasutusviis. Kohtu hinnangul ei kuulu kortermaja välisseina olemusliku või loomuliku kasutamise viisi hulka see, kui seina külge kinnitatakse kliimaseade või mõni muu sarnane aparaat. Vastasel korral tuleks jaatada seda, et seina külge võib kliimaseadet kinnitada iga korteriomanik või korteri valdamiseks õigustatud muu isik. See viiks selleni, et kortermajade välisseinad võivad mingil hetkel olla täidetud kliimaseadmete, SAT TV antennidega jms-ga. Maja välisseina primaarseks funktsiooniks on maja kandevõime tagamine, maja kaitsmine ilmastiku jm mõjutuste eest, sisekliima tagamine jms.

Kohtuasjas oli kohus ka seisukohal, et kui seina hakatakse valdama ja kasutama sellisel viisil, et sinna paigaldatakse erinevad seadmeid, on tegemist vastava hooneosa kasutuse ja valdamise olulise muudatusega, milleks ühel kaasvaldajal oma suvast tulenevalt iseenesest õigust ei ole.

Seega saab nentida, et kui omanik soovib hoone väliskonstruktsioonile mõnd tehnilist seadet paigaldada (nt SAT TV antenn, kiimaseade, õhksoojuspump), on selle eelduseks teiste korteriomanike nõusolek. Mõnel juhul on nõusoleku andmist taotletud KÜ juhatuselt. Siinjuures tuleb aga märkida, et hooneosa kasutusrežiimi muudatust KÜ otsustega ei reguleerita. Omandi kasutamist puudutavad küsimused väljuvad KÜ seadusejärgsetest ja põhikirjalistest ülesannetest, mistõttu ei oma KÜ organid pädevust nendes küsimustes ka otsuseid vastu võtta. Teisisõnu ei saa KÜ otsusega (KÜ juhatuse otsus või üldkoosoleku otsus) anda nõusolekuid tehniliste seadmete paigaldamiseks. Kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike (korteriomanike) õigus, millesse ühistu otsustega ei sekkuta.

postimees.ee, 7.01.2016

*Naabrid pargivad kortermaja hoovis oma autot iga päev erineval kohal, mida teha?

Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu vahendab kortermaja elaniku muret, keda pahandab parkimiskord kortermaja ümber.

«Meie maja hoovis pargib enamus korteriomanikke oma autod iga päev erinevatele kohtadele, nii kuis juhtub. Kuidas oleks võimalik parkimiskord kindlaks määrata?» uurib lugeja.

Vastab EKÜL jurist Irina Reva:

Erinevalt laialt levinud arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

postimees.ee, 21.12.2015

*Kuidas saab korteriühistu lahti endise elaniku parklasse jäetud autoromust?

Lugeja küsib: Endine korteriühistu liige ostis neli aastat tagasi auto, mis seisab pooleldi lahtivõetuna kõik need aastad aiaga piiratud k/ü õues. Korter müüdi kohtutäituri kaudu enampakkumisel 20.mail k.a. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ja ka politseiga ühenduse võtmisele ei ole omanik viinud oma autoromu ära.
Kas korteriühistul on õigus viia see kõrvalasuvasse valveta parklasse? On ju praegu võõras auto võõral kinnisel territooriumil. Teades endise elaniku alkoholilembust oleme kindlad, et ta ei kavatsegi oma varandust ära viia, küll aga ähvardab kohtuga, kui tema autoga midagi peaks juhtuma.
Olen k/ü juhatuse esimees.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli.

Üldised sõiduki teisaldamise alused tulenevad liiklusseaduse §st 92. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

maaleht.delfi.ee, 3.11.2015

*Aastaks 2018 saavad kõikidest kortermajadest korteriühistud

Eesti Korteriühistute Liidu eilsel suurfoorumil keskenduti muutustele, mida toob kaasa 2018. aastal jõustuv uus korteriomandi- ja ühistuseadus.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitas TallinnaTV uudistesaates, et peamine erinevus kortermajadele on nende juriidilise staatuse muutumine. “Täna on turul enamasti kaks suuremat gruppi kortermaju, mida majandatakse seaduse alusel erinevate viiside kaudu – korteriühistu ja korteriomanike ühisused. Viimased kaovad 1. jaanuarist 2018. Edasi on kaks võimalust, kas korteriomanikud asutavad ise ühistu või teeb seda riik.”

Kortermajade peamised mured seonduvad hoonete renoveermise ja energiatõhususega. On uudne, et renoveerimiseks Kredex´i toetust sooviv kortermaja peab leidma tehnilise konsultandi.

Urmas Mardi sõnul on positiivne, et kortermajade renoveerimisel pole ühistud üksi. 2014-2020 eraldatakse kortermajade renoveerimiseks struktuurfondidest 102 miljonit eurot. Sellest piisab 1000 maja renoveerimiseks, mis on aga vaid 15-20% korterelamute fondist. “Kes ees, see mees. Tuleb vormistada vastavad dokumendid, näidata projektid. Algmenetlus on tõsine tegemine. Kredex´i komisjon siis otsutab, kelle taotlus on raha eraldamiseks mõistlik ja korrektne,” märkis Mardi.

Korteriühistu Õilme 5 juhataja rääkis Tiia Lauring rääkis, et neile, kes Kredex´i toetust taotlenud, ei tundugi vajalike vormide täitmine nii keeruline. “Alguses tundus järjestus väga raske ning teadmisi oli vajaka. Taganjärgi saan aru, et see protsess ei olnudki keeruline, oma tegevusi oli vaja järjest suunitleda. Saime Kredex´ilt toetust 25%.”

www.pealinn.ee, 2.10.2015

Ühistumaja: kes koristab?

Kui korteriühistu esimees kuu aega ära on, ei pruugi seda keegi märgata, koristajast/majahoidjast hakatakse aga puudust tundma juba mõne päevaga.

Tavaliselt alustavad korteriühistud koristajat/majahoidjat otsides sellest, et püüavad leida sobiva inimese oma majast või lähikonnast. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva kinnitusel on see levinuim viis. Väiksemates mõne korteriga majades teevad seda tööd tihtilugu ka korteriomanikud kordamööda.

Mitu maja annab tubli päevatöö

Head koristajat ei ole sugugi kerge leida, on Raimo Jõgeva kinnitanud. Seda juba napi töötasu pärast. Variante abikäsi leida on küll palju, internetiportaalidest tööhõivebürooni, kuid kõige parema tulemuse, näitab ühistute kogemus, annab siiski kellegi soovitus – nii on kõige suurem võimalus leida sellele tööle usaldusväärne inimene, kelle peale saab alati loota.

«Mina tööpuuduse üle küll kuidagi kurta ei saa – tunnen ennast päris nõutud ja hinnatud töötajana,» lõkerdab Tallinnas praegu kolme kortermaja koristav Natalja (54) lõbusalt. «Paljudel on mingi tõrge, mu sõbranna näiteks ütleb, et temale käib koristajaamet au pihta ja ta ei saaks ilmaski seda tööd teha. Minu meelest on see veider – kodus koristab ju küll, seal ei maksa talle selle eest keegi.» Natalja märgib, et tasu töö eest pole ühe maja kohta tõesti kuigi suur, aga mitme peale kokku annab täiesti tõsiseltvõetava summa. Eriti meeldib talle aga see, et alati on vajaduse tekkides võimalik lisatööd leida.

Kui ühistu kasutab haldusfirma täisteenust, kuulub selle sisse enamasti ka koristamine. Koristusteenust saab aga tellida ka eraldi nii haldusteenust pakkuvatest firmadest kui ka koristusfirmast. Võimalik on nii pidev hooldusteenus (sise- ja väliskoristus) kui ka ühekorraabi (näiteks maja ja selle ümbruse suurkoristus, keldrite-pööningute puhastus ja prahi äravedu).

Teenust tellides

Kui ühistu eelarve võimaldab hooldusteenuse mõnelt firmalt tellida, tuleks läbi mõelda, mida täpselt soovitakse, ja võtta pakkumine mitmest firmast.

Läbi tuleb mõelda:

millist koristusteenust vajatakse (ainult sise- või ka välikoristus)

kui sageli on vaja koristada trepikojad

mitu korda nädalas/kuus kuivpuhastus, mitu korda põrandapesu

kui sageli pestakse trepikoja aknaid

kas koristusvahendid ja puhastusained ostab ühistu või jääb see koristusfirma hooleks (võivad saada soodsama hinnaga)

milline on umbkaudne hind, mida suudetakse teenuse eest maksta.Allikas: Helpman OÜ

Majahoidja töö

Majahoidja/koristaja tööülesanded on enamasti kõigis ühistutes ühesugused, suuremates majades võib olla sisekoristuse peale palgatud üks inimene ja majaümbrust korras hoidma teine. Tasu sõltub maja ja hooldatava õueala suurusest, enamasti makstakse miinimumtunnitasu alusel.

Sisekoristus: trepikodade pühkimine, pesemine, trepikoja akende pesemine.

Välikoristus: prügikoristus, prügimaja korrashoid, lehtede riisumine, lumerookimine ja libedatõrje maja juurde kuuluval alal.

ohtuleht.ee, 12.09.2013

*Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust keeruliseks ning peab vajalikuks ulatusliku teavitustöö läbiviimist.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 1. jaanuaril 2018, kuid osa muudatusi jõustuvad juba varem.

“Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud.

“EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paraghrahvide rägastikus,” ütles Mardi.

Samuti hakkab uue seaduse kohasel kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteriühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.

Juriidiline isik võib uue seaduse kohaselt olla KÜ juhatuse liige, luuakse ka iseseisev korteriühistute register ning majades, kus korteriühistut moodustatud pole, loob selle riik. Uue seaduse kohasel tekib Urmas Mardi sõnul justkui kaks erinevat ühistut: ühed, mis on tekkinud korterimanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ning mida haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses.

“Viimastega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb,” sõnas Mardi.

www.uudised.err.ee, 22.02.2014

*Korteriühistu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek

Tihtipeale pöördutakse tarbijakaitseameti poole küsimustega, mis puudutavad korteriühistutega seonduvat. Nüüd on amet avaldanud oma koduleheküljel valiku küsimusi ja vastuseid.

Enamik käsitletud probleeme puudutab kaasomandi majandamist, majandamiskulude jagamist ning kaasomanikevahelisi suhteid. «Sakala» avaldab osa küsimusi ja vastuseid, lisa saab vaadata tarbijakaitseameti veebilehelt www.tka.riik.ee.

Kui kõikidel teistel on majas keskküte, siis ühel korteril on elektriküte. Kas selle omanik peab maksma tema pinda läbivate soojatorude eest ?
Üldjuhul peab maksma, sest läbivad keskküttepüstikud kütavad teatul määral ka tema korterit. Seda, kas ja kui suures ulatuses tuleb maksta, otsustab korteriühistu üldkoosolek.

Üldkoosolekul on enamhäältega võetud vastu otsus, et talvel korterites valitsev maksimumtemperatuur on 15 kraadi, sest enamiku korteriomanike sissetulekud ei luba enamat ning majandamiskuludelt otsustati kokku hoida. Ühele väikeste lastega korteriomanikule on see temperatuur liiga madal? Mida teha?
Elamuseaduse järgi peab eluruumi õhutemperatuur olema optimaalne, looma hubase soojatunde, tekitama tervisliku ja nõuetekohase sisekliima ja hoidma seda.
Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis, kus inimesed pikka aega viibivad, ei tohi siseõhu temperatuur olla alla 18 kraadi. Lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide järgi (27 kraadi).
Mida teha? Korteriühistuseaduse järgi on ühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks otsuse teadasaamise päevast peale kolme kuu jooksul kohtu poole.

Kellele kuuluvad korterites olevad veemõõtjad ja kes peab neid taatlema?
Korterisisesed veearvestid kuuluvad korteriomanikule ja tema on kohustatud esitama need kordustaatlusele. Sellega tehakse kindlaks, kas mõõtevahend vastab taatluseeskirjades esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile.
Taatluskehtivuse ajal tuleb veemõõtjat taadelda juhul, kui on tõestatud, et see ei vasta taatluseeskirja nõuetele. Põhjendatud kahtluse korral algatab taatluse mõõteseaduse 14. paragrahvi järgi järelevalvet tegema volitatud isik.

Korteriomanik teeb omavoliliselt ümberehitusi: lõikab läbi radiaatorid ja paneb asemele elektrikütte. Kui sellega kaasneb küttesüsteemi rike, kes selle eest vastutab ja mida teha?
Loobudes ühes korteris keskküttest, et minna üle elektriküttele, luuakse nii tehniline kui õiguslik probleem. Nimelt on küttesüsteem ehitatud enamasti nii, et keskkütteradiaatoreid sellest välja lülitades häiritakse kogu süsteemi tasakaalu.
See on tehnosüsteemi muutmine, mis eeldab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ehitusprojekti ei ole küll vaja koostada, ent omavalitsus võib kavandatavate tööde ohtlikkusest lähtudes sellise nõude siiski esitada.
Ühtlasi tuleb silmas pidada, et küttesüsteem kuulub mõttelistes osades kõigile korteriomanikele ja kaasomanike nõusolekuta seda muuta ei tohi.
Korteriomanik, kes omavalitsuse kirjaliku loata või kaasomanike nõusolekuta korteri keskküttest välja lülitas ja süsteemi tasakaalust välja lõi, vastutab selle eest.

Kes peab hooldama ja taatlema maja üldveemõõtjat?
Kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud, näeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ette, et ühisveevärgist klientidele müüdavat vett mõõdetakse arvestiga, mille on kinnistu veevärgile paigaldanud vee-ettevõtja. Tema hooldab ja taatleb maja üldveemõõtjat.

Majja on paigaldatud soojusemõõtja. Kes seda kontrollib, hooldab, parandab?
Kaugkütteseaduse järgi peab võrguettevõtja tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, paigaldab võrguettevõtja projektikohase soojusmõõtesüsteemi ja abivahendid enda kulul. Kui tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle ja kannab asendusega kaasnevad kulud, muidugi kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kui keegi soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, siis vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning kulud katab tarbija.

Kortermajas ei tööta küttesüsteem. Esimesel korrusel on külm ja viiendal on 20 kraadi sooja? Mida teha. Kelle poole pöörduda, kui juhatus ei reageeri?
Kui juhatus ei reageeri, on korteriühistu kõrgeim organ liikmete üldkoosolek. Kui on valitseja, teatatagu temale. Kui soojatootjaga on lisakokkulepe, antagu teada soojatootja esindajale.
Majasisesed võrgud kuuluvad mõttelistes osades kõigile kaasomanikele, seepärast ei ole soojatootjal nende korrashoidmiseks mingeid kohustusi, aga kui korteriomanikud on nii otsustanud, võib ta osutada ühistule tasulist teenust.

Naaber uputas all olevat korterit. Uputaja ega korteriühistu ei reageeri. Mida teha?
Kui korterit on uputatud, tuleb see aktiga fikseerida. Kui korter ei ole kindlustatud ja uputajaga ei jõuta kompromisslahenduseni, on võimalik pöörduda kohtu poole.

Omanik ei ole korteris elanud, kuid talle esitatakse pidevalt veearveid (mitte üldvee eest). Mida teha?
Kui korteris vett ei tarbita, ent veearveid esitatakse, tuleks küsida selgitust arvete saatjalt. Teda võiks kirjaliku avaldusega informeerida, et korteris vett ei tarbita. Paljud korteriomanikud jätavad veenäidu põhjusetult esitamata, mistõttu arved saadetakse neile üldistel alustel.
See, et korteris ei elata, ei anna iseenesest alust elamu majandamise kulude tasumisest loobuda. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, tuleb neid tasuda teiste korteriomanikega võrdsetel alustel.

Kuidas kujuneb korteriühistutes osamaks?
Korteriühistu seaduse järgi on liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas pole sätestatud teisiti. Osamaksu tasuda on kohustuslik. See määratakse kõigile korteriühistu liikmetele ühesugustel alustel.

Kas inimene, kel pole majas korteriomandit, tohib olla juhatuse liige?
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, määrab mittetulundusühingu seaduse järgi juhatuse liikmed üldkoosolek. Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud seaduses sätestatud korras. Teised isikud liikmed olla ei saa.
Kui üldkoosolek peab vajalikuks, võib juhatusse valida ka isiku, kes ei ole korteriomanik.

Korteriühistu juhatus on vastu võtnud otsuse vahetada majas välja veevarustussüsteemi torustik, aga üks omanik ei lase töömehi oma korterisse. Mida teha?
Torustik on kaasomandisse kuuluv ese, mida valitsetakse ja majandatakse korteriühistu enamusotsuste alusel.
Korteriomandiseaduse järgi peab omanik võimaldama teistel isikutel korteriomandi reaalosa kasutada, kui seda on vaja kaasomandi eseme korrashoiuks. Kui korteriomanik ikkagi keeldub, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kas korteriomanik võib loobuda veemõõtjate kontrollimise ja taatlemise firmast, mille on valinud ühistu?
See peaks olema fikseeritud ühistu kodukorras. Mõõdikut taadeldakse laboratooriumis ja sellega seonduvat võib korraldada korteriomanik või vahendav majavalitseja.

Maja elektrisüsteemi rike lõi ühes korteris mitu kodumasinat rivist välja Korteriühistu ei ole nõus kahju hüvitama.
Kahju ei peagi hüvitama korteriühistu, vaid see, kes põhjustas rikke, juhul kui süüdlane on olemas.

Korteriühistu tellis majale korstna remondi. Remondifirma lõhkus korstna ja põhjustas korteris kahjustusi. Ühistu kui töö tellija ei reageeri.
Lahenduse saamiseks on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole, sest kahju hüvitamine on tsiviilõiguslik vaidlus.

sakala.ajaleht.ee, 13.05.2011