*Jõulukuused saab pühapäeval ära anda

Sel pühapäeval, 8. jaanuaril korraldavad Viljandi Linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kokkukogumise.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisi Preedini sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.
Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku alusel. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud, kes soovivad oma jõulupuu ära anda, tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.
Viljandi linna elanikud saavad jõulukuuse ka muul ajal tasuta ära anda Viljandi jäätmejaamas aadressil Pärnu mnt 36.

Jõulukuuskede kogumine 8. jaanuaril 2017:
09.00 – 09.45 Lembitu pst. ja Jalaka tn. nurk
10.00 – 10.45 Suur-Kaare tn (Kaare poe vastas olev parkla)
11.00 – 11.45 Kauge tn 32 vastas olev parkla
12.00 – 12.45 Maksimarketi parkla
13.00 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tn ristmik
14.00 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vaheline teemaa
15.00 – 15.45 Riia mnt 49a (Jaani lihapoe esine parkla)

Lähemalt: haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin, telefon 435 4756, e-post liisi.preedin@viljandi.ee

viljandi.ee, 3.01.2017

*Viljandlaste aiaprahti veetakse ära mais

Viljandi linnavalitsuse korraldatav aia- ja haljastusjäätmete tasuta äravedu saab teoks aprilli viimasel ja mai esimesel nädalal.

Selleks, et ettevõtmisega saavutada hea tulemus, on vajalik väga täpselt jälgida aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid. Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehti, tõrusid ja muid aiajäätmeid kogudes tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Äravedu käib piirkonniti erinevatel nädalapäevadel (vaata kaarti). Näiteks esmaspäeviti võetakse peale lehekotid piirkonnas, mis jääb Põltsamaa maantee ja Uueveski tee ning Jakobsoni ja Tallinna tänava vahele.

Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui seda tehakse hommikul, siis pärastlõunal väljatoodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto kinnistule ei sõida.

Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevas jäätmekäitluse tehnoloogias. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis eelnevalt registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad, ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumidelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kotte, milles on lehtede ja haljastusprahi sees segaolmejäätmeid, tasuta ära ei viida.

Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole kodanikele kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Viljandis, saavad ka ise aia- ja haljastusjäätmed tasuta jäätmejaama anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud tööpäevadel kella 9–18 ning laupäeviti kella 9–15.

Aia- ja haljastusjäätmeid võib Viljandis oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist 2. maini ja 15. septembrist 1. novembrini, täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.

sakala.postimees.ee, 14.04.2016

*Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd.

Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ohtuleht.ee, 2.02.2016

*Ugala renoveerimisleping saab pärast vintsutusi lõpuks allkirjad

Teisipäeva pärastlõunal saavad Ugala teatri suurel laval ühe laua taga kokku Ugala teatri, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi Nordecon esindajad, et allkirjastada Ugala teatri maja renoveerimisleping. Mitu korda vaidlustatud renoveerimise algust on teatrirahvas oodanud juba eelmise aasta kevadest saadik.

«Ugala teater on remonti oodanud kaua,» tõdes teatrijuht Kristiina Alliksaar. «Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990. aastatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast vintsutusi tõepoolest algab, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis.»

Pärast seda, kui ehitusleping on allkirjastatud, viib teatrijuht huvilised ekskursioonile teatrimaja eri nurkadesse, et tutvustada ehitusplaane ning seda, kuidas hakkab välja nägema Ugala teater aastal 2017 ehk pärast põhjalikku renoveerimist. Ringkäik lõpeb teatrimaja rõdul, kus teatrijuht ja ehitaja löövad fassaadi küljest lahti esimese telliskivi, et anda omalt poolt panus kogu maja punastest telliskividest koosneva fassaadi väljavahetamisse.
Ühtlasi antakse ehitajale üle peaaegu 500 võtmest koosnev kimp, millega saab avada kõik Ugala teatri uksed. Ehitama hakkab aktsiaselts Nordecon ning leping näeb ette, et töö valmib märtsiks 2017.

sakala.ajaleht.ee, 1.02.2016

*Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu eskiislahendus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Viljandi järve ääres krundi Roo tn 9 ja ranna-ala vaheline krunt ja selle ehitusõigus ujula ja spaahotelli ehitamiseks.

Detailplaneering koostatakse maa-ala ettevalmistamiseks võimalikule erainvestorile. Viljandi linnal puudub kavatsus antud asukohas ise detailplaneeringu lahendust ellu viia.

Viljandi järve äärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu lähteseisukohtade ja –ülesande arutelu toimus 8. jaanuaril 2015 Viljandi Linnavalitsuses. Lähteülesandes määratud ehitusalune pind on umbes 4200 m², millest veekeskuse osa on 2800 m² ja hotelli osa 1400 m².

Viljandi järve koosseisus olnud nn Mädalepiku kraav sätestas soovitud hoonestusalale suures ulatuses kalda ehituskeeluvööndi. Seetõttu algasid arutelud Keskkonnaametiga lahenduste leidmiseks. 10. veebruaril 2015 toimus Viljandi Linnavalitsuses Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu arutelu, millest võtsid osa ka Keskkonnaameti esindajad. Koosolekul otsustati teha Keskkonnaagentuurile ettepanek järve piiri muutmiseks Mädalepiku juures, et Viljandi järve koosseisust välja arvata inimtekkeliselt rajatud kraav. Keskkonnaagentuur teostas täiendava paikvaatluse ja veendus, et tegemist on eraldiseisva avatud kuivendussüsteemi lõiguga, mitte Viljandi järve osaga.
Keskkonnaministeeriumi 17.06.2015 käskkirja nr 569 alusel muudeti keskkonnaregistri veekogude nimistus Viljandi järvega seotud andmeid.

Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks sõlmiti juulis 2015 töövõtuleping Purest OÜ-ga. Eritingimused valmisid Joosep Metslangi koostatuna oktoobris.

Detailplaneeringu koostamise töövõtuleping sõlmiti augustis 2015 osaühinguga TEMPT. Planeeringu koostajateks on arhitektid Mihkel Urmet ja Taavi Kuningas.

Planeeringualas on planeeritava spaahotelli krunt pindalaga ca 15 100 m² ja seda piiravad maa-alad, Aasa tänava parkla, rannajalgpalliväljaku ala ning järve rannaala Kösti (Tartu mnt) suunas, kuhu planeeritakse maaküte. Viljandi järve matkarada kulgeb planeeringualas järve veepiiri ja krundi vahel.

Hoonestusala piire ja hoonemahtusid planeerides on arvestatud olulisi vaatesuundi järvele Tartu tänava mäelt ja Kõrgemäe tänava suunalt ning linnale avanevaid vaateid Viljandi järve poolt.

Lähtutud on varasemalt koostatud kehtivast Roo tn 9 krundi planeeringulahendusest.

Hoonestusala piirideks on planeeritud Aasa tänava elamute ehitusjoon, järve kalda ehituskeeluvööndi piir, Järve tänava ehitusjoon ja Järve tänavaga risti olev piir Mädalepiku kraavi suunal. Taotluslikult on hoonestusala Roo tn 9 krundi hoonestusalast planeeritud võimalikult kaugele, et kaks suurt hoonemahtu koos ei varjaks liialt vaateid järvele. Kaks hoonet on taotluslikult planeeritud võrreldavalt sarnase mahuga. Nende vahelisele nn puhveralale on planeeritud ligikaudu 120-kohaline parkla.

Eskiislahenduses on näidatud võimalikud illustratiivsed veekeskuse ja hotelli hoonemahud hoonestusalas. Ujula ja spaahotelli veepiiriga rööpselt paigutuva põhimahu maksimaalseks kõrguseks on planeeritud 2 korrust ja hotelli järvega risti paigutuva mahu maksimaalseks kõrguseks on 5 korrust. Eskiisiga planeeritud hotellitubade arv on 160. Spaa ehitusalune pind on kavandatud ca 3200 m² ja hotellil ca 2000 m².

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 10.02.2016 kell 16 J. Laidoneri plats 5 1. korruse koosolekute ruumis.

www.viljandi.ee, 28.01.2016

*Aasta ehitusprojekt kuulutatakse välja Viljandis

Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu (EKEL) 2014/2015. aasta ehitusprojekt võistluse võitja kuulutatakse välja neljapäeval, 28. jaanuaril Viljandi gümnaasiumis korraldataval galaüritusel. Viljandi gümnaasium on sama konkursi varasem laureaat, olles võitnud aasta ehitusprojekti tiitli 2013. aastal.

Lisaks võitja väljakuulutamisele ja tunnustamisele on tähtsal kohal vestlusring, mille läbiv teema on hea avalik ruum väikelinnades ja kus keskendutakse ka Viljandile. Arutelul osalevad kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, arhitekt Ike Volkov, Viljandi linnapea Ando Kiviberg, Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor ning endised Viljandi peaarhitektid Kalle Kadalipp ja Laur Pihel.

Aasta ehitusprojekt 2014/2015 kandidaadid on:
• Auvere biokütuse ja põlevkivi etteandesüsteem
• Bernhard Schmidti maja
• Jõhvi gümnaasium
• kino Kosmos
• Kuressare Ida-Niidu lasteaed
• Rakvere Tark Maja
• Võru riigigümnaasium

Eesti ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu korraldatavale konkursile «Aasta ehitusprojekt 2014/2015» esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnad on siinkohal energiatõhusus, uuenduslikkus ja keskkonnast hoolimine.

Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu tegevjuhi Kalle Karroni sõnul toovad konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda loomingulisus uuenduslike insenertehniliste lahendustega.

*Viljandi jõulukuused kogutakse kokku

Aasta teisel laupäeval, 9. jaanuaril korraldavad Viljandi linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kogumise.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Inga Nõmmiku sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.

«Puid käideldakse jäätmejäämades eraldi ning see takistab tavapärast prügivedu,» lisas Nõmmik.

Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku järgi. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.

• Kella 9 – 09.45 Lembitu puiestee ja Jalaka tänava nurgal
• Kella 10 – 10.45 Suur-Kaare tänaval Kaare poe vastas olev parklas
• Kella 11 – 11.45 Kauge tänav 32 vastas olev parklas
• Kella 12 – 12.45 Maksimarketi parklas
• Kella 13 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tänava ristmiku juures
• Kella 14 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vahelisel teemaal
• Kella 15 – 15.45 Riia maantee 49 asuva Jaani lihapoe esises parklas.

sakala.ajaleht.ee, 4.01.2016

*Rohkem kui pool Viljandlastest ei pea enam elektrinäitu teatama

Võrguettevõte Elektrilevi on tänaseks paigaldanud Viljandimaale 18 887 kaugloetavat elektriarvestit. Rohkem kui pooltel (57%) ehk 14 234-l Viljandimaa majapidamisel ja ettevõttel on arvesti tänaseks ka kauglugemisele üle viidud.

Kauglugemise programmijuhi Mait Rahi sõnul võib arvestite paigaldamise tempoga igati rahule jääda. „Võtmesõna on klientide vastutulelikkus ja mõistev suhtumine, mis on projekti graafikus püsimisele tublisti kaasa aidanud,” ütles Rahi ning lisas, et koduomanikud hindavad järjest kõrgemalt näiduteatamise kadumisega kaasnevat mugavust. Seda näitab päringute hulk klientidelt, kes soovivad teada, millal toimub arvestivahetus nende majapidamises.

Kliendid, kellele kaugloetavat arvestit veel paigaldatud ei ole, leiavad uue arvesti planeeritud paigaldamise või kauglugemisele üleviimise aja Elektrilevi e-teenindusest. Uute arvestite paigaldamine ja võrguettevõtte infosüsteemidega ühendamine ei toimu samaaegselt. Arvesti kauglugemisele üleviimisest annab Elektrilevi igale kliendile kirja teel eraldi teada.

Lisaks näiduteatamise kohustusest vabanemisele annavad kaugloetavad arvestid võimaluse oma igapäevasel elektritarbimisel tunnitäpsusega silma peal hoida ja sel viisil kulutusi juhtida. Tunnitäpsusega tarbimisandmeid saab Elektrilevi e-teeninduses jälgida nendes majapidamistes, kus on tänaseks arvesti kauglugemisele üle viidud ja sõlmitud elektrimüüjaga tunnipõhist arveldust võimaldav leping.

Lisaks tuletab Mait Rahi meelde, et kaugloetavat arvestit tuleb kogu aeg vooluvõrgus hoida. Nii teab võrguettevõtja, et arvesti on töökorras ja saab edastada info tarbitud elektrikoguste kohta. “Näiteks suvilast pikemaks ajaks lahkudes tuleb vool välja lülitada mitte enam peakaitsmest, vaid arvesti lülitist,” selgitas kauglugemise programmijuht Rahi. Nii saab tarbimiskohas voolu sulgeda, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks.

Kokku paigaldatakse Viljandimaale 24 812 kaugloetavat arvestit. Tulenevalt võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 1. jaanuarist aastal 2017.

viljandi.ee, 17.12.2015

*Anda üürile korter – Suur-Kaare 55, Viljandi, Viljandimaa

viljandi kinnisvara
Üürile anda ühetoaline mug. korter Paalalinnas.
Korter asub maja keskel ja on soe.
Kommunaalmaksed u 50-85 eurot.
Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalsed. Keskküte. Korteri juurde kuulub lukustatav keldriboks.
Mööblivõimalus lisatingimustel.
Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda: esimese kuu üürisumma, tagatisraha 150 ja lepingusõlmimistasu 100 eurot.

Lisainfo siit.