ärikinnisvara

*Korterisse büroo, ilusalong või koguni kauplus: mida seadus selle kohta ütleb?

Uue ehitusseaduse järgi on ehitise kasutusotstarbe muutmine on nüüd lihtsam, kuid korteriomandi kasutusotstarbe muutumine vajab teatud juhtudel kõigi korteriomanike nõusolekut, kirjutab käsiraamatu «Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor Martina Proosa (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid) Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.

Kommenteerib Martina Proosa (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid):

Ehitise kasutamise viis ehk otstarve on üks ehitise olulistest näitajatest. Kasutamise otstarbest võivad sõltuda näiteks ehitise ehitamise ja kasutamise nõuded (lasteaiad, majutusasutused jms). Otstarbekohast kasutamist saab kontrollida avalik võim järelevalve käigus, eelkõige kasutamise ohutuse osas. Erasuhtes saavad ehitise või ruumide kasutamist kindlaks määratud otstarbel nõuda ka naabrid, näiteks kortermajas korterinaabrid. Näiteks, kui kortermaja ühes korteris seatakse sisse narkolabor, siis saavad sellesse tegevusse sekkida nii naabrid kui ka kohalik omavalitsus, kuna korterit ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel ja see tegevus võib olla teistele korteriomanikele ohtlik. Peale selle võib sekkuda ka politsei, sest tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

Ehitise kasutamise otstarve määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu alusel. Kui detailplaneeringut koostada ei ole vaja, siis määratakse kasutamise otstarve projekteerimistingimustes. Kui puudub kohustus taotleda ehitusluba, näiteks alla 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse ehitise puhul, võidakse määratakse ehitise kasutamise otstarve kasutusteatises.

Kasutusotstarbe määramine

Kasutusotstarbe määramine toimub majandus- ja taristuministri määruses esitatud ehitise kasutusotstarvete loetelu alusel. Ehitisel võib olla ka mitu kasutusotstarvet. Näiteks võivad ühes hoones asuda samaaegselt nii korterid kui bürooruumid või ilusalong. Sellisel juhul määratakse kasutusotstarve iga vastava pinna kohta. Kuna ehitise kasutusotstarvete loetelu kohaselt on võimalik paigutada sama tegevus mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla ning kõik loetelus nimetatud ehitiste liigid lõppevad võimalusega liigitada ehitis muu sedalaadi ehitisena, tuleb iga kord konkreetsete asjaolude alusel hinnata, millisele kasutusotstarbele tegevus kõige paremini vastab.

Arvestades hoone pikka eluiga on loomulik, et selle pindadel võib erinevatel aegadel toimuda erinevaid tegevusi. Ehitusseadustik annab seetõttu võimaluse ehitise kasutusotstarbe muutmisel teavitada kohalikku omavalitsust kasutusteatise esitamisega, kui kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne ehitamist. Sellise teatise esitamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisast 2. Võimalus muuta ehitise või selle iseseisva osa, näiteks korteri, kasutusotstarvet kasutusteatise esitamisega muudab ehitise kasutamise paindlikumaks ning lihtsustab omaniku võimalust oma omandit kasutada. Lihtsustatud korras kasutusotstarbe muutmine on siiski võimalik vaid siis, kui kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne ehitustegevust ega olulist negatiivset mõju ehitise või korteri mõjualas olevatele isikutele.

Näiteks on võimalik korter võtta kasutusele büroona ilma ehitustööde tegemiseta ja vastupidi. Kui korterit kasutatakse peamiselt büroona, võivad büroole esitatavad nõuded erineda. Kui korterit kasutatakse lisaks elamisele kodukontorina, ei kasutusotstarbe muudatust sisuliselt toimu.

Praktikas on juhtumeid, kus ka eluruumi kasutuselevõtt bürooruumina on põhjustanud majaelanikele probleeme. Näiteks ei jätku elanikele enam parkimiskohti, kuna büroo kliendid on hõivanud maja ümbruses kõik vabad parkimiskohad, elanike rahu on büroo klientide rohkusest häiritud vms.

Kuna uue ehitusseadustiku järgi ei ole ehitustegevuse puudumisel ehitise kasutusotstarbe muutmiseks vaja taotleda ehitusluba ega kasutusluba, vaid kasutusotstarbe muutmiseks tuleb esitada üksnes kasutusteatis, siis tekib küsimus, kuidas saavad majaelanikud sellistel juhtudel ennast soovimatute negatiivsete mõjutuste eest kaitsta.

Uues ehitusseadustikus on kohaliku omavalitsuse roll väga rangelt piiratud üksnes ehitamise ja kasutamise nõuete hindamisega tulenevalt kehtestatud normidest. See tähendab, et kohalik omavalitsus enam naabrite omavahelistesse vaidlustesse sekkuda ei saa.

Kasutusteatis tuleb esitada 10 päeva enne kasutusotstarbe kavandatavat muutmist. Kuigi üldjuhul ei peaks kasutusteatise esitamisele kohaliku omavalitsuse reageeringut järgnema, annab ehitusseadustik annab kohalikule omavalitsusele õiguse esitada 10 päeva jooksul kasutusteatise esitamisest kasutusteatise alusel ehitise kasutamisele järgmisi lisanõudeid: viia ehitis nõuetega vastavusse; kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; kaasata kinnisasja omanik või naaberkinnisasja omanik.

Täiendavate nõuete esitamine ei tähenda siiski kasutusloa andmise menetluse läbiviimist ega kasutusloa andmist. Samuti ei ole täiendavate nõuete esitamise käigus võimalik nõuda kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamist naabritega. Kuid naabrite kaasamine annab nii kohalikule omavalitsusele kui ka naabritele teavet kavandatavate muudatuste kohta ning võimaldab majaelanikel vajadusel vastu võtta ühiseid otsuseid.

Kelle nõusolek peab olema?

Korteriomandi kasutusotstarbe muutumine vajab teatud juhtudel kõigi korteriomanike nõusolekut. Nimelt on kortermajas korteriomandi kasutamise otstarbe muutmiseks teatud juhtudel vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on näiteks asunud seisukohale, et iluteenuste jaoks ettenähtud ruumides tantsustuudio pidamine on oluline kasutusotstarbe muutumine, mis vajab kõigi korteriomanike nõusolekut.

Kuigi ehitusseadustik ütleb selgelt, et olukorras, kus ehitise kasutuselevõtmine või kasutusotstarbe muutmine toimub kasutusteatise alusel ei lähe kasutusteatise taotluse lahendamine üle kasutusloa menetluseks, on kohalikul omavalitsusel võimalus teha otsus ka kasutusotstarbe muutmisest keeldumise kohta. Näiteks juhul, kui ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik, kooskõlastav asutus on jätnud kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamata, kasutusotstarbe muutmisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada või muul ehitusseadustikus sätestatud juhul.

Kui kohalik omavalitsus ei teavita kasutusteatise esitajat 10 päeva jooksul alates kasutusteatise esitamisest vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

Juhtudel, mil kasutusotstarbe muutmisega kaasneb ehitustegevus, mis nõuab ehitusluba, tuleb läbida vastav menetlus. Selles osas uus ehitusseadustik väga olulisi erinevusi võrreldes varasema ehitusseadusega ette ei näe. Loamenetluse kohta saab täpsemalt lugeda raamatust «Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel».

Kas kauplus tohib majas olla?

Lõpetuseks kokkuvõte Riigikohtu seisukohast ühes kohtuasjas, kus Riigikohus hindas ruumide kasutusotstarbe muutmise õiguspärasust. Riigikohtu arvates võib kaupluse tegevus jääda omandi tavakasutuse piiridesse, kui kauplus oli korterelamusse algusest peale ette nähtud. Senise eluruumi kasutuselevõtmine kauplusena toob aga kaasa omandi kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid mõjutusi. Riigikohus leidis ka seda, et selles asjas ei omanud tähtsust, kas elamualune maa oli oma sihtotstarbelt tervikuna elamumaa või osaliselt ärimaa, ega see, kas kaupluseruumid on arvel eluruumide või mitteeluruumidena. Maa sihtotstarbe ega ruumide kasutusotstarbe kindlaksmääramisel ei pidanud elanikud ette nägema, et elamusse tulevad kauplused. Kaupluse sobivust ümbruskonda tuleb Riigikohtu hinnangul eelkõige hinnata ehitus-, kasutus- ja kauplemislubade väljastamisel, sest alles siis on võimalik piisava täpsusega hinnata kavandatava tegevuse mõju ümberkaudsetele elanikele.

postimees.ee, 18.12.2015

*Haldaja on kinnisvaraomaniku visiitkaart

Üürnik samastab sageli kinnisvara haldjajat selle omanikuga, nii et büroohaldaja vastutus on suurem, kui esmapilgul võiks arvata.

Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti välja üürimise edukusele.

Ärikinnisvara haldamine pole pelgalt kinnisvara korrashoid, nagu sageli arvatakse, rõhutas Baltikumi suurima ärikinnisvara haldusettevõtte BPT Real Estate Group arendusjuht Ülar Niinemägi portaali kinnisvarauudised.ee ärikinnisvara halduse konverentsil.

Selleks, et ärikinnisvara haldamisel luua rohkem väärtust, on vaja suurendada teenuse sisu ja ulatust. “Eesti turg on ärikinnisvara haldamise poolest veel välja arenemata. See tähendab, et turuosalistel on haldusteenusest erinevad arusaamad ja esineb ka valesid ootusi ning väärarusaamu haldusteenuse sisu kohta, millest tuleks üle saada,“ rääkis Niinemägi.

Pane tähele
Ärikinnisvara haldus on Eestis alles lapsekingades
Viis ärikinnisvara haldamise võtmeküsimust, mida kõik ärikinnsivara haldamisega kokku puutuvad inimesed võiksid arvesse võtta
Keelekasutus. Peab tundma ärikinnisvara haldamise märksõnu nagu rahavood, täituvus, vara väärtus, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. Rahvusvahelisel tasemel ei räägi keegi enam kinnisvara korrashoiust, sest see on elementaarne.
Professionaalsus. Tellijate ja teenuseosutajate professionaalsus toob turu arengu. Kui kasvab professionaalsete kinnisvarainvestorite hulk, kes ei sekku teenuse osutamisse, ja kasvab ka professionaalset teenust osutavate haldajate arv, toob see kaasa haldusturu kasvu, mitte pelgalt protsentides, vaid suisa kordades.
Analüüs. Oluline on teekond andmete kogumisest teadmiste kasvuni. Kinnisvara kohta käivaid andmeid tuleb osata “lugeda” ja ära kasutada, et teha kinnisvara kohta pikaajalisi otsuseid ja tulevikku suunatud tegevusi.
Investeeringud. Nii kinnisvaraomanikel kui ka haldajail tuleb mõista investeeringute keelt ning elutsüklit. Tuleb teada, mis jääb kinnistu ostmise ja müümise hetkede vahele ning kuidas nende kahe vahepeal kinnisvara hallata ning milliseid investeeringuid teha, et vara väärtus oleks müügihetkel võimalikult suur.
Jätkusuutlikkus. Lisaväärtusteta haldusteenus ei ole jätkusuutlik. Välja arenemata haldusturgudel, nagu Eestis on, ei pruugi olla trende, mis seda väidet kinnitaks, aga see on pikaajaline trend – haldusäri eesmärk on osutada paremat teenust suuremale hulgale klientidele.
Allikas: BPT Real Estate Group arendusjuht Ülar Niinemägi
Tema sõnul juhivad turu kasvu ja teenuse arengut laiemalt vaadates asjatundlikkus ja spetsialiseerumine. Vaja on, et kasvaks professionaalsete investorite hulk, kes pühenduvad ärikinnisvara investeeringutele ja teavad, mida kinnisvara halduse turult sisse osta. “Selliste investorite jaoks on iseenesestmõistetav ja tavapärane, et kinnisvarahaldurile usaldatakse üürilepingute sõlmimine, rahavood, finantsjuhtimine, kinnisvara arendustegevus, ehitusjuhtimine ja nii edasi,“ selgitas Niinemägi.

Rahvusvaheliselt mõistetavast kaasaegsest ärikinnisvara haldamise teenusest rääkides on globaalsel turul märksõnad rahavood, täituvus, vara väärtuse kasvatamine, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. “Eestis on need mõisted liiga väheste haldurite igapäevases keelepruugis, aga liiga palju investorite, kes peavad praegu nende asjadega tegelema, muremõtetes,“ rääkis Niinemägi.

Haldaja vastutus suurem, kui paistab

Niinemäe sõnul on üürniku ehk kinnisvara kasutaja positsioonilt vaadates kinnisvara omanik ja haldaja üksteise võrdkujud. Seepärast on haldaja vastutus suurem, kui esmapilgul võiks arvata. “Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti väljaüürimise edukusele,” märkis ta, lisades, et kinnisvara haldaja vastutus ja volitused on piiratud, aga tagajärjed see-eest väga mõjukad. “Teisest küljest saab kinnisvara omanik oma puudujääke ja kogenematust maskeerida hea halduseteenuse abil. Ka see on oluline aspekt,“ märkis ta.

Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali hinnangul ei ole kliendid uute äripindade rajamisel populaarsust koguva LEED-sertifikaadi eest veel valmis rohkem maksma. Sertifikaatide turul valitseb tema sõnul omajagu segadust, eriti Eestis välja töötatud äripindade klassifitseeringute puhul. See on pigem äriidee ja müügiargument, kui kindel tõestus pinna kvaliteetsuse ja madalate halduskulude kohta. “Inimesed tahavad rohkem näha reaalseid kulusid, kui segaseid arvutusskeeme paberil,” vastas Habal.

Tema sõnul on olukord veidi teine rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatidega, sest nende metoodika on mõnevõrra põhjalikum, hõlmates ka ehitusprotsessi ja näiteks ühistranspordi võimalusi. “LEED-sertifikaat kõnetab pigem rahvusvahelist klienti, kes omal maal on erinevate sertifikaatide süsteemiga juba kursis ja otsib kindla ning tõestatud tasemega üüripinda,” märkis ta.

Näiteks on esimese büroohoonena Eestis omandanud LEED Gold sertifikaadi Navigatori ärimaja. “Mis on sellest kindlasti ka kasu lõiganud. Samuti Ülemiste keskus kaubanduspindade turul, tänu millele on lihtsam majja rentnikke meelitada,” rääkis Habal.

Pane tähele
Büroopindade turul:
On tekkinud ülepakkumine, mis tekitab täiendavat hinnasurvet.
Turg on muutnud üürilevõtja keskseks.
Suurim nõudlus kuni 100 m2 suurustele A- ja B-klassi pindadele.
Vanemate pindade omanikud on sunnitud hoonete rekonstrueerimisse investeerima.
Suurenenud on spekulatiivsete objektide arendus.
Rendisuhte kvaliteeti näitab:
Üürilepingu puhul selle:
pikkus
tähtaeg (kui palju aega on veel lõpuni?)
ennetähtaegse lõpetamise võimalused
indekseerimine
(kõrval)kulude kandmine
deposiit
Rentniku puhul selle:
reiting (näiteks krediidirisk)
tegevusvaldkond
makseajalugu
Allikas: Uus Maa analüütik Igor Habal
Põhjamaades haldusturu maht üle kolme korra suurem
BPT Real Estate Grupi arendusjuhi Ülari Niinemäe sõnul on passiivsete varaomanike osakaal Baltikumi ärikinnisvara sektoris märkimisväärselt väiksem kui arenenud turgudel ja ärikinnisvara halduse turg on praktiliselt välja arenemata.

“Vaadates võrdlusi Skandinaaviaga, siis näeme, et kui Baltikumis on vaid 30 protsenti ärikinnisvarast passiivsete investorite käes, siis Põhjamaades on see protsent 70–75 ja Suurbritannias suisa 85,” kõneles Niinemägi. “Eestis on vastav number veel väiksem kui teistes Balti riikides – vähem kui 20 protsenti kvaliteetsete büroo- ja kaubanduspindade mahust on sõltumatute teenusepakkujate hallata.”

DTZ Kinnisvaraekspert hindamisosakonna juhataja Aivar Tomsoni sõnul on tegu alles viimase paarikümne aasta arenguga Põhjamaade ärikinnisvara halduse turul. “Olulisima tõuke selleks andis, et palju riigivarasid läks korraga erakätesse. See kasvatas nõudlust professionaalse teenuse järele ja kasvatas haldusteenuste turumahtu väga olulisel määral. Seega on ajaloolised põhjused, miks Põhjamaades on haldusteenuste turu maht praegu oluliselt suurem kui Eestis,” rääkis Tomson.

Professionaalsed investorid soovivad tema sõnul suurema tõenäosusega haldusteenust sisse osta. “Ja keskenduda investeeringute tegemisele ning nende pealt teenimisele.”

Sõltumatute haldusteenuste pakkujate osakaalul on seega Tomsoni sõnul potentsiaali ka Baltikumis mitmekordistuda. “Näeme, et haldusturul on potentsiaali tulevikus kasvada Eestis vähemalt miljoni ruutmeetrini,” ennustas Tomson.

aripaev.ee, 13.11.2015

*Ärikinnisvara haldamine on Eestis välja kujunemata teenus

Hetkel mõistab arvestatav osa turust haldusteenuse all pigem koristus-, hooldus- ja turvateenust, kuid need pole peamised teenused, mis kinnisvara omanikule väärtust loovad.

Selle aasta augustis müüs kinnisvarainvesteeringutega seotud Northern Horizon Capital oma osaluse ärikinnisvara haldusteenust pakkuvas ettevõttes BPT Real Estate, mille omandas BaltCap. BPT Real Estate on nüüd ise emaettevõte grupi teistele, sealhulgas ka teistes riikides tegutsevatele, ettevõtetele ning on ühtlasi suurim ärikinnisvara haldusteenust pakkuv ettevõte Baltikumis. Ettevõtte arendusjuht Ülari Niinemägi jagab oma kogemusi 30.oktoobril konverentsil Ärikinnisvara Haldus.

BPT Real Estate Eesti arendusjuhi Ülari Niinemägi hinnangul Eestis sõltumatu ja professionaalne ärikinnisvara haldusteenus peaaegu puudub. „Tehakse peamiselt oma portfelli kuuluva kinnisvara haldust, nii on see kõigi suuremate portfellide puhul. Probleem on selles, et laiem turg ei oma veel piisavalt ettekujutust, millist väärtust õige haldamine loob ja tegelikult ei teata ka seda, mida ärikinnisvara haldus tõeliselt tähendab.“

Peamine kasu ärikinnisvara omanikele tekib pigem rahavoogude maksimeerimisest ja tööst üürnikega. „Kinnisvarahaldus peaks omaniku jaoks tähendama objekti väärtustamist. Seda nii oleviku kui tuleviku mõistes. Suurim kasu on rahavoogude õigest juhtimisest,“ kommenteeris Niinemägi.

LOE LISAKS
Konverents ÄRIKINNISVARA HALDUS
Millised on kinnisvara tulevikuväärtuse loomisel peamised tegevused?
Väga laias plaanis on ärikinnisvara haldamise käigus võimalik tulevikuväärtust kasvatada peamiselt läbi rahavoogude kasvatamise ja üürilepingute kvaliteedi tõstmise. Üürilepingute kvaliteeti määravad erinevad aspektid nagu üürnike maine, finantsiline tugevus, lepingute kestvus, ennetähtaegse lõpetamise tingimused, tagatised, indekseerimise alused jne. Sõltuvalt objektist on võimalik märkimisväärselt luua tulevikuväärtust ka läbi arendustegevuste. Lihtsustatult öeldes loovad pikaajalist väärtust töö objekti rahavooga (seda nii läbi tulude suurenemise kui kulude vähendamise),

Millistest osadest professionaalne haldusteenus koosneb?

Jagaksin haldusteenuse sõltuvalt spetsiifikast järgmistesse osadesse:

– Kinnisvara korrashoiu tagamine, see tähendab heakorra-, hooldus-, turva- ja muude objekti ekspluatatsiooniks vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve. Selles teenuse osas toimub ka kinnisvara kasutajate-üürnike elementaarne teenindamine.

– Üürisuhete haldus ehk tegelemine üürilepingutega ning objekti tulude poolega.

– Raporteerimine ja eelarvestamine.

– Finantsjuhtimine.

Kas oleks võimalik välja tuua eri mudelid näiteks muu maailma näitel? Turule on ilmunud rohkem büroohooneid, mille pinnad pigem müüakse, mitte ei üürita välja? Kas see toob kaasa ka muutusi?

Vastuse sellele küsimusele annavad kõnekad numbrid meie lähiturgudelt Skandinaaviast, kus on ligi 80 % ärikinnisvara turust professionaalsete investorite käes, kellest omakorda 50 % ostavad haldusteenust meiesugustelt spetsialiseerunud ettevõtetelt. Baltikumis on selliste professionaalsete investorite käes kuni 30 % turust ja neist umbes 15 % ostavad teenust laiapõhjalistelt teenusepakkujatelt. Muutused on senini tulnud ja tulevad ka edaspidi käsikäes kinnisvarainvesteeringute turu arenguga. Mida rohkem on professionaalseid investoreid, seda rohkem vajatakse ka rahvusvaheliselt arusaadavat lisaväärtustega teenust.

Kui palju on võimalik kvaliteetse haldusteenusega säästa/võita?

Iga ärikinnisvara objekt on unikaalne ning seetõttu ei ole võimalik kõikehõlmavaid näiteid tuua. Küll on võimalik tuua näide kvaliteetse haldusteenuse hinna ja kinnisvara tulevikuväärtuse kasvu kohta. Võtame võrdlusobjektiks üüriobjekti, mille neto rahavoog on 30 000 eurot kalendrikuus. Haldusteenuse kulu puhul võtame võrdluseks elementaarse kinnisvara korrashoiu tagamise kulu 1 % neto rahavoost ning väärtust loova haldusteenuse kulu 3 % neto rahavoost. Seega oleks halduskulud vastavalt 300 eurot kalendri kuus ning 900 eurot kalendrikuus ehk lihtsalt võttes 600 eurot kallim teenus. Eeldame nüüd, et kvaliteetse haldusteenuse hulgas osutatakse ka aktiivset rahavoogude juhtimist, mille tulemusena kasvab tänu tulude suurenemisele ja kulude vähenemisel neto rahavoog 10% 33 000 euroni kuus. Seega toob täiendav kulu 600 eurot kuus kaasa tulude suurenemise 3000 eurot kuus. Tulevikuväärtuse puhul on mõju aga hoopis suurem. Tulude suurenemine 3000 euro võrra kuus toob kaasa kinnisvara rahavoost tuletatud väärtuse kasvu 8% kapitalisatsioonimäära puhul 450 000 eurot. Seega väärtust loov haldamine on alati ennast ära tasuv teenus ning ei ole kunagi vaadeldav vaid kui kulu liik.

Millega Eesti ärikinnisvara omanikud kõige enam alt lähevad? Millised on tüüpilised valearusaamad?

Suurim valearusaam seisneb tihti selles, et ärikinnisvara ei vaja professionaalset teenindamist. Eeltoodud näide arenenud turgude kohta räägib aga vastupidisest vajadusest. Teine suurim valearusaam või pigem teadmatus seisneb ärikinnisvara väärtuse kujunemises ning selles, kuidas tänasel päeval tehtavad otsused mõjutavad objekti tulevikuväärtust.

Mõni edukas ärikinnisvara näide?

Vast kõige paremini täisteenust kirjeldav objekt Eestis võiks olla Valge Maja, mis on saanud haldusteenuse osana äriplaani ning selle täiemahulise teostuse läbi ümberehituste ja brändingu elujõulise kontseptsioonini.

Vaatasin, et teie koduleht on vaid ingliskeelne. See viitab, et Eestis te ennast väga tegutsemas ei näe?

Meie koduleht on hetkel vaid inglisekeelne tulenevalt sellest, et senini oleme teenindanud peamiselt rahvusvahelisi institutsionaalseid investoreid, kellega töötame inglise keeles. Kuna meie ettevõte on aga jõuliselt kohalikel turgudel laienemas, siis osutame ka rohkem süvenenult teenuseid kohaliku kliendile, kes saab kasu meie laiast rahvusvahelisest kogemustepagasist. Eks see muutus saab peegelduma ka meie kodulehel.

BPT Real Estate on Baltikumi suurim ärikinnisvara haldusettevõte pakkudes peale Balti riikide teenuseid ka Poolas. Grupi konsolideeritud käive 2015. aastal on ligi 5 miljonit eurot. Ettevõttes on tööl 80 töötajat ja ettevõtte hallata on umbes 150 ärikinnisvaraobjekti kokku ligi miljoni ruutmeetrise pinnaga. Ettevõtte omanikeks on BaltCapi poolt juhitav investeerimisfond ning ettevõtte juhtkonnal on samuti väikeosalus. BPT Real Estate peakontor ja emaettevõte asuvad Tallinnas.

kinnisvarauudised.ee, 22.10.2015