Blogi

*Riigikohus keelas korteris tantsutundide andmise

Riigikohtus leidis, et kui korteriomandi kasutamine on vastuolus selle sihtotstarbega, tuleb selline kasutus keelata.

Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise.

Samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise, tõdesid advokaadivüroo Glikman Alvin & Partnerid kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist Martina Proosa büroo uudiskirjas.

Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas oli ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ka ilu- ja isikuteenuse osutamisega seotud hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Tegelikkuses peetakse vaidlusalustes ruumides aga tantsustuudiot ja seal antakse tantsutunde.

Riigikohus märkis otsuses, et tantsustuudio pidajatel on võimalik vastavalt ehitusseadusele ja korteriomandiseadusele koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.

kinnisvarauudised.ee, 30.07.2015

*​Tartu linn müüb hooldusfirma

Tartu linn plaanib veel sel aastal müüki panna Tartu Elamuhalduse aktsiaseltsi. Müügi otsustamine on praeguse plaani järgi arutlusel volikogu septembri istungil.

Tartu Elamuhaldus on kinnisvarahoolduse ettevõte ja praegusel kujul tegutsenud aastast 2002. Linna poliitiline juhtkond on aga jõudnud samale seisukohale nagu volikogu revisjonikomisjon juba mõni aeg tagasi, et sellise äriühingu pidamine ei ole otstarbekas.

«Elamuhaldus osaleb riigihangetel nagu tavaline eraettevõte, linn ei saa otse suunata töid sinna,» ütles Tartu Elamuhalduse nõukogu esimees ja Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Meil ei ole põhjust tegutseda erasektoris.»

Linn on uurinud tõenäolist müügihinda, see jääb vahemikku 200 000 – 300 000 eurot. Põhiline vara on lepingud ehk turuosa, mis võiks konkurentidele huvi pakkuda. Semilarski lisas, et kaalumisel oli, kas müüa ettevõtte erasektori osa, kuid praeguse kava järgi läheks müüki kogu ettevõte.

postimees.ee, 14.07.2015

*Uued väikesed üürikorterid lähevad nagu soojad saiad

Viljandi Paalalinna kooli endise algklasside maja korterelamuks ümber ehitanud ettevõtja on kindel, et sügiseks on kõik sealsed korterid täidetud. See tõestab, et maakonnakeskuses oli seni põletav puudus odavat sorti väikestest üüripindadest.

Osaühing Leola Kinnisvara hakkas paar aastat tagasi kasutuseta jäänud õppehoonet elamuks kohandama eelmise aasta lõpul. Nüüdseks on ehitustööd lõpusirgel ja valmimas on 74 väikest, valdavalt ühetoalist korterit. Lõviosa neist plaanib arendaja jätta üüripinnana enda omandisse, aga kui keegi soovib kinnisvara endale päriseks osta, on ta valmis ka sellisteks tehinguteks.

Peamiselt kööktoad

Enamik kõnealuse elamu kortereid on 25–30-ruutmeetrised lihtsad ühetoalised stuudiokorterid, kuhu on mahutatud kööginurk, magamisosa ja tualett-duširuum. Pakutakse aga ka päris tillukesi, vaid 18-ruutmeetrisi tube. Mõni üksik korter on kolmetoaline ja neis on pinda planeeringust sõltuvalt 30–47 ruutmeetrit.

Suuremas osas korterites on tehtud siseviimistlus ning oma kohale seatud köögimööbel, valgustid ja rulookardinad.

Aadressile Suur-Kaare tänav 33 hakati tulevasi elanikke kirja panema mai algul. Esimese poolteise kuu jooksul on broneeritud tervelt 44 üürikodu. Lisaks on juba sõlmitud eelkokkulepe nelja korteri müügiks. Esimesed kolimisautod lubatakse maja juurde juuli algul.

Sügiseks täidetud

Leola Kinnisvara juhi Raul Alliksaare sõnul lubab niisugune broneerimistempo uskuda, et sügiseks on kogu maja elanikke täis. Ta avaldas veendumust, et uus elamu täidab Viljandi kinnisvaraturul ühe tühimiku: seni on olnud pakkumises liiga vähe selliseid uusi või põhjalikult remonditud üürikortereid, mille ühe kuu rendihind jääb alla 200 euro ja igakuised kommunaalkulud ei ületa mõndkümmet eurot.

Seejuures avaldas Alliksaar arvamust, et kui keegi tahaks Viljandisse lähiajal püsti panna veel ühe samalaadse hoone, oleks tal huvilisi leida juba märksa keerulisem. «Midagi pole teha, linn on väike ja piirid tulevad igas asjas üsna kiiresti vastu,» lausus ta.

Kui algul eeldas arendaja, et askeetliku joonega eluasemed võiksid huvitada eeskätt kooliõpilasi ja tudengeid ning ka üksikuid pensionäre, siis nüüdseks on selge, et huvilistest moodustavad suure osa töötavad iseseisva elu alguses olevad noored. Eakaid huvilisi on eeldatust mõnevõrra vähem.

Maja ehitati 1960. aastate lõpul vast valminud kooli kõrvale internaadiks. Vahepeal leidis seal ajutist ulualust haigla ning viimastel kümnenditel oli hoone taas haridusasutuse kasutuses, sedapuhku algklasside õppekorpusena. Kui Paalalinna gümnaasiumist oli koolireformi tulemusena saanud põhikool, jäi kõrvalhoone kasutuseta ning linnavalitsus otsustas selle erakätesse müüa.

RENT

Praegu pakub Leola Kinnisvara Suur-Kaare tänav 33 majja kolmes suuruses üürikortereid.

• 1-toaline korter pindalaga 30,3 ruutmeetrit – 250 eurot kuus

• 1-toaline korter pindalaga 24,2 ruutmeetrit – 180 eurot kuus

• 1-toaline korter pindalaga 18,1 ruutmeetrit – 155 eurot kuus

Allikas: sk33.ee

sakala.ajaleht.ee, 16.06.2015

*Üüriäri ABC: kas anda korter üürile tähtajalise või tähtajatu üürilepinguga?

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist, soovitab Kinnisvarakool OÜ analüütik Tõnu Toompark.

Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Ei ole väga asjakohane soovitus eelistada tähtajatut lepingut sel põhjusel, et siis saab üürniku probleemide ilmnemisel kolmekuulise etteteatamisega korterist välja visata. Kui üürnikuga on probleeme, jääb üürileandjale ka tähtajalise lepingu puhul üürilepingu erakorralise lõpetamise võimalus.

Üürileandja huvi peaks aga olema võimalikult pikk ja katkematu üürileping, mis tähendab katkestusteta rahavoogu. Pikk üürileping võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu ilma vahepealseid suuremaid remonttöid ette võtmata ja uue üürniku otsimise perioodil vakantsuse kulu kandmata.

Kui üüriinvestor eelistab siiski sõlmida tähtajatu lepingu, peab ta jälgima, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kolme- või kuuekuulised üürilepingud. Lühiajaliste üürilepingute hinnatase on just suurema vakantsuse tõttu märksa kõrgemal kui pikemaajalistel lepingutel.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vähemalt paaripäevase vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise. Lisaks peab üürileandja kulutama reklaamile, võib-olla ka näiteks koristusteenuse tellimisele või amortiseerunud mööbli asendamisele.

Katseaeg üürnikule

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda esialgu tähtajalise lepingu sõlmimist katseajana üheks aastaks. Kui selle aastase üüriperioodi jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Praktikas sõlmitakse väga sageli üürnikega üheaastased tähtajalised lepingud. Selle lepingu lõppemisel soovib üürileandja enamasti üürihinda kergitada. Kui neis läbirääkimistes kokkuleppele jõutakse, siis pikendatakse üürilepingut veel järgmiseks ja siis jälle järgmiseks aastaks.

Välismaalasele kinnisvara üürimisel tuleb meeles pidada, et välismaalasega ei tohi sõlmida pikemat üürilepingut, kui on tema elamisloa tähtaeg! Riik võib karistada üürileandjat, kes majutab ebaseaduslikult Eestis viibivat inimest rahatrahviga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

postimees.ee, 20.05.2015

*Viljandi valla uus koostatav üldplaneering

Üldplaneering on ruumiline planeering, mille eesmärk valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine. Üldplaneering tugineb valla arengukavale.

Üldplaneering valmistab ette alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks. Väljapool detailplaneeringu kohustuseta alasid või juhtusid on üldplaneering otseseks maakasutuse- ja projekteerimistingimuste väljastamise aluseks.

Hea Viljandi valla elanik. Võta aega ja uuri, millised tingimused tulenevad üldplaneringust Sinu maale ja Sinu naabri maale.

Lisainfo siit.

*Renoveerimiseks ei pea olema kõigi elanike nõusolek

Sel nädalal otsustas riigikohus, et enam ei ole kortermaja renoveerimiseks vaja kõigi elanike nõusolekut ja piisab lihthäälteenamusest.

«Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veelkord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälte-enamus, mis tähendab, et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.

Hiljuti lõppenud mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu lõppes Riigikohtus ühistu võiduga. Kohus leidis, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.

postimees.ee, 30.04.2015

*Ühistu seljatas kohtuvaidluses korteriomaniku

Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidlus Kuressaare Mooni 10 korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel, kas maja korda tegemiseks võib laenu võtta või mitte, lõppes ühistu võiduga.

Riigikohus otsustas tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse, millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks.30

Laenu eest oleks 17 aastat elektriküttel olnud elamus taastatud kaugküte, soojustatud maja fassaad ja keldri lagi ning remonditud trepikojad, kirjutab Saarte Hääl. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus.

Pärnu maakohtule 4. septembril 2013. aastal esitatud hagis väitis üks korteriomanik, et üldkoosolek võttis otsused vastu oma pädevust ületades ning vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.

Ühistu juhatust esindava Mai Takkise sõnul kuulus elamu aga algusest peale kaugkütte piirkonda ja elamu projektijärgne kütteliik on kaugküte. Säilinud on ka maja ehituse aegne soojussõlm. Samuti on üldkoosoleku pädevuses pangalaenu võtmine ja remondifondi suurendamine.

Pärnu maakohus tunnistas üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu kolleegium oli aga teisel arvamusel ja leidis, et tehnosüsteemide ja nende osade paigaldamine ja eemaldamine jäävad eluruumi remondi piiresse ja seega piisab selle üle otsustamiseks korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest.

Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul, et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua, saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Nimelt algas kogu asi ühistu jaoks juba 6. juunil 2013, mil toimus üldkoosolek, kus otsustati alustada maja renoveerimist, võtta selleks laenu ja tõsta remondimakseid.

Kuna kõik kolm otsust olid omavahel seoses, ei saanud ühistu neist ühtegi ellu viima hakata ja juhatus asus seisukohale, et kui ühe elaniku vastuseis renoveerimistööd peatab, ootab kortermaja tulevikus buldooser.

Nii on nüüdseks tekkinud olukord, kus koridoris puudub üldse küte või täpsemalt imbub sinna soojus läbi korteriseinte. Samuti on majas kortereid, kus ei elata, mida ei köeta või köetakse vähesel määral. Kuna keldris soojatorusid ei ole, on suuremad küttearved just esimese korruse elanikel.

Vaidluse ajal on ehitushinnad tõusnud. Seega ei oska korteriühistu praegu arvata, milliseks kujuneb renoveerimistööde maksumus. Samuti on pank karmistanud oma nõudeid. Kredexist pärast 1992. aastat valminud majad toetust ei saa.

postimees.ee, 30.04.2015

*Viljandi korruselamutest leiab ikka veel ärisid

Aastakümnete eest oli Viljandis üsna tavaline, et nõukogudeaegsetes korterelamutes tegutsesid ka ettevõtted. Nüüd on seda küll märksa vähemaks jäänud, aga päris ära pole niisugused ärid kadunud.

Nagu ütles linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Ljudmila Nugis, on Viljandis Tallinna ja mitme teise Eesti linnaga võrreldes aastate jooksul olnud siiski vähe keldripoode ja need on enamikus ka tegevuse lõpetanud.

«Põhjus, miks neid korrusmajades massiliselt ei avatud, võib olla selles, et elamu valdajal tuli selleks muuta rendile antavate ruumide kasutusotstarvet, nagu nõuab ehitusseadus. Selleks aga oli vajalik kõigi elanike nõusolek. Võib oletada, et paljud ei soovinud maja üldkasutatavatesse ruumidesse kauplust,» rääkis ta.

Nugis meenutas, et väga pikka aega tegutses keldripood Paalalinnas Suur-Kaare tänav 39 paneelmajas, kuid see suleti juba üle kümne aasta tagasi. Samuti lõpetas rohkem kui kümme aastat tagasi tegevuse Männimäel Riia maantee 55 asuvas üheksakorruselises majas tegutsenud kauplus.

Raadiotoimetus ja arstikabinet

Majandustegevuse registri andmetel tegutsevad aga praegugi Valuoja puiestee 13 kortermaja esimesel korrusel kauplused, mis kuuluvad osaühingule K-Luht ja osaühingule Auto-Moto. Mõlemad on seal püsinud väga kaua aega ning võib oletada, et äri läheb hästi.

Enim leidub kortermajades asuvaid ettevõtteid Männimäel. Nagu tõi välja Ljudmila Nugis, on neid Riia maantee 38 majas aastaid olnud mitu. Pikemat aega on esimesel korrusel tegutsenud Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluv A ja O. Teisel korrusel on aegade jooksul olnud mitu rõivapoodi, mis, tõsi küll, üle paari aasta vastu pidanud ei ole. Samas majas teisel pool on puhastusteenust pakkuva ja koristusvahendeid müüva Pesueksperdi ruumid.

Pesueksperdi juht Tiit Jürmann selgitas, et nemad ei tegutse jaemüüja, vaid hulgimüügilaona ning eelkõige teenindavad nad ettevõtteid, aga aeg-ajalt astub uksest sisse ka tavalisi inimesi.

«Ära ei aja me kedagi, kuid me ei ole siiski kauplus. Siin on profiriistad,» lausus Jürmann. «Müük on juriidiliselt isikult juriidilisele isikule. Puhastusteenust osutame ka eraisikutele, kui tellitakse.»

Omamoodi huvitav on üheksakorruseline elamu Riia maantee 55. Selle kümnendal korrusel asub Viljandi ainukene raadiotoimetus Mulgi Kuku, kust läheb kord nädalas eetrisse Viljandis toimuvat kajastav «Linnatunni» saade. Ka leiab kõrge maja fassaadilt hambaravist teavitava sildi. «Nende tegevus on teistmoodi reguleeritud: nemad saavad tegevusloa sotsiaalministeeriumi kaudu,» selgitas Ljudmila Nugis.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri tõdes, et kortermajades ongi teenuse osutajad olnud üldjuhul hambaarstid.

Silt on väljas, aga poodi ei ole

Majandustegevuse registri järgi asub Männimäe tee 35 paneelmajas kontoritarvete kauplus. Interneti otsing annab selle aadressiks aga hoopis Männimäe tee 28 ehk endise Viljandi KEK-i maja. Samas ei leia seda poodi kummastki majast.

Männimäe tee 35 majas kinnisvara haldamisega tegeleva osaühingu Vilkema töötajad nentisid, et pood, mille silt on veel praegu väljas, pole seal tegutsenud juba kaua aega.

Ka üks KEK-i majas asuva Ukuaru kohviku klient teadis rääkida, et seal ei müüda bürookaupu enam ammu. Ettevõtte telefonile helistades lausus naishääl, et number ei ole enam kasutusel.

Ljudmila Nugis nentis, et enne 1. juulit 2014, mil jõustus uus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, oli kõigil ettevõtjatel kohustus teavitada oma tegevuskoha sulgemisest ja registriandmete muutustest. Nüüd aga peavad tegevuskoha asukoha või muude registriandmetega seotud muutustest teada andma vaid alkoholi- ja tubakatoodete ning teiste erinõuetega tegevusalade ettevõtjad.

 

sakala.ajaleht.ee, 10.03.2015

*Kortermajade rekonstrueerimistoetusele karmid lisanõuded

Eile toimunud Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetuse uusi tingimusi tutvustaval infoseminaril tekitas kõige enam küsimusi tehnilise eksperdi kaasamise nõue ning toetuse taotlemise välistamine juhul, kui plaanitakse teha ka kõige väiksemaid ümberehitusi.

Korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusi on struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln eurot. Toetusi jagatakse korterelamute soojakindlamaks muutmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks. Kredexi esindaja sõnul avaldatakse toetusega seotud info kohe, kui vastav määrus on kinnitatud. Eeldavasti juhtub see järgmisel nädalal.Toetuse taotleja saab olla enne 1993 aastat ehitatud elamus moodustatud korteriühistu. Toetuse määr on vahemikus 15-40% ehitustöödele ja energiaauditile ning 50% projektidele, tehnilisele konsultandile ja järelvalvele.

Kredexis korteriühistutega tegeleva spetsialisti Lauri Suu sõnul on Kredexi eesmärgiks märtsi lõpus taotlusvoor avada. Lähiajal saab valmis ka taotluse vormid ja muu vajalik.

Kui tehakse vähimgi ümberehitus, siis toetust küsida ei saa

Uue määrusega on kortermajade rekonstrueerimistoetuse saamiseks seatud piirang igasugustele ümberehitustele. “Näiteks kui majal soovitakse katust tõsta või soklit välja ehitada, siis toetust ei saa. Sellisel juhul tuleb soovitud katuse tõstmine eelnevalt ära teha ja seejärel saab juba ülejäänud energiasäästuga seotud töödele toetust küsida. Ka näiteks katuseakende paigaldamine kuulub niinimetatud ümberehitustööde hulka ja seega välistavad toetuse saamise,” selgitas Suu. Piirangu põhjustas igasuguste ärihuvide välistamine toetusrahade taotlemisel.

Kohtustuslik on kaasata tehniline konsultant

Vastavalt toetusprojekti elluviimiseks kehtestatava määruse eelnõule on korterelamute rekonstrueerimise toetuse saamiseks vaja korteriühistul sõlmida leping tehnilise konsultandiga. Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise projekteerimistööde ja ehitushangete korraldamine ja rekonstrueerimistööde koordineerimine. „Tehniline konsultant ei hakka asendama korteriühistu juhti. Pigem on ta hangete juures ning võib teha ka näiteks ehituse järelvalvet,“ kommenteeris Suu. Esimesed tehnilised konsultandid on väljaõppe läbinud ning valmis teenust pakkuma üle Eesti. “Nimekiri avaldatakse Kredexi kodulehel, kui määrus vastu võetakse. Kui korteriühistu esitab taotluse 25% või 40% ulatuses toetuse saamiseks, on kohustuslik kaasata tehniline konsultant.” Tehnilise konsultandi kaasamise nõue lisandus seetõttu, et eelmise meetme raames rahastatud projektid ei osutunud piisavalt tõhusaks. “Oli lausa praaki. Antud juhul on eesmärgiks tagada tõesti energiasäästlikud lahendused,” selgitas Suu.

Uues määruses on lisandunud ka garantiinõue tehtud töödele.„Ehitaja peab andma töödele 5 aastase garantii. Te peate leidma ehitaja, kes on sellega nõus,“ rõhutas Suu.

Läbi Kredexi korteriühistu rekonstrueerimiseks täiendavalt laenu taotleda ei saa, Kredex jagab selle meetme raames vaid toetusi. “Pangad pakuvad väga headel tingimustel laenuraha. Mõistlik oli pigem kogu raha toetustesse suunata, sest pankade raha on praktiliselt sama hinnaga,“ põhjendas Suu Kredexi otsust.

Küsimusele, kui kauaks toetusvoor avatuks jääb, ei osanud Suu konkreetset vastust anda: “Oletame, et keskmine toetussumma on 100 000 eurot, siis saab toetusi umbes 1000 maja. 2-3 aastaks on seda raha kindlasti.“

kinnisvarauudised.ee, 04.03.2015