Heakord

*Aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu

Esmaspäeval, 17. aprillil algab Viljandis aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu.

Linna keskkonnaspetsialist Iris Mäemets rõhutas, et hea tulemuse saavutamiseks on vaja väga täpselt jälgida aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid.

„Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.“

Viljandi linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Äravedu käib piirkonniti eri nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa maantee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui seda tehakse hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida. Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevas jäätmekäitluse tehnoloogias. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis varem registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumidelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad ka ise aia- ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud esmaspäevast reedeni kella 9-18 ja laupäeviti kella 9-15, telefon 434 9469.

30. märtsil 2011.a. Viljandi Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

Lisainfo:
Iris Mäemets, keskkonnaspetsialist, telefon 435 4718

sakala.postimees.ee, 16.04.2017

*Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on maaomanike kohustus hoida maaga piirnevad kõnniteed puhtana põhiseaduspärane.

Kõnniteede puhastamise kohustust ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik, vastas Madise päringule. Jagatuna paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas, lisas ta.

Madis põhjendab oma hinnangut sellega, et põhiseadus lubab riigikogul kehtestada koormisi, mis on inimesele pandud mitterahalise iseloomuga kohustus. Mitterahalise iseloomuga kohustusteks rahu ajal on eelkõige teatud ühiskondlikud heakorratööd. Sellised koormised ei või olla ülemäärased, näiteks kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.

Riigikogu on ehitusseadustiku viidatud sättega kehtestanud, et linnas, alevis ja alevikus peab teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnniteel koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Maatüki omanik võib selle koormise täita isiklikult, aga ei pruugi. Ta võib selle täitmise üle anda ka mõnele teisele isikule. Näiteks kortermajade puhul teevad sagedasti haldusettevõtjad või majahoidjad muude heakorratööde kõrval ka kõnniteede puhastamist.

Ka riigikohus on varasemalt analüüsinud heakorratööde koormise panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku kohustust puhastada kõnnitee.

city24.ee, 25.02.2017

*Jõulukuused saab pühapäeval ära anda

Sel pühapäeval, 8. jaanuaril korraldavad Viljandi Linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kokkukogumise.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisi Preedini sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.
Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku alusel. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud, kes soovivad oma jõulupuu ära anda, tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.
Viljandi linna elanikud saavad jõulukuuse ka muul ajal tasuta ära anda Viljandi jäätmejaamas aadressil Pärnu mnt 36.

Jõulukuuskede kogumine 8. jaanuaril 2017:
09.00 – 09.45 Lembitu pst. ja Jalaka tn. nurk
10.00 – 10.45 Suur-Kaare tn (Kaare poe vastas olev parkla)
11.00 – 11.45 Kauge tn 32 vastas olev parkla
12.00 – 12.45 Maksimarketi parkla
13.00 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tn ristmik
14.00 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vaheline teemaa
15.00 – 15.45 Riia mnt 49a (Jaani lihapoe esine parkla)

Lähemalt: haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin, telefon 435 4756, e-post liisi.preedin@viljandi.ee

viljandi.ee, 3.01.2017

*Viljandi jõulukuused kogutakse kokku

Aasta teisel laupäeval, 9. jaanuaril korraldavad Viljandi linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kogumise.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Inga Nõmmiku sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.

«Puid käideldakse jäätmejäämades eraldi ning see takistab tavapärast prügivedu,» lisas Nõmmik.

Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku järgi. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.

• Kella 9 – 09.45 Lembitu puiestee ja Jalaka tänava nurgal
• Kella 10 – 10.45 Suur-Kaare tänaval Kaare poe vastas olev parklas
• Kella 11 – 11.45 Kauge tänav 32 vastas olev parklas
• Kella 12 – 12.45 Maksimarketi parklas
• Kella 13 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tänava ristmiku juures
• Kella 14 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vahelisel teemaal
• Kella 15 – 15.45 Riia maantee 49 asuva Jaani lihapoe esises parklas.

sakala.ajaleht.ee, 4.01.2016

Ühistumaja: kes koristab?

Kui korteriühistu esimees kuu aega ära on, ei pruugi seda keegi märgata, koristajast/majahoidjast hakatakse aga puudust tundma juba mõne päevaga.

Tavaliselt alustavad korteriühistud koristajat/majahoidjat otsides sellest, et püüavad leida sobiva inimese oma majast või lähikonnast. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva kinnitusel on see levinuim viis. Väiksemates mõne korteriga majades teevad seda tööd tihtilugu ka korteriomanikud kordamööda.

Mitu maja annab tubli päevatöö

Head koristajat ei ole sugugi kerge leida, on Raimo Jõgeva kinnitanud. Seda juba napi töötasu pärast. Variante abikäsi leida on küll palju, internetiportaalidest tööhõivebürooni, kuid kõige parema tulemuse, näitab ühistute kogemus, annab siiski kellegi soovitus – nii on kõige suurem võimalus leida sellele tööle usaldusväärne inimene, kelle peale saab alati loota.

«Mina tööpuuduse üle küll kuidagi kurta ei saa – tunnen ennast päris nõutud ja hinnatud töötajana,» lõkerdab Tallinnas praegu kolme kortermaja koristav Natalja (54) lõbusalt. «Paljudel on mingi tõrge, mu sõbranna näiteks ütleb, et temale käib koristajaamet au pihta ja ta ei saaks ilmaski seda tööd teha. Minu meelest on see veider – kodus koristab ju küll, seal ei maksa talle selle eest keegi.» Natalja märgib, et tasu töö eest pole ühe maja kohta tõesti kuigi suur, aga mitme peale kokku annab täiesti tõsiseltvõetava summa. Eriti meeldib talle aga see, et alati on vajaduse tekkides võimalik lisatööd leida.

Kui ühistu kasutab haldusfirma täisteenust, kuulub selle sisse enamasti ka koristamine. Koristusteenust saab aga tellida ka eraldi nii haldusteenust pakkuvatest firmadest kui ka koristusfirmast. Võimalik on nii pidev hooldusteenus (sise- ja väliskoristus) kui ka ühekorraabi (näiteks maja ja selle ümbruse suurkoristus, keldrite-pööningute puhastus ja prahi äravedu).

Teenust tellides

Kui ühistu eelarve võimaldab hooldusteenuse mõnelt firmalt tellida, tuleks läbi mõelda, mida täpselt soovitakse, ja võtta pakkumine mitmest firmast.

Läbi tuleb mõelda:

millist koristusteenust vajatakse (ainult sise- või ka välikoristus)

kui sageli on vaja koristada trepikojad

mitu korda nädalas/kuus kuivpuhastus, mitu korda põrandapesu

kui sageli pestakse trepikoja aknaid

kas koristusvahendid ja puhastusained ostab ühistu või jääb see koristusfirma hooleks (võivad saada soodsama hinnaga)

milline on umbkaudne hind, mida suudetakse teenuse eest maksta.Allikas: Helpman OÜ

Majahoidja töö

Majahoidja/koristaja tööülesanded on enamasti kõigis ühistutes ühesugused, suuremates majades võib olla sisekoristuse peale palgatud üks inimene ja majaümbrust korras hoidma teine. Tasu sõltub maja ja hooldatava õueala suurusest, enamasti makstakse miinimumtunnitasu alusel.

Sisekoristus: trepikodade pühkimine, pesemine, trepikoja akende pesemine.

Välikoristus: prügikoristus, prügimaja korrashoid, lehtede riisumine, lumerookimine ja libedatõrje maja juurde kuuluval alal.

ohtuleht.ee, 12.09.2013