*Rikkaks üüriäris: Kas hallata üürikorterit ise või tellida haldusteenus?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.

Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.

Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.

Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.

Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.

www.kinnisvaraweb.ee

*Parima heakorraga ehitusplats on firmal OÜ Astlanda Ehitus

Tallinna Linnavalitsuse istungil kuulati ära informatsioon parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamise hindamiskomisjoni 2014. aasta kontrollreidide tulemustest ja otsustati, et parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks oli OÜ Astlanda Ehitus poolt ehitatav Meeliku tn 21 korterelamud.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärk on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele ning seeläbi tagada linlaste ja linna külastavate turistide turvaline ja heakorrastatud elukeskkond.

2014. aastal hinnati ehitusobjekte kahekümne kolmel korral ning komisjon kontrollis ligi viiekümne kuue ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma. Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale juhiti kontrollreididel enim ehitajate tähelepanu juurdepääsuteede puhastamisvajadusele, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektsele ladustamise vajadusele, haljastuse ja kõrghaljastuse säilitamisvajadusele, veokirataste pesemise ja koormakatete kasutamiskohustusele, materjalide ladustamise nõuetele ja platsidelt leviva tolmu ja mustuse piiramisele.

tallinn.ee, 17.12.2014

*Veronika Ilsjan: kinnisvara üürimine ei pruugi olla isemajandamisest kallim

Kui riigiasutused hakkaksid oma kinnisvara isemajandamise asemel üürima, tuleksid ka välja selle tegelikud kulud. See ei tähenda aga, et üürimudel oleks riigile kallim, leiab rahandusministeeriumi nõunik Veronika Ilsjan vastuseks Postimehe artiklile «Nõiaring riigi laguneva kinnisvara ümber».

Riigi kinnisvaraga on tõepoolest probleeme, paanikaks aga siiski põhjust pole. Esiteks ei vaja riigi kinnisvara inventeerimist (vara loendamist ja arvele võtmist), vaid andmete korrastamist ja täiendamist. Sellega tegeletakse pidevalt. Inventuur viidi läbi 2008-2009, peale seda on tehtud väga palju tööd andmete korrastamisega, töö jätkub lähiaastatel.

Me ei arva, et riigi hoonete andmed oleksid halvemas korras kui teistel omanikel, aga suur osa suure portfelli juhtimiseks vajalikust infost on veel puudu või on erinevates andmebaasides. Suurim mure on seisukorra, kulu ja kasutuse andmetega. Praegu peetakse riigi kinnisvararegistris arvestust varade ja lepingute kohta, riigi raamatupidamises tehtud kulude ja väärtuse kohta, kuid vara seisukorra ning investeeringu- ja remondivajaduse kohta riigil tervikülevaade puudub. RKAS-ile üle antud varadel jookseb tervikpilt kokku, see oli ka üks tsentraliseerimise põhjus.

Rahandusministeerium hoiab pidevalt riigivaral silma peal. 2015. aasta kevadeks valmib järjekordne riigi kinnisvara koondaruanne, lisaks on viimastel aastatel läbi viinud mitmeid süvaanalüüse riigi kinnisvarareformi elluviimise eesmärgil, mh näiteks rahastamismudelite analüüs ja RKASiga sõlmitud rendilepingute rendimaksete analüüs. Meil on hea meel, et sama teeb ka riigikontroll.

Igasugustes võrdlustes on väga oluline, et analüüsis minnakse süvitsi ja võrreldakse «õunu õuntega», mitte «apelsinidega», mis võib anda moonutatud pildi. Riigikontrolli ehmatanud kuni kümnekordne kulude kasv peale RKASile üle andmist tuleneb eelkõige kulustruktuuri muutusest. Riigiasutuste hoonetel käsitletakse kinnisvarakuludena vaid jooksvate tarbimisteenuste kulusid (elekter, küte, vesi, kanalisatsioon), milleks deklareeriti aastal 2012 RKASile üle antud hoonetel 1 €/m²/kuus, mis ei kata kaugeltki kõiki vajadusi.

Üürimudelile üle minnes lisanduvad üür (sisuliselt kapitali- ehk tehtud investeeringu kulu) ning tasu halduse, hoolduse, heakorra jt teenuste eest, mida riigiasutus tegi enne oma personaliga või mis jäeti üldse tegemata. Lisatakse remondikomponent, et vara kvaliteeti hoida ning uute investeeringute puhul täiendav kapitalikomponent. Lisandub ka käibemaks, mis tuleb ringiga riigile tagasi. Selline raha ühest taskust teise liigutamine teenib suuresti avaliku sektori läbipaistvuse eesmärki.

Üürimudelile üleminekuga tulevad kulud välja, see ei tähenda aga, et üürimudel oleks kallim. Ei ole olulist vahet, millise mudeli alusel rahastamine toimub, küll aga annab keskne juhtimine võimaluse pinnakasutust suures pildis analüüsida, optimeerimise arvel säästa ja saavutada mastaabiefekti.

Näiteks koondas maksu- ja tolliamet paar aastat tagasi oma töötajad uude hoonesse ja vähendas pinnakasutust kolmandiku võrra. Kulude vähenemist ei toimunud, sest uus on kallim kui vana, kuid uues majas on väiksemad ülalpidamiskulud, sh energiakulud. Võimalik oleks optimeerida ka riigiasutuste üleselt, seda saab teha vaid keskselt. Headeks näiteks on RKASi juhitavad ministeeriumite ühishoone ning Rapla ja Pärnu riigimajade projektid.

Üldpõhimõte on, et kui turul on konkurents, siis tuleb seda kasutada. Näiteks on võimalik ja mõistlik sisse osta ehitus- ja arendus ning suur osa korrashoiuteenustest. Turult üürimine on mõistlik, kui pakkumine on olemas ja hind soodsam kui ise ehitamine, nt büroodel.

Ühiselamutel peaks analüüsima võimalusi neid koostöös erasektoriga keskselt opereerida. Hoonetel, kus üüriturg puudub, on võimalik teha muus vormis koostööd. Neid võimalusi oleme praegu analüüsimas ja kevadises koondaruandes esitame ettepanekud valitsusele.

Mittevajalike hoonete ükshaaval mahamüümist ei ole kavandatud. Eesmärk on enne müüki vara väärtustada, et riik omanikuna saaks kõrgeimat tulu. Riik on siin vigadest õppinud, kuid arenguruumi veel on, näiteks varade müügistrateegias ning laiemalt üleriigilises koostöös.

Riigi kinnisvara valitsemise koondaruandega saab tutvuda siin.

postimees.ee, 10.12.2014

*Juhtkiri: riigi kinnisvara vajab inventuuri

Kinnisvaraga seotud küsimustega puutub kokku iga inimene. Kõigepealt elamispind. Osta või üürida? Eramaja või korter? Keskusesse, äärelinna või maale? Ja nii edasi. Lisaks tuleb otsustada, kuidas hallata näiteks talle pärandatud kõikvõimalikke kinnisvaraobjekte maatükkidest hooneteni. Muidugi teeme seejuures emotsionaalseid otsuseid, kuid kalkuleerimine on hädavajalik. Pole ju mõtet lasta metsal mädaneda või üritada, hambad ristis, üleval pidada ülejõukäivalt suurt maja.

Laias laastus samasuguste valikute ees seisavad ka ettevõtted ning riik ja kohalikud omavalitsused. Efektiivsuse osakaal on siin muidugi tunduvalt suurem, kuigi emotsionaalsuse komponent (töökoha asukoht, töökeskkond jne) kindlasti päriselt ei puudu. Kinnisvara puudutavad otsused tuleb teha pikka perspektiivi silmas pidades, sest pidev ühest kohast teise kolimine ei tule kõne alla ei eraisikul, ettevõttel ega ametiasutusel. Lihtsalt öeldes see halvab töö ja elu.

Riigikontroll teeb põhjaliku auditi riigi kinnisvarast, mis peaks valmima tuleva aasta lõpuks. Otsitakse vastuseid küsimustele, kas riigi kinnisvara haldamine on muutunud kulutõhusamaks, kas riik on saanud tsentraalse ja adekvaatse ülevaate riigile kuuluvast kinnisvarast ja selle olukorrast, kas riigile ebavajalikku vara on majandatud heaperemehelikult.

Tänases Postimehes avaldatud ülevaade kinnitab, et sellist analüüsi on hädasti vaja. 2001. aastal tegi valitsus otsuse Riigi Kinnisvara AS (RKAS) loomisest. Eesmärk oli koondada riigile kuuluva ettevõtte alla (sajaprotsendiline aktsiate valitseja rahandusministeerium) kogu riigi kinnisvara arendus ja hooldus, sooviga «tagada säästliku ja efektiivse kinnisvara alase teenuse osutamine riigivõimu teostajaile». Paljuski on see jäänud ilusateks sõnadeks.

RKASi loomisega oli seotud mitmesuguseid hirme, näiteks et võimas riigifirma hakkab moonutama vaba kinnisvaraturgu. Praegu näib keskne probleem olevat siiski selles, et riigil ei ole ikka veel täit ülevaadet kasutatava pinna suurusest, kulust ja sellel töötavate ametnike arvust. RKASile on üle antud vähem kui kolmandik algsest kinnisvarast, vaid tühjana seisnud vara osas on eesmärk täidetud. Sisuliselt töötab riigi loodud meede niisiis vaid osalise koormusega ning seetõttu pole praegu ka õige valitud suunda kiirkorras valeks kuulutama hakata.

Riigi asjaajamist peaks igas valdkonnas iseloomustama läbipaistvus ja kuluefektiivsus. Samal ajal kui Eesti müüb end nüüd ka e-residentide kaudu maailmas kui tänapäevast mudelriiki, ei tohiks olla võimalik, et kinnisvara haldamises ja rahastamises valitseb leebelt öeldes kaos. Kõige esimeses järjekorras tuleks aga üks-üheselt selgeks teha, mis meil üldse on ja mida meil pole. Kuni lähteandmed on segased, pole võimalik teha kvaliteetseid, edasiviivaid otsuseid.

postimees.ee, 8.12.2015

*Korteriühistu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek

Tihtipeale pöördutakse tarbijakaitseameti poole küsimustega, mis puudutavad korteriühistutega seonduvat. Nüüd on amet avaldanud oma koduleheküljel valiku küsimusi ja vastuseid.

Enamik käsitletud probleeme puudutab kaasomandi majandamist, majandamiskulude jagamist ning kaasomanikevahelisi suhteid. «Sakala» avaldab osa küsimusi ja vastuseid, lisa saab vaadata tarbijakaitseameti veebilehelt www.tka.riik.ee.

Kui kõikidel teistel on majas keskküte, siis ühel korteril on elektriküte. Kas selle omanik peab maksma tema pinda läbivate soojatorude eest ?
Üldjuhul peab maksma, sest läbivad keskküttepüstikud kütavad teatul määral ka tema korterit. Seda, kas ja kui suures ulatuses tuleb maksta, otsustab korteriühistu üldkoosolek.

Üldkoosolekul on enamhäältega võetud vastu otsus, et talvel korterites valitsev maksimumtemperatuur on 15 kraadi, sest enamiku korteriomanike sissetulekud ei luba enamat ning majandamiskuludelt otsustati kokku hoida. Ühele väikeste lastega korteriomanikule on see temperatuur liiga madal? Mida teha?
Elamuseaduse järgi peab eluruumi õhutemperatuur olema optimaalne, looma hubase soojatunde, tekitama tervisliku ja nõuetekohase sisekliima ja hoidma seda.
Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis, kus inimesed pikka aega viibivad, ei tohi siseõhu temperatuur olla alla 18 kraadi. Lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide järgi (27 kraadi).
Mida teha? Korteriühistuseaduse järgi on ühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks otsuse teadasaamise päevast peale kolme kuu jooksul kohtu poole.

Kellele kuuluvad korterites olevad veemõõtjad ja kes peab neid taatlema?
Korterisisesed veearvestid kuuluvad korteriomanikule ja tema on kohustatud esitama need kordustaatlusele. Sellega tehakse kindlaks, kas mõõtevahend vastab taatluseeskirjades esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile.
Taatluskehtivuse ajal tuleb veemõõtjat taadelda juhul, kui on tõestatud, et see ei vasta taatluseeskirja nõuetele. Põhjendatud kahtluse korral algatab taatluse mõõteseaduse 14. paragrahvi järgi järelevalvet tegema volitatud isik.

Korteriomanik teeb omavoliliselt ümberehitusi: lõikab läbi radiaatorid ja paneb asemele elektrikütte. Kui sellega kaasneb küttesüsteemi rike, kes selle eest vastutab ja mida teha?
Loobudes ühes korteris keskküttest, et minna üle elektriküttele, luuakse nii tehniline kui õiguslik probleem. Nimelt on küttesüsteem ehitatud enamasti nii, et keskkütteradiaatoreid sellest välja lülitades häiritakse kogu süsteemi tasakaalu.
See on tehnosüsteemi muutmine, mis eeldab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ehitusprojekti ei ole küll vaja koostada, ent omavalitsus võib kavandatavate tööde ohtlikkusest lähtudes sellise nõude siiski esitada.
Ühtlasi tuleb silmas pidada, et küttesüsteem kuulub mõttelistes osades kõigile korteriomanikele ja kaasomanike nõusolekuta seda muuta ei tohi.
Korteriomanik, kes omavalitsuse kirjaliku loata või kaasomanike nõusolekuta korteri keskküttest välja lülitas ja süsteemi tasakaalust välja lõi, vastutab selle eest.

Kes peab hooldama ja taatlema maja üldveemõõtjat?
Kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud, näeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ette, et ühisveevärgist klientidele müüdavat vett mõõdetakse arvestiga, mille on kinnistu veevärgile paigaldanud vee-ettevõtja. Tema hooldab ja taatleb maja üldveemõõtjat.

Majja on paigaldatud soojusemõõtja. Kes seda kontrollib, hooldab, parandab?
Kaugkütteseaduse järgi peab võrguettevõtja tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, paigaldab võrguettevõtja projektikohase soojusmõõtesüsteemi ja abivahendid enda kulul. Kui tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle ja kannab asendusega kaasnevad kulud, muidugi kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kui keegi soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, siis vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning kulud katab tarbija.

Kortermajas ei tööta küttesüsteem. Esimesel korrusel on külm ja viiendal on 20 kraadi sooja? Mida teha. Kelle poole pöörduda, kui juhatus ei reageeri?
Kui juhatus ei reageeri, on korteriühistu kõrgeim organ liikmete üldkoosolek. Kui on valitseja, teatatagu temale. Kui soojatootjaga on lisakokkulepe, antagu teada soojatootja esindajale.
Majasisesed võrgud kuuluvad mõttelistes osades kõigile kaasomanikele, seepärast ei ole soojatootjal nende korrashoidmiseks mingeid kohustusi, aga kui korteriomanikud on nii otsustanud, võib ta osutada ühistule tasulist teenust.

Naaber uputas all olevat korterit. Uputaja ega korteriühistu ei reageeri. Mida teha?
Kui korterit on uputatud, tuleb see aktiga fikseerida. Kui korter ei ole kindlustatud ja uputajaga ei jõuta kompromisslahenduseni, on võimalik pöörduda kohtu poole.

Omanik ei ole korteris elanud, kuid talle esitatakse pidevalt veearveid (mitte üldvee eest). Mida teha?
Kui korteris vett ei tarbita, ent veearveid esitatakse, tuleks küsida selgitust arvete saatjalt. Teda võiks kirjaliku avaldusega informeerida, et korteris vett ei tarbita. Paljud korteriomanikud jätavad veenäidu põhjusetult esitamata, mistõttu arved saadetakse neile üldistel alustel.
See, et korteris ei elata, ei anna iseenesest alust elamu majandamise kulude tasumisest loobuda. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, tuleb neid tasuda teiste korteriomanikega võrdsetel alustel.

Kuidas kujuneb korteriühistutes osamaks?
Korteriühistu seaduse järgi on liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas pole sätestatud teisiti. Osamaksu tasuda on kohustuslik. See määratakse kõigile korteriühistu liikmetele ühesugustel alustel.

Kas inimene, kel pole majas korteriomandit, tohib olla juhatuse liige?
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, määrab mittetulundusühingu seaduse järgi juhatuse liikmed üldkoosolek. Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud seaduses sätestatud korras. Teised isikud liikmed olla ei saa.
Kui üldkoosolek peab vajalikuks, võib juhatusse valida ka isiku, kes ei ole korteriomanik.

Korteriühistu juhatus on vastu võtnud otsuse vahetada majas välja veevarustussüsteemi torustik, aga üks omanik ei lase töömehi oma korterisse. Mida teha?
Torustik on kaasomandisse kuuluv ese, mida valitsetakse ja majandatakse korteriühistu enamusotsuste alusel.
Korteriomandiseaduse järgi peab omanik võimaldama teistel isikutel korteriomandi reaalosa kasutada, kui seda on vaja kaasomandi eseme korrashoiuks. Kui korteriomanik ikkagi keeldub, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kas korteriomanik võib loobuda veemõõtjate kontrollimise ja taatlemise firmast, mille on valinud ühistu?
See peaks olema fikseeritud ühistu kodukorras. Mõõdikut taadeldakse laboratooriumis ja sellega seonduvat võib korraldada korteriomanik või vahendav majavalitseja.

Maja elektrisüsteemi rike lõi ühes korteris mitu kodumasinat rivist välja Korteriühistu ei ole nõus kahju hüvitama.
Kahju ei peagi hüvitama korteriühistu, vaid see, kes põhjustas rikke, juhul kui süüdlane on olemas.

Korteriühistu tellis majale korstna remondi. Remondifirma lõhkus korstna ja põhjustas korteris kahjustusi. Ühistu kui töö tellija ei reageeri.
Lahenduse saamiseks on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole, sest kahju hüvitamine on tsiviilõiguslik vaidlus.

sakala.ajaleht.ee, 13.05.2011