*Ühistu vabaneb üheöönaabritest

Kesklinna elamu korteriühistu seljatas külaliskorterite teenust pakkuva firma, kelle kliendid tegid oma käitumisega majaelanike elu põrguks.

Uhkemate ja eksklusiivsemate kortermajade elanikud on hädas külalistega, kes saabuvad päevaks või paariks, joovad, laamendavad ja lõhuvad ning seejärel kaovad. Nende asemel tuleb varsti aga uus seltskond, ja kõik kordub. Mingist kodurahust pole juttugi. Just nii olid asjad kesklinnas Maakri tänava tornelamus.

«Kui korteriomanik võtab endale pikaajalise üürniku, siis see üürnik muutub oma maja inimeseks, elanikuks. Ta suhtub majasse heaperemehelikult, ei lagasta. Ta tahab siin rahulikult elada, nii nagu teisedki alalised elanikud,» rääkis Maakri tänava maja korteriühistu juhatuse liige Rein Vaher.

«Aga meie majas on kolm korteriomanikku sõlminud lepingu ettevõttega, mis tegutseb nime all Daily Apartments. Firma reklaamib ennast veebilehel Booking.com. Inimesed märgivad internetis ära: tulen sel päeval, olen siin ühe öö, järgmisel lähen minema. Seda nimetatakse külaliskorteri teenuseks,» lisas ta.

Vaheri sõnul toimib teenus justkui hotell, aga samas on ka suur vahe. «Hotellis on inimene, kes annab registratuurist võtme ja jälgib ka seda, et külastaja üldisi viisakusreegleid järgiks. Ja kui asi läheb käest ära, siis kutsub kliendi korrale,» lausus ta.

«Külaliskorteri puhul midagi niisugust ei ole. Keegi ei ütle neile: ärge suitsetage, ärge märatsege, ärge kuulake öösel valjusti muusikat. Inimene lihtsalt tuleb meie majja ja teeb seal, mis tahab. Ja nii need külalised joovad, sõidavad rulaga mööda koridori, lõhuvad, korraldavad lärmakaid pidusid.»

Olukorra lahendamiseks palus ühistu juhatus kolme korteri omanikel külaliskorteri leping ära lõpetada ja võtta endale tavalised üürnikud.

«Nad väitsid, et lepinguid ei saa nii lihtsalt lõpetada ja siis hakati mind süüdistama, et ma vaenan ja vihkan seal kedagi. Hädaga ei leidnud me muud lahendust, kui et ühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse, mille täitmine on kohustuslik kõikidele korteriühistu liikmetele. 9. juunil oligi meil üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, mis keelab korterite omanikel sõlmida lepinguid nendele kuuluvates korterites külaliskorterite teenuse osutamiseks,» rääkis Vaher.

Sama otsus kohustab kolme korteri omanikke lõpetama olemasolevad lepingud nii Daily Apartmentsi kui ka mistahes teiste firmadega hiljemalt 1. augustiks. Kui korteriomanikud otsust ei täida, saab neid selleks kohtu kaudu sundida.

«Tegelikult ei tahaks me kohtuteed käima hakata. Mõistlik inimene peaks ju ise aru saama, et on probleem ja leping tuleks ära lõpetada. Kui on elumaja, siis see ei ole hotell. Tavalises majas peab naabrimees kord aastas sünnipäeva, selle võib ära kannatada. Aga meil peab naabrimees iga päev pidu. Sest meil on iga päev uus naabrimees, kes midagi lärmakalt tähistab,» lisas teine ühistu juhatuse liige Peeter Oja.

Vaheri sõnul on probleemiks ka Daily Apartmentsi töökultuur ja -eetika või õigemini selle puudumine. «Olen korduvalt neile kirjutanud ja probleemidest teada andnud. Kui nad kirjadele üldse vastavad, siis stiilis, et «ärge nüüd pahandage ja oleme ikka sõbrad edasi,» ütles Vaher.

Kaubamärgi Daily Apartments all tegutseva OÜ Changeroom juhatuse liige Olari Rikas kinnitas, et tegelikult probleeme pole ja tegu on Vaheri pahatahtlikkusega.

«Külaliskorteris peatuv turist on täpselt samasugune inimene nagu teie või mina. Kui me läheme mõnda teise riiki, siis me ei hakka seal ju kuskil hotellitoas või korteris läbustama ja laamendama. Me ajame seal oma asjad ära ja tuleme ilma igasuguste vahejuhtumiteta koju tagasi. Need inimesed, kes ööbivad külaliskorterites, on täpselt samasugused inimesed nagu meie,» rääkis ta.

«Kui inimesele ei meeldi tema naabrid, siis mida selle vastu ikka teha. Korterelamutes elavad erinevad inimesed, kes puutuvad omavahel kokku ja sellest võivad tekkida konfliktid. Aga see, et külaliskorterite kliendid on mingid erilised inimesed, kes pidevalt ainult tüli ja pahandust teevad, ei vasta tõele. Need on tavalised turistid, kes tulevad Tallinna külastama,» lisas ettevõtja.

Rikas on enda sõnul viimasel ajal Eestist eemal olnud ja pole Maakri tänava majas toimuvaga kursis.

«Laseme kõik otsused ja lepingud juristidel üle vaadata, enne kui mingi otsuse vastu võtame. Üldjuhul teeme majarahvaga koosolekuid ja kokkuleppeid. See on ju ka meie huvi, et maja oleks võimalikult turvaline, sest seisame oma klientide heaolu eest. Meid võidakse sellest majast ju ära ajada, aga selle asemel võib tulla mõni pikaajaline elanik, kes on mitu korda hullem, kui kõik turistid kokku,» ütles Rikas.

Eilse päeva seisuga firma oma kodulehel Maakri 36 külaliskortereid enam ei reklaami. Vaher ütles, et kahe korteri omanikud lõpetavad külaliskorteri lepingud augusti esimesel poolel. Kolmanda korteriomanikuga, kes ei ela Tallinnas, saadi alles äsja ühendust ja tema jurist tegeleb asjaga.

Daily Apartments vahendab Tallinnas 32 külaliskorterit. Veebilehel Booking.com on pakkumisel üle 300 Tallinnas asuva külaliskorteriks kvalifitseeruva ööbimisvõimaluse.

Postimees 29. juuli 2015

*Riigikohus keelas korteris tantsutundide andmise

Riigikohtus leidis, et kui korteriomandi kasutamine on vastuolus selle sihtotstarbega, tuleb selline kasutus keelata.

Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise.

Samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise, tõdesid advokaadivüroo Glikman Alvin & Partnerid kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist Martina Proosa büroo uudiskirjas.

Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas oli ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ka ilu- ja isikuteenuse osutamisega seotud hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Tegelikkuses peetakse vaidlusalustes ruumides aga tantsustuudiot ja seal antakse tantsutunde.

Riigikohus märkis otsuses, et tantsustuudio pidajatel on võimalik vastavalt ehitusseadusele ja korteriomandiseadusele koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.

kinnisvarauudised.ee, 30.07.2015

*Kümme moodust kodu allergiavabaks muuta

Hallitus, tolmuosakesed ja loomakarv on peamised tubased allergeenid.

1. Puhasta õhku
Kodune õhk võib olla kaks kuni viis korda saastunum kui õues, vahendab health.com. Kliima soojenemine ja süsihappegaas on muutnud välise õhu allergeenidele soodsaks kasvukeskkonnaks. Sisetingimustes õhk seisab ning bakterite ringlus on piiratud. Seetõttu tuleks tube pidevalt õhutada.

2. Eemalda vannitoast hallitus
Selleks võiks paigaldada ventilatsioonisüsteemi ning panna see tööle duši all käimise ajaks. Ventilaatori puudumisel tuleks vähemasti vannitoa uks või aken pesemise ajal irvakil hoida. Hallitus koguneb niisketesse nurkadesse, seega kord nädalas tuleks puhastada kraanikausi, tualetipoti ja vanni ümbrust.

3. Viska ära pihustiga õhuvärskendaja
Pole vahet, kas pihustad õhuvärskendajat ise või on see automaatne: niiske õhuga kokku puutudes ei mõju need hingamisteedele hästi. Lisaks võivad need peavalu põhjustada.

4. Ära kasuta kilest dušikardinat
Kile kogub enda külge hallitust ja pihustatavaid tooteid, mis ei mõju hingamisteedele hästi. Vali pestav dušikardin, näiteks nailonkangas on hea variant.

5. Kasuta voodipesu
Kõige paremad on tolmukindlad mikrofiiberkiust linad. Kasuta neid patjade-tekkide ja madratsite katteks, sest mikrofiiber takistab tolmulestade levikut. Pese voodilinu vähemalt korra nädalas 50-kraadises vees ning võimalusel kuivata kõrgel temperatuuril.

6. Tekita loomavaba tsoon
Loomi ei tasu igale poole lubada: 2011. aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimesed, kes ei lubanud loomi magamistuppa põdesid väiksema tõenäosusega kassiallergiat.

7. Tuvasta lekked
Isegi väike toruleke põhjustab hallitust. Astma korral võib isegi väike kogus hallitust tõsiseid haigushooge esile kutsuda.

8. Korista korralikult
Vaata üle oma külmik, et sinna poleks liialt niiskust kogunenud. Külmkappi puhastades ei tohi kastide ja riiulite nurki tähelepanuta jätta.

9. Puhasta tõmbekappe
Paigalda pliidi kohale ventiil, mis juhiks õhu tõmbekapist välja. Juba pliidi paigaldamisel tuleks sisse ehitada spetsiaalne õhusüsteem, mis juhiks küpsetuslõhnad otse õue ning vähendaks kubus niiskust.

Lisaks allergiale, soodustavad just gaasiahju aurud ka vähiriski. Gaasiahjust tulevad mikroosakesed sisaldavad kantserogeene ja teisi keemilisi ühendeid. Ventiili olemasolu vähendab neid riske tunduvalt.

10. Vali pestavad aknakatted
Kasuta pestavaid või lihtsalt puhastatavaid kardinaid või ruloosid. Kui võimalik, ei pea kõiki aknaid kardinatega katma.

17. juuli 2015 Postimees

*​Tartu linn müüb hooldusfirma

Tartu linn plaanib veel sel aastal müüki panna Tartu Elamuhalduse aktsiaseltsi. Müügi otsustamine on praeguse plaani järgi arutlusel volikogu septembri istungil.

Tartu Elamuhaldus on kinnisvarahoolduse ettevõte ja praegusel kujul tegutsenud aastast 2002. Linna poliitiline juhtkond on aga jõudnud samale seisukohale nagu volikogu revisjonikomisjon juba mõni aeg tagasi, et sellise äriühingu pidamine ei ole otstarbekas.

«Elamuhaldus osaleb riigihangetel nagu tavaline eraettevõte, linn ei saa otse suunata töid sinna,» ütles Tartu Elamuhalduse nõukogu esimees ja Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Meil ei ole põhjust tegutseda erasektoris.»

Linn on uurinud tõenäolist müügihinda, see jääb vahemikku 200 000 – 300 000 eurot. Põhiline vara on lepingud ehk turuosa, mis võiks konkurentidele huvi pakkuda. Semilarski lisas, et kaalumisel oli, kas müüa ettevõtte erasektori osa, kuid praeguse kava järgi läheks müüki kogu ettevõte.

postimees.ee, 14.07.2015

*Uued väikesed üürikorterid lähevad nagu soojad saiad

Viljandi Paalalinna kooli endise algklasside maja korterelamuks ümber ehitanud ettevõtja on kindel, et sügiseks on kõik sealsed korterid täidetud. See tõestab, et maakonnakeskuses oli seni põletav puudus odavat sorti väikestest üüripindadest.

Osaühing Leola Kinnisvara hakkas paar aastat tagasi kasutuseta jäänud õppehoonet elamuks kohandama eelmise aasta lõpul. Nüüdseks on ehitustööd lõpusirgel ja valmimas on 74 väikest, valdavalt ühetoalist korterit. Lõviosa neist plaanib arendaja jätta üüripinnana enda omandisse, aga kui keegi soovib kinnisvara endale päriseks osta, on ta valmis ka sellisteks tehinguteks.

Peamiselt kööktoad

Enamik kõnealuse elamu kortereid on 25–30-ruutmeetrised lihtsad ühetoalised stuudiokorterid, kuhu on mahutatud kööginurk, magamisosa ja tualett-duširuum. Pakutakse aga ka päris tillukesi, vaid 18-ruutmeetrisi tube. Mõni üksik korter on kolmetoaline ja neis on pinda planeeringust sõltuvalt 30–47 ruutmeetrit.

Suuremas osas korterites on tehtud siseviimistlus ning oma kohale seatud köögimööbel, valgustid ja rulookardinad.

Aadressile Suur-Kaare tänav 33 hakati tulevasi elanikke kirja panema mai algul. Esimese poolteise kuu jooksul on broneeritud tervelt 44 üürikodu. Lisaks on juba sõlmitud eelkokkulepe nelja korteri müügiks. Esimesed kolimisautod lubatakse maja juurde juuli algul.

Sügiseks täidetud

Leola Kinnisvara juhi Raul Alliksaare sõnul lubab niisugune broneerimistempo uskuda, et sügiseks on kogu maja elanikke täis. Ta avaldas veendumust, et uus elamu täidab Viljandi kinnisvaraturul ühe tühimiku: seni on olnud pakkumises liiga vähe selliseid uusi või põhjalikult remonditud üürikortereid, mille ühe kuu rendihind jääb alla 200 euro ja igakuised kommunaalkulud ei ületa mõndkümmet eurot.

Seejuures avaldas Alliksaar arvamust, et kui keegi tahaks Viljandisse lähiajal püsti panna veel ühe samalaadse hoone, oleks tal huvilisi leida juba märksa keerulisem. «Midagi pole teha, linn on väike ja piirid tulevad igas asjas üsna kiiresti vastu,» lausus ta.

Kui algul eeldas arendaja, et askeetliku joonega eluasemed võiksid huvitada eeskätt kooliõpilasi ja tudengeid ning ka üksikuid pensionäre, siis nüüdseks on selge, et huvilistest moodustavad suure osa töötavad iseseisva elu alguses olevad noored. Eakaid huvilisi on eeldatust mõnevõrra vähem.

Maja ehitati 1960. aastate lõpul vast valminud kooli kõrvale internaadiks. Vahepeal leidis seal ajutist ulualust haigla ning viimastel kümnenditel oli hoone taas haridusasutuse kasutuses, sedapuhku algklasside õppekorpusena. Kui Paalalinna gümnaasiumist oli koolireformi tulemusena saanud põhikool, jäi kõrvalhoone kasutuseta ning linnavalitsus otsustas selle erakätesse müüa.

RENT

Praegu pakub Leola Kinnisvara Suur-Kaare tänav 33 majja kolmes suuruses üürikortereid.

• 1-toaline korter pindalaga 30,3 ruutmeetrit – 250 eurot kuus

• 1-toaline korter pindalaga 24,2 ruutmeetrit – 180 eurot kuus

• 1-toaline korter pindalaga 18,1 ruutmeetrit – 155 eurot kuus

Allikas: sk33.ee

sakala.ajaleht.ee, 16.06.2015

*Üüriäri ABC: kas anda korter üürile tähtajalise või tähtajatu üürilepinguga?

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist, soovitab Kinnisvarakool OÜ analüütik Tõnu Toompark.

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Ei ole väga asjakohane soovitus eelistada tähtajatut lepingut sel põhjusel, et siis saab üürniku probleemide ilmnemisel kolmekuulise etteteatamisega korterist välja visata. Kui üürnikuga on probleeme, jääb üürileandjale ka tähtajalise lepingu puhul üürilepingu erakorralise lõpetamise võimalus.

Üürileandja huvi peaks aga olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tähendab katkestusteta rahavoogu. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ilma vahepealseid suuremaid remonttöid ette võtmata ja uue üürniku otsimise perioodil vakantsuse kulu kandmata.

Kui üüriinvestor eelistab siiski sõlmida tähtajatu lepingu, peab ta jälgima, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kolme- või kuuekuulised üürilepingud. Lühiajaliste üürilepingute hinnatase on just suurema vakantsuse tõttu märksa kõrgemal kui pikemaajalistel lepingutel.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Lisaks peab üürileandja kulutama reklaamile, võib-olla ka näiteks koristusteenuse tellimisele või amortiseerunud mööbli asendamisele.

Katseaeg üürnikule

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda esialgu tähtajalise lepingu sõlmimist katseajana üheks aastaks. Kui selle aastase üüriperioodi jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Praktikas sõlmitakse väga sageli üürnikega üheaastased tähtajalised lepingud. Selle lepingu lõppemisel soovib üürileandja enamasti üürihinda kergitada. Kui neis läbirääkimistes kokkuleppele jõutakse, siis pikendatakse üürilepingut veel järgmiseks ja siis jälle järgmiseks aastaks.

Välismaalasele kinnisvara üürimisel tuleb meeles pidada, et välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

postimees.ee, 20.05.2015

*Viljandi valla uus koostatav üldplaneering

Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Üldplaneering tugineb valla arengukavale.

Üldplaneering valmistab ette alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks. Väljapool detailplaneeringu kohustuseta alasid või juhtusid on üldplaneering otseseks maakasutuse- ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks.

Hea Viljandi valla elanik. Võta aega ja uuri, millised tingimused tulenevad üldplaneringust Sinu maale ja Sinu naabri maale.

Lisainfo siit.

*Renoveerimiseks ei pea olema kõigi elanike nõusolek

Sel nädalal otsustas riigikohus, et enam ei ole kortermaja renoveerimiseks vaja kõigi elanike nõusolekut ja piisab lihthäälteenamusest.

«Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veelkord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälte-enamus, mis tähendab, et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.

Hiljuti lõppenud mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu lõppes Riigikohtus ühistu võiduga. Kohus leidis, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.

postimees.ee, 30.04.2015

*Ühistu seljatas kohtuvaidluses korteriomaniku

Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidlus Kuressaare Mooni 10 korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel, kas maja korda tegemiseks võib laenu võtta või mitte, lõppes ühistu võiduga.

Riigikohus otsustas tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse, millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks.30

Laenu eest oleks 17 aastat elektriküttel olnud elamus taastatud kaugküte, soojustatud maja fassaad ja keldri lagi ning remonditud trepikojad, kirjutab Saarte Hääl. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus.

Pärnu maakohtule 4. septembril 2013. aastal esitatud hagis väitis üks korteriomanik, et üldkoosolek võttis otsused vastu oma pädevust ületades ning vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.

Ühistu juhatust esindava Mai Takkise sõnul kuulus elamu aga algusest peale kaugkütte piirkonda ja elamu projektijärgne kütteliik on kaugküte. Säilinud on ka maja ehituse aegne soojussõlm. Samuti on üldkoosoleku pädevuses pangalaenu võtmine ja remondifondi suurendamine.

Pärnu maakohus tunnistas üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu kolleegium oli aga teisel arvamusel ja leidis, et tehnosüsteemide ja nende osade paigaldamine ja eemaldamine jäävad eluruumi remondi piiresse ja seega piisab selle üle otsustamiseks korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest.

Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul, et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua, saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Nimelt algas kogu asi ühistu jaoks juba 6. juunil 2013, mil toimus üldkoosolek, kus otsustati alustada maja renoveerimist, võtta selleks laenu ja tõsta remondimakseid.

Kuna kõik kolm otsust olid omavahel seoses, ei saanud ühistu neist ühtegi ellu viima hakata ja juhatus asus seisukohale, et kui ühe elaniku vastuseis renoveerimistööd peatab, ootab kortermaja tulevikus buldooser.

Nii on nüüdseks tekkinud olukord, kus koridoris puudub üldse küte või täpsemalt imbub sinna soojus läbi korteriseinte. Samuti on majas kortereid, kus ei elata, mida ei köeta või köetakse vähesel määral. Kuna keldris soojatorusid ei ole, on suuremad küttearved just esimese korruse elanikel.

Vaidluse ajal on ehitushinnad tõusnud. Seega ei oska korteriühistu praegu arvata, milliseks kujuneb renoveerimistööde maksumus. Samuti on pank karmistanud oma nõudeid. Kredexist pärast 1992. aastat valminud majad toetust ei saa.

postimees.ee, 30.04.2015

*Elamute halb sisekliima läheb riigile kalliks maksma

„Oleme põhjalikult uurinud sisekliima olukorda korterelamutes. On hooneid, kus sisekliimaga on lood väga halvad, aga ka selliseid, kus olukord on täitsa hea. Kahjuks halb sisekliima domineerib,” tõdeb Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.

„Sisekliima mõju inimese tervisele, heaolule ja produktiivsusele on väga põhjalikult uuritud. Eesti riigile tähendab halb sisekliima rahalises väärtuses 186 miljoni euro suurust väljaminekut igal aastal. Seda on võimalik vähendada hea sisekliima tagamisega nii rekonstrueerides kui ka uusehitisi ehitades,” lisab professor. Millele see raha siis kulub? Halb sisekliima võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, näiteks suurenenud väsimust, peavalu, allergiaid. Terviseprobleemid omakorda toovad kaasa ravimikasutuse suurenemise, puudutud tööpäevad, väiksema töö tootlikkuse.

„Uutes hoonetes on tähtis välja ehitada soojustagastusega ventilatsioon, rekonstrueeritavate hoonete korral on samuti väga tähtis hea õhuvahetuse olemasolu ja küttesüsteemi renoveerimine,” rõhutab ta.

Renoveerige elamuid kompleksselt

Paljudes kortermajades ongi soojustatud fassaadi, renoveeritud küttesüsteemi ning paigaldatud hea soojapidavusega pakettaknad, et soojuskadusid vähendada. Kui aga hoone renoveerimise ajal ventilatsioonisüsteemi nüüdisajastamisele tähelepanu ei pöörata, võib korterite õhuvahetus muutuda olematuks.

„Paljud korterid on pärast akende vahetamist pakettakende vastu hakanud hallitama,” märgib Voll ja rõhutab, et piisav õhuvahetus on nii inimeste kui ka korteri tervise seisukohast ülioluline. „Teoreetiliselt saab õhuvahetust korraldada loomuliku või mehaanilise süsteemiga. Loomuliku süsteemi häda on selles, et see ei taga stabiilset õhuvahetust aasta läbi. Talvel võib õhuvahetus olla liiga intensiivne ja enamikul ajal aastast üldse mitte toimida. Stabiilse õhuvahetuse tagab ikkagi mehaaniline ventilatsioon,” ütleb professor.

Selleks, et elamu renoveerimine annaks võimalikult hea tulemuse – nii energiasäästu kui ka kvaliteetse siseõhu korterites –, tuleb korterelamut renoveerida kompleksselt, kordab professor kuldreeglit. „Näiteks kui hoone soojustatakse, aga küttesüsteemi ei reguleerita, võib ruumide temperatuur tõusta liiga kõrgeks, inimesed avavad jahutamiseks aknad ja energiasäästu ei saada. Tähtis on ka õhuvahetuse tagamine. Neljaliikmeline pere aurustab ööpäevas umbes 7–9 liitrit vett, mille peab ruumist välja viima. Vastasel korral kondenseerub see ruumi seintel ning ei lähe kaua aega, kui korter hallitama hakkab,” märgib Voll.

Linnaleht 29. aprill 2015