*Sularaha vastuvõtt

Seoses Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra ja COVID-19 levikuga on korteriühistute sularaha vastuvõtt ajutiselt peatatud.
Kommunaalmakseid saab teha interneti- ja mobiilipangas või pangakontoris (vajadusel küsige maksete tegemisel abi pereliikmetelt või tuttavatelt).

TÄHELEPANU! Olenemata sularaha vastuvõtu lõpetamisest peavad arved olema õigeaegselt tasutud.

Murede ja küsimuste korral palun helisada allolevatel telefoninumbritel.

Vabandust ebamugavuste pärast!

Lisateave
R&A VARAD OÜ
Tel: 56 240 120
E-post: info@ravarad.ee

*Turvakaamera paigaldamine trepikotta

Kortermaja trepikotta kaamerat paigaldades tuleb lisaks andmekaitsele arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega. Trepikoda on kõigi korteriomanike kaasomandis. See tähendab, et kaamerate paigaldamise üle saavad otsustada korteriomanikud ühiselt. Otsus kaameraid kasutada või nende kasutamisest loobuda tuleks vastu võtta korteriühistu koosolekul ja sellega seotud kokkulepped kinnitada näiteks maja sisekorraeeskirjas.

Otsuse tegemisel peab hindama ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning analüüsima alternatiive turvariskide maandamiseks. Kui pärast hinnangu tegemist selgub, et kaamerate paigaldamine on siiski vajalik ja seejuures ei kahjustata ülemääraselt vaatevälja jäävate inimeste huve, on kaamerate kasutamine lubatud. Kaamera salvestisi ei või kasutada muul eesmärgil. Samuti peab trepikotta nähtavale kohale paigutama kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega.

Lähemalt saab kaamerate kasutamisest lugeda andmekaitse inspektsiooni juhendist.
http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf

sakala.postimees.ee, 12.07.2017

*Firma printis vähem kui ööpäevaga vaid 10 000-eurose elumaja

Idufirma Apis Cor püstitas Moskva eeslinna mugava 38-ruutmeetrise ja ebatavalise kurvika kujuga elumaja – ning mitte traditsiooniliste ehitusmeetoditega, vaid 3D-printeri abil.

Livescience.com märgib, et maja ehitamiseks kulus vähem kui ööpäev ja kokku läks see maksma alla 11 000 dollari (10 415 eurot). Liikuv 3D-printer lõi ehitise betoonseinad ja vaheseinad ühtse struktuurina, selle asemel, et koostada maja varem valmistatud paneelidest, nagu tavaliselt tehakse.

Kui seinad valmis, viidi liikuv 3D-printer ehituselt minema ja ehitajate meeskond tegi maja lõpuni: lisati katus ja aknad ning viimistleti interjöör.

Apir Cor tahab oma tööga tõestada, et sedasorti ehitus võib olla “kiire, keskkonnasõbralik, efektiivne ja usaldusväärne”.

“Tahame aidata inimestel üle maailma parandada oma elutingimusi,” teatas Apis Cori’i asutaja ja mobiilse 3D-printeri leiutaja Nikita Chen-yun-tai firma veebilehel. “Selleks peab ehitusprotsess saama kiireks, efektiivseks ja samuti ka kõrgekvaliteedilisemaks. Et see saaks toimuda, peame delegeerima kogu raske töö nutikatele masinatele.”

Firma esimene demonstratsioon kujutab mugavat 38-ruutmeetrist kurvilise kujuga majakest. Kurviline arhitektuur valiti selleks, et demonstreerida 3D-printeri võimet printida iga kujuga ehitusmaterjali.

Apis Cor hindas, et näidismaja ehituse kogukulu oli umbes 275 dollarit (260 EUR) ruutmeetri kohta. Firma teatel maksis ehitus kokku 10 134 dollarit ehk 9600 eurot ning maja kõige kallimateks osadeks kujunesid aknad ja uksed.

ohtuleht.ee, 8.03.2017

*Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse, kirjutab Arco Vara kinnisvaraturu analüütik Mihkel Eliste.

Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljastpoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes.

Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine.

Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks.

Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas.

Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

postimees.ee, 13.02.2017

*Kodune prügipõletus kahjustab ahju ja tervist

Tänasest algas keskkonnaministeeriumi ja mittetulundusühingu Ökomeedia korraldatav kampaania „Arukas sordib, arutu põletab“, et teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohtusid tervisele ja keskkonnale.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul kerkib jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, enamasti kütteperioodil ja kevadiste aiatööde käigus.
“Kui õues läheb külmaks, on tuba vaja soojaks saada. Tihti arvatakse, et küttepuude asemel või lisaks neile võib ka majapidamises tekkinud pakendeid ning muud kraami ahju visata,“ ütles Eek.
Ta selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks.
Koduses ahjus ei saavuta tuli iialgi samasugust põlemistemperatuuri nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,“ lisas ta.
Eegi sõnul näitavad Saksamaal tehtud uuringud, et koduses majapidamistes jäätmete põletamine tekitab dioksiine umbes 20 korda enam kui kõik jäätmepõletustehased kokku.
„Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.
Tema sõnul näitavad jäätmejaamade andmed, et kolmandik piirkonna elanikest käib jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole neist midagi kuulnud. Eegi hinnangul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada.

sakala.ajaleht.ee, 1.02.2016

Aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu Viljandis

Selleks, et ettevõtmisega saavutada hea tulemus, on vajalik väga täpselt jälgida aia-ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid. Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui kogumine toimub hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida. Juhime tähelepanu ka sellele, et lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevates jäätmekäitluse tehnoloogiates. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis eelnevalt registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi linna haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad,

ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumitelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole mitte kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud kelle elukoht Rahvastikuregistri andmetel on Viljandi linnas saavad ka ise aia-ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud E-R kella 9-18, L – 9-15, telefon 4349469.

30. märtsil 2011.a. Viljandi Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Veopäevade kava ja piirkonnad on märgitud kaardil.

E – 30. märts ja 20. aprill
T – 31. märts ja 21. aprill
K – 01. aprill ja 22. aprill
N – 02. aprill ja 23. aprill
R – 03. aprill ja 24. aprill

Täpsemalt: keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik, telefon 43 54 718, e-post inga.nommik@viljandi.ee

viljandi.ee, 23.03.2015

*Tartu tänaval algavad torutööd

Alates 10. märtsist kuni 10. aprillini on liikluseks suletud Viljandi linna Tartu tänava lõik Mäe tänavast Aasa tänavani.

Lõik suletakse seoses tänaval toimuvate vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistöödega. Ümbersõit suletud lõigust on organiseeritud Mäe, Posti ja Kõrgemäe tänavate kaudu. Kohalikele elanikele ja operatiivsõidukitele võimaldatakse ligipääs kinnistutele, kuid arvestada tuleb võimalike ajutiste piirangutega. Liiklejatel palume jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Töid teostab AS Viljandi Veevärgi tellimusel Nordig OÜ.

Täpsemalt: teede spetsialist Heikki Teearu, telefon 43 54 715, e-post heikki.teearu@viljandi.ee

Vaata töömaa kaarti SIIN

viljandi.ee, 6.03.2015

*Viljandi tunnustab parimaid lillede ja värvide linna toojaid

6. novembril toimub Sakala keskuses vastuvõtt konkursside «Lilled linna» ja «Värvid linna» parimatele. Värvide linna toomise eest pälvib tunnustuse 29 ja lilleilu pakkumise eest 40 eraisikut, ettevõtet või organisatsiooni.

«Värvid linna 2014»
Konkursi «Värvid linna» raames antakse välja kolm peapreemiat suurusega 320 eurot, Viljandi rae tunnuskiri ja konkursi tunnusmärk «Värvid linna 2014»:

korteriühistu Valuoja 18 – parim korrastatud korruselamu (KÜ Valuoja 16-18 esinaine Edda Koval);
Põllu tänav 3 – parim rekonstrueeritud pereelamu (omanik Maie Joala);
Roo tänav 2b – stiilselt korrastatud elamu koos piirdeaia ja haljastusega (omanik Kristo Koovit).

Välja antakse kuus preemiat suurusega 200 eurot ja Viljandi rae tunnuskiri järgmiste korrastatud ja värvitud hoonete eest:
korruselamu Valuoja 16 – hoone fassaadide rekonstrueerimise eest (KÜ Valuoja 16-18 esinaine Edda Koval);
korruselamu Valuoja 24 – hoone fassaadide rekonstrueerimise eest (KÜ Valuoja 24 esinaine Leili Raudvere);
Kauba tänav 5 ja Munga tänav 4 – muinsuskaitsealal olevate hoonete tervikliku
restaureerimise eest (omanikud Sven Kristjansen, Ingmar Kristjansen);
Lutsu tänav 1 –– muinsuskaitsealal oleva elamu restaureerimise eest (omanikud
Voldemar Siilak, Pille Kährik, Ahti Kõressaar, Mati Luik, Silvi Lee);
Kungla tänav 3 – rekonstrueeritud elamu, kus on püütud säilitada hoone ajalooline väljanägemine (omanik Anne Oha);
Lina tänav 9 – korrektne uusehitis heakorrastatud kinnistuga (omanikud Raido Vares, Katrin Kuld).

Maaelu Edendamise Sihtasutus (Oru tänav 21) pälvib Viljandi rae tunnuskirja ja konkursi tunnusmärgi «Värvid linna 2014» muinsuskaitsealal restaureeritud ühiskondliku hoone eest.
Viljandi rae tunnuskirja ja konkursi tunnusmärgi valminud hoonete eest pälvivad:
Würth ärihoone Reinu tee 23 – julge ja värvikas fassaadilahendus;
Cleveron OÜ tootmishoone – soliidne maastikku sulanduv arhitektuur;
Kohvik Amrita Tallinna tänav 29a (OÜ Amrita Cafe) – renoveeritud Ridaküla maja, korrastatud sisehoovi ja rajatud terrassiga, Tallinna tänavale värvikust, omapära ja toidukultuuri toov ärihoone.

Viljandi rae tunnuskiri antakse välja järgmiste hoonete korrastamise ja värvimise eest:
Kullamäe tänav 7 (omanik Aivar Koik);
Kullamäe tänav 7a (omanik Vahur Kohv);
Kastani tänav 17 (omanik Mari-Anne Kõplas);
Kastani tänav 19 (omanik Indur Sander);
Suur-Kaare tänav 92 (omanik Margit Kaarmäe);
Tallinna tänav 25 (omanikud Silvi Saarniit, Pille Kallakas, Katri Luik, OÜ Hendros);
Toome tänav 3 (omanikud Kaupo Pukk, Anneli Pukk);
Tartu tänav 6 abihoone-ait (KÜ Tartu 16).

Viljandi rae tunnuskiri ja raamat «Eesti Kaunis Kodu 2014» antakse välja järgmiste rajatud ja värvitud piirdeaedade või eriliste hekkide eest:
Uus tänav 39 (omanik Eerika Pikkur, Andrus Pikkur);
August Maramaa puiestee 2 (omanikud Irene Hütsi, Andre Maaker, Hedvig Hanson, Anu Sööt, AS Vivikoop);
Kase tänav 31 (omanik Kalju Viir);
Rehe tänav 18 (omanik Eda Aus);
Ugala puiestee 41 (omanik Mati Tuvi).

Viljandi rae tunnuskiri antakse välja järgmiste piirdeaedade ja hekkide eest:
Kauba tänav 1a (omanik Markus Peter Nagel);
Kungla tänav 2a (omanik Helmi Kuus);
Kullamäe tänav 10 (omanik Rein Visnap).

«Lilled linna 2014»
Konkursi «Lilled linna 2014» raames antakse välja neli 100 euro väärtuses preemiat:
korterelamute kategoorias Valuoja puiestee 26 (Korteriühistu Valuoja pst 26).

Pereelamute kategoorias:
Leola tänav 48 (omanik Kalle Tõnumaa);
Ploomi tänav 28 (omanik Harald Mäepalu);
Õuna tänav 8 (omanik Jaan Rink).

Välja antakse viis raamatut «Eesti Kaunis Kodu 2014»:
Pereelamute kategoorias:
Ploomi tänav 28 (omanik Harald Mäepalu);
Männi tänav 2 (omanikud Tiina Kalm ja Riina Eelmäe);
Uku tänav 9 (omanik Margus London);
Pähkli tänav 10 (omanik Ivi Loper);
Õuna tänav 8 (omanik Jaan Rink).

Viljandi rae tunnuskirja pälvivad:
Pereelamute kategoorias:
Leola tänav 48 (omanik Kalle Tõnumaa);
Ploomi tänav 28 (omanik Harald Mäepalu);
Õuna tänav 8 (omanik Jaan Rink);
Männi tänav 2 (omanikud Tiina Kalm ja Riina Eelmäe);
Uku tänav 9 (omanik Margus London);
Pähkli tänav 10 (omanik Ivi Loper);
Kalda puiestee 25 (omanik Anatoli Tepponainen);
Mureli tänav 10 (omanik Griseldis Luist);
Kevade tänav 28 (omanik Marge Simakovitš);
Kalda põik 5 (omanikud Ahti Kadak ja Ülle Kadak).

Ridaelamute kategoorias:
Valuoja puiestee 8/1 (omanik Maire Unt);
Valuoja puiestee 8/2 (omanikud Alvar Pähkel ja Eha Almre);
Valuoja puiestee 8/3 (omanik Ülo Rahula);
Valuoja puiestee 8/4 (omanik Tiina Viigand);
Vikerkaare tänav 9/1 (omanik Kaljo Ant);
Vikerkaare tänav 9/2 (omanik Uno Pokmann);
Vikerkaare tänav 9/3 (omanik Kalle Käsper);
Vikerkaare tänav 9-4 (omanik Vello Kallaste);
Kase tänav 9 (omanik Aimar Varula);
Kase tänav 13 (omanik Naima Härmik);
Kase tänav 15 (omanik Asta Aru).

Korterelamute kategoorias:
Reinu tee 10 (korteriühistu Reinu 10);
Kauge tänav 28 (korteriühistu Kauge 28);
Valuoja puiestee 26 (korteriühistu Valuoja pst 26).

Äri- ja tootmishoonete kategoorias:
Uku Keskus (Tallinna tänav 41);
Jaani Lihapood, Kösti kauplus (C. R. Jakobsoni tänav 72);
Kauplus Sõbralt Sõbrale (Kauba tänav 4).

«Lilled linna 2014» tunnusmärki pälvivad:
pereelamute kategoorias Leola tänav 48 (omanik Kalle Tõnumaa);
ridaelamute kategoorias Valuoja puiestee 8 (omanikud Maire Unt, Alvar Pähkel, Eha Almre, Ülo Rahula ja Tiina Viigand);
korterelamute kategoorias Reinu tee 10 (korteriühistu Reinu 10);
äri- ja tootmishoonete kategoorias Uku Keskusele.

Lisaks pälvib Viljandi rae tunnuskirja eraisik Peep Tobreluts Viljandi Gümnaasiumi väliruumi lilledega ilmestamise eest.

Täpsemalt: linnakunstnik Malle London, telefon 43 54 744, e-post malle.london@viljandi.ee

viljandi.ee, 23.10.2014

*Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus on liiga keeruline

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi peab uut seadust keeruliseks ning peab vajalikuks ulatusliku teavitustöö läbiviimist.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse. Uus seadus jõustub alles 1. jaanuaril 2018, kuid osa muudatusi jõustuvad juba varem.

“Kuna uus eelnõu mõjutab ligi miljonit kortermajades elavat inimest, peab see olema arusaadav ka inimesele, kel ei ole juriidilist haridust. Seega tuleb läbi viia ulatuslik teavitustöö, et uue seadusega kaasnevaid muudatusi tutvustada,“ sõnas Mardi.

Mardi sõnul on muidugi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et uus seadus hõlmab praegu nii mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Uue seaduse kohasel pole korteriühistu põhikiri enam kohustuslik. Mardi avaldas aga kahetsust, et korteriühistute soovi muuta põhikiri kohustuslikuks, arvesse ei võetud.

“EKÜL on jätkuvalt seisukohal, et korteriühistutele on põhikiri väga oluline. Põhikiri korteriühistutele aitab oluliselt leevendada omavahelisi suhteid ja on lihtsamalt loetav ning arusaadavam kui seadused paraghrahvide rägastikus,” ütles Mardi.

Samuti hakkab uue seaduse kohasel kaasomanike solidaarse vastutuse asemel kehtima korteriühistu vastutus ning korteriomanikel on õigus saada juhatuselt infot KÜ tegevuse kohta. Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.

Juriidiline isik võib uue seaduse kohaselt olla KÜ juhatuse liige, luuakse ka iseseisev korteriühistute register ning majades, kus korteriühistut moodustatud pole, loob selle riik. Uue seaduse kohasel tekib Urmas Mardi sõnul justkui kaks erinevat ühistut: ühed, mis on tekkinud korterimanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisiliselt ning mida haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses.

“Viimastega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb,” sõnas Mardi.

www.uudised.err.ee, 22.02.2014