Eesti Korteriühistute Liidu eilsel suurfoorumil keskenduti muutustele, mida toob kaasa 2018. aastal jõustuv uus korteriomandi- ja ühistuseadus.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitas TallinnaTV uudistesaates, et peamine erinevus kortermajadele on nende juriidilise staatuse muutumine. “Täna on turul enamasti kaks suuremat gruppi kortermaju, mida majandatakse seaduse alusel erinevate viiside kaudu – korteriühistu ja korteriomanike ühisused. Viimased kaovad 1. jaanuarist 2018. Edasi on kaks võimalust, kas korteriomanikud asutavad ise ühistu või teeb seda riik.”
Kortermajade peamised mured seonduvad hoonete renoveermise ja energiatõhususega. On uudne, et renoveerimiseks Kredex´i toetust sooviv kortermaja peab leidma tehnilise konsultandi.
Urmas Mardi sõnul on positiivne, et kortermajade renoveerimisel pole ühistud üksi. 2014-2020 eraldatakse kortermajade renoveerimiseks struktuurfondidest 102 miljonit eurot. Sellest piisab 1000 maja renoveerimiseks, mis on aga vaid 15-20% korterelamute fondist. “Kes ees, see mees. Tuleb vormistada vastavad dokumendid, näidata projektid. Algmenetlus on tõsine tegemine. Kredex´i komisjon siis otsutab, kelle taotlus on raha eraldamiseks mõistlik ja korrektne,” märkis Mardi.
Korteriühistu Õilme 5 juhataja rääkis Tiia Lauring rääkis, et neile, kes Kredex´i toetust taotlenud, ei tundugi vajalike vormide täitmine nii keeruline. “Alguses tundus järjestus väga raske ning teadmisi oli vajaka. Taganjärgi saan aru, et see protsess ei olnudki keeruline, oma tegevusi oli vaja järjest suunitleda. Saime Kredex´ilt toetust 25%.”
www.pealinn.ee, 2.10.2015