Tihtipeale pöördutakse tarbijakaitseameti poole küsimustega, mis puudutavad korteriühistutega seonduvat. Nüüd on amet avaldanud oma koduleheküljel valiku küsimusi ja vastuseid.
Enamik käsitletud probleeme puudutab kaasomandi majandamist, majandamiskulude jagamist ning kaasomanikevahelisi suhteid. «Sakala» avaldab osa küsimusi ja vastuseid, lisa saab vaadata tarbijakaitseameti veebilehelt www.tka.riik.ee.
Kui kõikidel teistel on majas keskküte, siis ühel korteril on elektriküte. Kas selle omanik peab maksma tema pinda läbivate soojatorude eest ?
Üldjuhul peab maksma, sest läbivad keskküttepüstikud kütavad teatul määral ka tema korterit. Seda, kas ja kui suures ulatuses tuleb maksta, otsustab korteriühistu üldkoosolek.
Üldkoosolekul on enamhäältega võetud vastu otsus, et talvel korterites valitsev maksimumtemperatuur on 15 kraadi, sest enamiku korteriomanike sissetulekud ei luba enamat ning majandamiskuludelt otsustati kokku hoida. Ühele väikeste lastega korteriomanikule on see temperatuur liiga madal? Mida teha?
Elamuseaduse järgi peab eluruumi õhutemperatuur olema optimaalne, looma hubase soojatunde, tekitama tervisliku ja nõuetekohase sisekliima ja hoidma seda.
Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis, kus inimesed pikka aega viibivad, ei tohi siseõhu temperatuur olla alla 18 kraadi. Lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide järgi (27 kraadi).
Mida teha? Korteriühistuseaduse järgi on ühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks otsuse teadasaamise päevast peale kolme kuu jooksul kohtu poole.
Kellele kuuluvad korterites olevad veemõõtjad ja kes peab neid taatlema?
Korterisisesed veearvestid kuuluvad korteriomanikule ja tema on kohustatud esitama need kordustaatlusele. Sellega tehakse kindlaks, kas mõõtevahend vastab taatluseeskirjades esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile.
Taatluskehtivuse ajal tuleb veemõõtjat taadelda juhul, kui on tõestatud, et see ei vasta taatluseeskirja nõuetele. Põhjendatud kahtluse korral algatab taatluse mõõteseaduse 14. paragrahvi järgi järelevalvet tegema volitatud isik.
Korteriomanik teeb omavoliliselt ümberehitusi: lõikab läbi radiaatorid ja paneb asemele elektrikütte. Kui sellega kaasneb küttesüsteemi rike, kes selle eest vastutab ja mida teha?
Loobudes ühes korteris keskküttest, et minna üle elektriküttele, luuakse nii tehniline kui õiguslik probleem. Nimelt on küttesüsteem ehitatud enamasti nii, et keskkütteradiaatoreid sellest välja lülitades häiritakse kogu süsteemi tasakaalu.
See on tehnosüsteemi muutmine, mis eeldab omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Ehitusprojekti ei ole küll vaja koostada, ent omavalitsus võib kavandatavate tööde ohtlikkusest lähtudes sellise nõude siiski esitada.
Ühtlasi tuleb silmas pidada, et küttesüsteem kuulub mõttelistes osades kõigile korteriomanikele ja kaasomanike nõusolekuta seda muuta ei tohi.
Korteriomanik, kes omavalitsuse kirjaliku loata või kaasomanike nõusolekuta korteri keskküttest välja lülitas ja süsteemi tasakaalust välja lõi, vastutab selle eest.
Kes peab hooldama ja taatlema maja üldveemõõtjat?
Kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud, näeb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ette, et ühisveevärgist klientidele müüdavat vett mõõdetakse arvestiga, mille on kinnistu veevärgile paigaldanud vee-ettevõtja. Tema hooldab ja taatleb maja üldveemõõtjat.
Majja on paigaldatud soojusemõõtja. Kes seda kontrollib, hooldab, parandab?
Kaugkütteseaduse järgi peab võrguettevõtja tagama kõigi tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojusekoguste kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise.
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, paigaldab võrguettevõtja projektikohase soojusmõõtesüsteemi ja abivahendid enda kulul. Kui tarbija soojusmõõtesüsteem ei vasta tehnilistele nõuetele, asendab võrguettevõtja selle ja kannab asendusega kaasnevad kulud, muidugi kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Kui keegi soovib tarbijapaigaldise võimsust muuta, siis vahetab või seadistab võrguettevõtja soojusmõõtesüsteemi ja tarbimisvõimsust piiravad seadmed ning kulud katab tarbija.
Kortermajas ei tööta küttesüsteem. Esimesel korrusel on külm ja viiendal on 20 kraadi sooja? Mida teha. Kelle poole pöörduda, kui juhatus ei reageeri?
Kui juhatus ei reageeri, on korteriühistu kõrgeim organ liikmete üldkoosolek. Kui on valitseja, teatatagu temale. Kui soojatootjaga on lisakokkulepe, antagu teada soojatootja esindajale.
Majasisesed võrgud kuuluvad mõttelistes osades kõigile kaasomanikele, seepärast ei ole soojatootjal nende korrashoidmiseks mingeid kohustusi, aga kui korteriomanikud on nii otsustanud, võib ta osutada ühistule tasulist teenust.
Naaber uputas all olevat korterit. Uputaja ega korteriühistu ei reageeri. Mida teha?
Kui korterit on uputatud, tuleb see aktiga fikseerida. Kui korter ei ole kindlustatud ja uputajaga ei jõuta kompromisslahenduseni, on võimalik pöörduda kohtu poole.
Omanik ei ole korteris elanud, kuid talle esitatakse pidevalt veearveid (mitte üldvee eest). Mida teha?
Kui korteris vett ei tarbita, ent veearveid esitatakse, tuleks küsida selgitust arvete saatjalt. Teda võiks kirjaliku avaldusega informeerida, et korteris vett ei tarbita. Paljud korteriomanikud jätavad veenäidu põhjusetult esitamata, mistõttu arved saadetakse neile üldistel alustel.
See, et korteris ei elata, ei anna iseenesest alust elamu majandamise kulude tasumisest loobuda. Kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti, tuleb neid tasuda teiste korteriomanikega võrdsetel alustel.
Kuidas kujuneb korteriühistutes osamaks?
Korteriühistu seaduse järgi on liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas pole sätestatud teisiti. Osamaksu tasuda on kohustuslik. See määratakse kõigile korteriühistu liikmetele ühesugustel alustel.
Kas inimene, kel pole majas korteriomandit, tohib olla juhatuse liige?
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, määrab mittetulundusühingu seaduse järgi juhatuse liikmed üldkoosolek. Korteriühistu liikmeteks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud seaduses sätestatud korras. Teised isikud liikmed olla ei saa.
Kui üldkoosolek peab vajalikuks, võib juhatusse valida ka isiku, kes ei ole korteriomanik.
Korteriühistu juhatus on vastu võtnud otsuse vahetada majas välja veevarustussüsteemi torustik, aga üks omanik ei lase töömehi oma korterisse. Mida teha?
Torustik on kaasomandisse kuuluv ese, mida valitsetakse ja majandatakse korteriühistu enamusotsuste alusel.
Korteriomandiseaduse järgi peab omanik võimaldama teistel isikutel korteriomandi reaalosa kasutada, kui seda on vaja kaasomandi eseme korrashoiuks. Kui korteriomanik ikkagi keeldub, tuleb pöörduda kohtu poole.
Kas korteriomanik võib loobuda veemõõtjate kontrollimise ja taatlemise firmast, mille on valinud ühistu?
See peaks olema fikseeritud ühistu kodukorras. Mõõdikut taadeldakse laboratooriumis ja sellega seonduvat võib korraldada korteriomanik või vahendav majavalitseja.
Maja elektrisüsteemi rike lõi ühes korteris mitu kodumasinat rivist välja Korteriühistu ei ole nõus kahju hüvitama.
Kahju ei peagi hüvitama korteriühistu, vaid see, kes põhjustas rikke, juhul kui süüdlane on olemas.
Korteriühistu tellis majale korstna remondi. Remondifirma lõhkus korstna ja põhjustas korteris kahjustusi. Ühistu kui töö tellija ei reageeri.
Lahenduse saamiseks on korteriomanikul õigus pöörduda kohtu poole, sest kahju hüvitamine on tsiviilõiguslik vaidlus.
sakala.ajaleht.ee, 13.05.2011
