*Tõestame, et maja on maja ja kuur on kuur

Uus ehitusseadustik on kütnud kirgi juba oma arutellu võtmise hetkest. Mis siis ikkagi lihtsa hoone või hoonete omaniku jaoks muutus ja miks see üleüldse vajalik on?

Kunagistes inventariseerimisbüroodes ja hooneregistrites olevaid andmeid pole korralikult üle kantud praegusesse ehitisregistrisse.

Mõni omanik ei oska aimatagi, et tema hooned pole registrisse jõudnud või on andmed puudulikud. Lihtsas keeles öeldes on vaja ehitisregister korralikult oma eesmärki täitma panna. Seega on 2020. aasta 1. jaanuariks tarvis sisse kanda kõik üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned.

Hoonete tuvastamise aluseks võetakse aerofotod, mille abil avastatud hooned kantakse kõik registrisse. Kas ehitis on seaduspärane või mitte, kontrollib üle kohalik omavalitsus. Kui hoone on ehitatud õiguspäraselt, kantakse hoone dokumentide alusel registrisse tasuta.

Registrisse kandmisest üksi ei piisa

Kui tegemist on enne 1995. aasta 22. juunit ehitatud hoonega, võib seda kasutada vastavalt otstarbele. Ehitisregistrisse kande tegemist saab tõendada kohalikule omavalitsusele arhiividokumentide, omandireformi ajal koostatud dokumentide ja muude taoliste tõendite abil.

Kui hooneid registris ei ole ja omanikul puuduvad tõestamiseks dokumendid, tuleks konsulteerida kohaliku omavalitsuse vastava ametnikuga, kes aitab välja selgitada vajalikud toimingud hoone registrisse kandmiseks. Nii saab omanik vältida probleeme, trahve ja ettekirjutusi.

Ehitisregistrisse kande tegemine aga ei tähenda, et hoone on kohe seaduslik.
Ehitis on ebaseaduslik siis, kui see ehitati ilma ehitusloata, kuigi seadus luba nõudis. Omanikud, kes ehitasid ehitise pärast 2003. aastat, kuid ehitus- ja kasutusluba puudub, omavad ebaseaduslikku ehitist.

Sellisel juhul nõutakse omanikult riigilõivu 500 eurot, mis on seotud ebaseadusliku ehitise registrisse kandmisega ja katab ehitusjärelevalve ning ehitus- ja kasutusloa kulud.

Kui aga ehitis ei vasta nõuetele, võib lisaks trahvile vaja minna ümberehitamist või koguni lammutamist. Selliseid radikaalseid otsuseid teeb kohalik omavalitsus igakordse kaalutlusotsusena ning seadus konkreetseid reegleid ette ei kirjuta.

Ehitisregistril õiguslik tähendus

Soovitatav on kohe registrisse kanda ka olulisem info: ehitise pindala, tehnosüsteemid, materjalid jne. See vähendab tulevikus sekeldamist võimaliku lisainfo esitamisega.

Paljud arvavad, et sellise registri korrastamine on ajaraisk, kuid korrektse ehitusregistri olemasolu on oluline mitmete riigi ja kohaliku omavalitsuse funktsioonide täimiseks. Lisaks hakkab antud register olulist rolli mängima kinnisvaraga seotud tehingute puhul.

Tänapäeval toimub enamik kinnisvaratehingud panga abiga. Pangad nõuavad tagatisteks olevate ehitiste seaduslikkust ja objekti eksperthinnangut.

Hinnang on aga puudulik või kinnisvarabürool pole seda koguni võimalik väljastada, kui registris on andmed valed või puuduvad. See on omakorda suureks takistuseks laenu saamisel ja kahjulik nii müüjale kui ka ostjale.

Ehitisregistrist saab ametlik infoallikas, kust vaadatakse, mida müüakse või osta soovitakse. Registrist puuduvatel ehitistel pole pankade jaoks väärtust ja nende tagatisel laenu ei anta.

Seni on olnud ehitisregistri andmed informatiivsed, kuid alates 1. aprillist 2016 saab projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade taotlustel, teatistel ja ettekirjutistel registris õiguslik tähendus.

Ehk kui siiani on kinnistusraamatu väljavõte tõestanud omanikku omanikuna, siis nüüd hakkavad ehitisregistris olevad andmed ja väljavõtted tõestama, et maja on maja ja kuur on kuur.

meiemaa.ee, 3.02.2016

*Renoveerimiseks ei pea olema kõigi elanike nõusolek

Sel nädalal otsustas riigikohus, et enam ei ole kortermaja renoveerimiseks vaja kõigi elanike nõusolekut ja piisab lihthäälteenamusest.

«Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veelkord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälte-enamus, mis tähendab, et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.

Hiljuti lõppenud mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu lõppes Riigikohtus ühistu võiduga. Kohus leidis, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.

postimees.ee, 30.04.2015