See korteriühistu, kes küsis esmaspäeval KredExilt oma maja renoveerimiseks toetust viis minutit pärast keskööd, oli juba lootusetult hiljaks jäänud. Uue nädala algul kahe-kolme minuti jooksul oli KredExil kõik selleks aastaks ette nähtud 17,5 miljonit eurot jagatud.
Loe edasi siit.
Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.
Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?
Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.
Millised on peamised tingimused?
Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale
Taotluse saab esitada:
1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;
2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.
Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
KredExi esindaja üldkoosolekule
Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.
www.kredex.ee
Alates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.
Väikeelamud moodustavad kolmandiku Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast.
KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.
Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.
Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000 eurot ning keskmine toetuse väljamakse 13 400 eurot.
Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 miljonit eurot, 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 miljonit.
ehitusuudised.ee, 20.10.2016
Eesti Puitmajaliit koostöös Eesti Puitmajaklastriga korraldasid sellel aastal kuuendat korda rahvusvaheliste mõõtmetega konkurssi “Aasta Tehasemaja 2016”, kus osalesid eestlaste ehitatud puitmajad Norrast, Rootsist ja Eestist. Parima puitmaja tiitli AS Tehasemaja Norras paiknev maailma kõrgeim puitmaja.
Auhinnad andis üle keskkonnaminister Marko Pomerants. AS Kodumaja arendusdirektor Elar Vilt tõdes auhinda vastu võttes: “Nii suure maja ehitamine ei ole ainult sooloprojekt, vaid koostöö partnerite vahel,” sõnas Vilt ja lisas: “Kui see koostöö toimib ja partnerite vahel on sünergia, siis on võimalik teha väga häid projekte,” lisas Vilt.
Elar Vildi sõnul on konkursi võit neile suureks auks: “Aasta Tehasemaja 2016” konkursi võit on meile suureks tunnustuseks ja eriti hea meel on selle üle, et meid tunnustatakse meie oma sektori parimate ekspertide poolt. AS Kodumaja hindab seda väga kõrgelt,” ütles Vilt. “Võit annab meile enesekindlust ja usku juurde, et teeme õiget asja.”
Konkursi žüriisse kuulusid arhitekt Rajmund Sebök, TTÜ Ehitusfüüsika professor Targo Kalamees, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, TTÜ professor, Ehitiste projekteerimise instituudi direktor Jarek Kurnitski, RKAS Teadus- ja arendusosakonna juhataja Margus Sarmet, arhitekt Markus Kaasik ja ajakirjanik Eva Kiisler.
„Aasta Tehasemaja 2016“ konkursi Žürii esimees Jarek Kurnitski tõi välja, et sellel aastal oli erinevate objektide hindamine raske. „Kõik paremikku kuuluvad majad olid ehitatud väga kõrgel tasemel ning hindamise poolest oli keeruline vaadata arhitektuurset ja insenertehnilist üldpilti, mille osas tööde paremik pakkus võrdse seisu, ning lõpuks otsustasid tehnilised detailid, kes auhinnalisele kohale said,“ sõnas Kurnitski.
moodnekodu.delfi.ee, 7.04.2016
Kuigi Eestis on kortermajasid kümneid tuhandeid, pole pea pooled neist moodustanud ühistut, et hoone või hoonetega majandamist lihtsustada.
Helme Kihelkonnas on kortermajade haldamise puhul väga erinevad olukorrad. Hea meel on tõdeda, et rohkelt on väga hästi toimivaid ühistuid, mis on tugeva juhatuse eestvedamisel renoveerinud hoone ja parandanud tublisti elukeskkonda. Teisalt on ka neid, mis toimivad tänu mõnele fanaatilisele juhatuse liikmele, kes oma vabast ajast tegeleb haljastuse ja muu seonduvaga, et asjad korras hoida. Kahjuks on piirkonnas ka mitmeid ühistuid, mille puhul on keeruline leida ühistule juhatust, sest keegi ei taha vabatahtlikult vastutust enda peale võtta.
Enamuse võim
Siinkirjutaja elab Tõrvas Metsa tänava kortermajas, mille puhul on ühistu eesrindlik. Igal aastal korraldatakse üldkoosolekuid, kus tutvustatakse maja ehituslikku ja majanduslikku hetkeolukorda. Lisaks kutsutakse kokku üldkoosolekud, kui on vaja otsustada investeeringuid võimuid kinnistut puudutavaid otsuseid- osavõtt nendest on aktiivne! Nagu ikka tuleb mõnekümne isiku koosviibimisel erinevaid mõtteid ja soove ning konsensust leida on paraku keeruline. Aga nagu korteriühistu asutamise puhul on ka selle toimimisel kindlad reeglid. Korteriühistu asutatakse enamiku korteriomanike otsuse alusel, kui sellele enamikule kuulub suurem osa ehitisest ja maatükist. Niisamuti on vaja ka iga suurema otsuse läbiviimiseks enamuse nõusolekut. Seega on korteriühistu juriidiliselt sundühistu, kuna vähemusse jäänud keelduda ei saa. Kui on kaasamõtlev seltskond, kes saab aru, mis on kasulik, siis pole erilisi probleeme ette näha.
Kuna inimeste majanduslik seis on tihtipeale väga erinev, siis tuleb arvestada otsuste tegemisel nii pensionäride kui kõrgepalgaliste tööinimestega. Seetõttu on tihtipeale abiks laenud, mille tagasimaksmisel jaotuvad kohustused pikkade aastate peale ja leevendavad maksekoormust. Tõrva Riiska linnaosas asuva viiekorruselise ja 30 korteriga Ehitaja 3 puhul on loodud korteriühistu juba aastal 2002. Selle aja jooksul on tehtud mitmeid vajalikke töid, agaühistu juhatuse liige Mario Kirt kinnitab, et alles viimastel aastatel on ühistu tõeliselt aktiivseks muutunud.„2002. aastast alates on suurematestettevõtmistest teostatudkatuse ja seinte remont. Lähiajal on plaanis trepikodadele varjualuste ja käsipuude ehitamine, puude raie, katuseplekkide remont ning seinte tamponeerimine,“ tutvustab Kirt tulevikku. Viimane kord kutsuti Ehitaja 3 majas üldkoosolek kokku juhatuse muutmiseks ja üldiste probleemide arutamiseks. Järgmine üldkoosoleku teema võiks olla juba renoveerimise teemaline. „Nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid arvamusi. Loomulikult kuulatakse kõikide arvamused ja ettepanekud ära. Üldiselt on siiski nii, et kui probleem on kõigile arusaadav, siis otsus on ka ühiselt mõistetav,“ on Kirt rõõmus, et mõistmine on esiletõusev meelsus.
Igal ühistul omad probleemid
Ala külas 12 korteriga elamu nr. 140 korteriühistu juhatuses olev Ardo Järve on samuti veendunud, et kortermaja puhul on ühistu loomine ainuõige tegu. „See on mõttekas vaid juhul, kui majas on sädeinimesed, kes hoolivad elukeskkonnast ja on nõus panustama oma aega ja jõudu ka tasu saamata,“ räägib Järve fanatismi vajadusest. Kuuendat aastat tegutsev ühistu on remontinud trepikojad ja vahetanud amortiseerunud välisuksed, korteriühistu nõudel on OÜ Helme Teenus paigaldanud majale veemõõtja (mis ei ole piirkonna majadele tüüpiline). Alates 2012. a on hoonel energiamärgis “E”. „Lähiajal on plaanis teha hoonele energiaaudit koos ehitise tehnilise kontrolliga, et otsustada hoone renoveerimise vajadus ja võimalikkus,“ räägib Järve, et käed rüpes ei seista.
Ka Ehitaja 3 ühistu mõlgutab renoveerimismõtteid, kuigi hetkel ekspluatatsioonikulud väga kõrged ei ole. „Maja on ehitatud punasest kärgtellisest, mis nõuab spetsiaalset lähenemist, ning maja renoveerimine on tunduvalt kallim kui paneelmajade oma,“ tunnistab Kirt, et kulutused maja korrashoidmiseks võivad tulevikus kindlasti märgatavalt tõusta. Sarnaselt paljude teiste ühistutega kasutab Ehitaja3 suuremateks remonttöödeks tellitud abi, väiksemad proovitakse oma jõududega ära teha.
Heakorra puhul saavad just elanikud ise palju ära teha, pannes käed külge näiteks talvisel lumetõrjel, kevadkoristustel ja muudel kinnistu kenamaks muutmise töödel, mis näiteks eramaja omanikel on iseenesestmõistetavad. „Tahaks tänada neid inimesi, kes on kortermaja heakorra eest alati valmis hoolitsema, näiteks lehtede riisumine, lumelükkamine, maja ümbruse koristamine,“ on Kirt tublidele korteriomanikele tänulik.
Paraku kõlab nii mõnegi ühistutegelase jutust läbi, et neid inimesi väga palju ei ole, ja tundub, et maja heakord paljudele korda ei lähe.
Juhatust määrata keeruline
Kihelkonnalehe toimetus võttis ühendust paljude korteriühistutega nii Hummulist, Ritsust, Tõrvast kui ka mujalt, aga ülemäära jutukad inimesed sellel teemal pole. Põhjuseks on see, et ühistu ei ole kas aktiivne või juhatuses olevad inimesed on sinna määratud vastu tahtmist või lausa tagaselja. Samuti ei soovi keegi eestkõnelejaks olla paljusid majaelanikke puudutavatel teemadel. „Usun, et ühistu töö ei ole väga keeruline, kui oled asjadega kursis. Meil on jaotatud töö nii, et üks juhatuse liige vastutab raamatupidamisliku poole eest, teine organiseerib remondi- ja heakorratöid,“ sõnab Kirt, et üldjuhul ongi nii, et ühistu liikmed soovivad, et midagi muutuks, kuid juhatusse valituks saada paljud ei soovi – ei taheta kohustusi võtta. Seda, et ühistu juhtimine oleneb väga palju just juhtidest, toonitavad kõik ajakirjanikuga rääkinud. „Kahjuks on nii, et ühistut juhitakse oma põhitöö kõrvalt ning probleemseks võib olla ajanappus,“ toob Kirt välja põhjuse, miks kõik nii aktiivsed pole. Samuti ei ole tihtipeale ühistutööd tasustatavad ning motivatsiooni lihtsalt pole. „Meie ühistu ostab teenust sisse raamatupidamiseks ja trepikodade koristamiseks,“ räägib Kirt, et nii suure maja puhul on see ainuvõimalik.
Korteriühistul ALA140 on kolmeliikmelinejuhatus, kes korraldab ka raamatupidamist ja palgalisi töölisi ei ole. „Oleks kindlasti hea, kui juhatuse liikmed saaksid tasustatud, kuid palgafondil ttuleb maksta riigimaksud, mis viib juhtimise kulud suureks. Nende kulude katteks tuleb suurendada makseid ühistu liikmetele, mis omakorda soodustab võlgnevuste tekkimist,“ lahkab Järve teemat. Just võlgnevused on need, mis on paljude korteriühistute suurimaks probleemiks. Vahel tuleb selleks isegi pöörduda kohtusse, et tasumata jäänud arveid välja nõuda. Võlgnevusi saab aga ka ennetada, et hilisemate probleemide tekkimist minimaalseks viia. „Võlgnevuste ärahoidmiseks on ühistus sisse viidud kütte püsimakse, mis sõltub korteri suurusest ja on igakuine, olenemata aastaajast. Vaatamata sellele, on siiski aeg-ajalt liikmetel võlgnevusi, aga siiani on kõik korda saanud,“ tunnistab Järve, et tuleb ette mõelda. „Meil on stabiilselt paar võlglast, kuid summad ei ole suureks läinud ning neid ka tasutakse,“ näeb Kirt positiivsena seda, et inimesed teevad kõik endast oleneva, et mitte võlglasteks jääda.
Naaber tunneb naabrit
Korteriühistu üks inimlikke tugevusi on see, et kõik probleemid on ühised ja tihtipeale tuleb nende lahendamiseks seljad kokku panna. Vähe sellest, et ühistul on tugevad eestvedajad, oluliste otsuste puhul peetakse läbirääkimisi ja arutatakse, kuidas saaks midagi paremini ära teha. Ühiseid talgupäevi on lihtsam kokku leppida ning koos nendega tekivad ka heanaaberlikud suhted. Eriti hea on, kui on majas nooremaid ja vanemaid inimesi, kes saavad üksteist ühistegevuses aidata. Näiteks võivad nooremad teha füüsiliselt raskemaid töid – pügada hekke, vedada peenarde jaoks mulda, parandada inventari või teha lumetõrjet. Samas saavad vanemad ja kogenumad hästi hakkama lillede istutamise või muru külvamisega.
Ala 140 majas on 36 elanikust koguni 20 lapsed, kes samuti aitavad ühistöödes. Täiskasvanutest on ühed ja samad neli aktiivset inimest, kes käised üles käärivad ja käed töödele külge panevad, olgu see siis muru niitmine, maja remonditööd või heakorrastamine.
Loomulikult tuleb siinkohal anda aru, et paljud hallpead ei suuda füüsiliselt noorematega võrdselt panustada, aga tihtipeale on vanameistrid abiks väärt nõuga, mis mõnedki tööd võivad oluliselt lihtsamateks muuta.
Põdrala vald on hetkel ainus, kus korteriühistuid veel loodud pole, kuid nii Leebikus kui Riidajas on nende moodustamine olnud tõsiselt päevakorras ja kaugel pole seegi aeg, kui need asutatud saavad. Mati Rõõm Riidajast leiab, et korteriühistu loomine on vägagi kasulik, kuigi see suurendab natukene üldiseid majandamiskulusid. „Kuna maja on ikkagi vana ja vajab renoveerimist, loob korteriühistu olemasolu uusi võimalusi hoone heakorra parandamiseks,“ usub Rõõm, et ka väikeste asulate kortermajad peaksid ühistuid looma.
Kredex rekonstrueerimistoetus korteriühistule
Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima.
Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult.
Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.
Toetust saab taotleda kuni 40% ulatuses (Ida-Virumaal 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.
Millised on peamised tingimused?
• Toetust saab taotleda enne 1993.aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
• Toetust saab taotleda rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, aga ka energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
• Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
• Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
• Toetuse saaja peab 25-40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
• 25 – 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale
Taotluse saab esitada:
• korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;
• vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.
• Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis, peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.
• Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta
eestielu.delfi.ee, 21.03.2016
«Majaehitamine algab tavaliselt sellest, et hinnatakse umbkaudselt oma laenuvõimet või oma vabu rahalisi vahendeid ja olemasolevat kinnisvara ning kui kokkulöödud number tundub piisavalt suur, siis käivitatakse edasised tegevused,» kirjutab Eno Pappel majaehitaja.ee blogis.
«Algne umbkaudne laenuvõime hinnang võib sageli põhineda ka lihtsalt panga kodulehel oleva laenukalkulaatori tehtud arvutustel või ka lihtsalt omaenda subjektiivsel hinnangul. See pole täpne ja tegelikult pole sellel hetkel ka selge, millist maja ehitada ja milliseks tegelikult kujunevad maja ehitamise kulud,»hoiatab ta. Jutt käib alguses suurusjärgust, mida hüpoteetiliselt võiks kasutada oma maja ehitamiseks.»
Mida selle raha eest saab?
«Kui oma umbkaudsed rahalised võimalused on teada, siis otsitakse tavaliselt esmalt internetist erinevaid nn võtmed kätte majapakkumisi, kus ka majade hinnad ära toodud. Seda ei tehta alguses mitte selleks, et valida endale kohe välja mõni tüüpmaja, vaid ennekõike selleks, et hinnata, milliseid maju on võimalik turult etteantud summa eest saada. See annab kindlust, kas majaprojektiga edasi liikuda või projektist loobuda,» selgitab ta.
«Maja ehitushinna suurusjärk täna on «võtmed kätte» maja puhul u 1200 eurot/m2. Kusjuures ei ole eriliselt vahet, kas ehitatakse puitkarkass- või kivimaja. Jah, puitkarkassmaja on enamasti natuke odavam, kuid algselt võib selles etapis tellija seda erinevust mitte arvestada.»
Ruutmeetri hind võimaldab Pappeli sõnul hinnata ennekõike seda, kui suure maja annaks ehitada. «Näiteks, kui majaehitamiseks on tellija hinnanguline kasutada olev summa on 100 000 eurot, saab selle m2 hinnaga läbi jagada ning teada umbes, kui suure maja saaks lasta ehitada. Näiteks siis 100 000 : 1 200 = 83 ehk tellija võiks arvestada maksimaalselt umbes 80 m2 majaga.»
Krunt ja muud kulud
Kindlasti peaks arvestama, et lisaks maja enda ehitushinnale tuleks oma arvutustesse võtta ka krundi maksumus, mis olenevalt kodu rajamise asukohast võib olla pea sama kallis kui majaehitus ise. «Lisaks tasub ka hinnata kulusid, mis on vajalikud näiteks köögimööblile ja muule püsimööblile, rääkimata näiteks kardinatest või kodutehnikast,» leiab ta.
Kas saaks odavamalt?
Kindlasti saab Pappeli sõnul ka odavamalt ehitada, kui eespool toodud m2 hinnaga. «Sellisel juhul tuleb aga tellijal endal ka tavaliselt palju rohkem oma aega ja energiat kulutada ning leida turult ise üles soodsamad variandid ehitusmaterjalide hankimiseks ning ka ehitamiseks,» hoiatab ta,
«Hiljuti puutusin kokku ühe tellijaga, kes sisuliselt on teinud oma majaehitamisest igapäevatöö. Ta müüs maha oma vana maja ning võttis töölt ennast lahti ning saadud rahaga ehitab ta nüüd juba 8 kuud oma uut maja või õigemini lausa kaht: teine maja on garaaž-saunamaja. Ta hangib ise kõik materjalid ja teeb kõik tööd sisuliselt ise, kaasates ka mõnevõrra abijõude valikuliste tööde puhul. Tänaseks on jõutud sisetöödeni. Ta panustab kõvasti oma aega ja ta ehitab odavalt,» toob Pappel näite.
«Kas mugav lahendus «võtmed kätte» tellimusena, kus vastutus ja garantiikohustus langeb ehitajale või siis teise äärmusena, kõike ise teha. Enamik eramajade ehitajaid teeb vahepealset varianti, osa töid tellitakse tervikuna ühest firmast, osa tehakse ise või otsitakse turult üksikute tööde peale tegijaid,» selgitab ta.
«Ise tehes peab aga olema ehituskogemus või siis suur tahtmine kõik ehitusse puutuv endale selgeks teha. Iseehitajate puhul olen kuulnud pea utoopilisi numbreid, millega on majad valmis ehitatud, kuid alati on nende ühiseks jooneks see, et nendes numbrites ei sisaldu inimese enda töö ja ajakulu,» leiab blogipidaja. «Hea tahtmise korral on võimalik iseehitajal ehitada u 60-70 protsenti sellest hinnast, mis võtmed kätte lahendusena küsitakse. Kokkuvõttes saabki öelda, et iga maja hind sõltub ennekõike tellijast endast. Läbimõeldud majaehitamist kõigile – nii neile, kes seda ise teevad, kui ka neile, kes ehitamise tellivad,» soovib Pappel.
postimees.ee, 21.03.2016