*Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse, kirjutab Arco Vara kinnisvaraturu analüütik Mihkel Eliste.

Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljastpoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes.

Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine.

Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks.

Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas.

Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

postimees.ee, 13.02.2017

*Üürituru toob põranda alt välja õiglane maksustamine

Korterite üüriturg on täna sisuliselt põrandaalune, ning põhjus pole selles, et keskmine korteriomanik oleks riukalik suli. Üürituru on varimajanduse poolele tõuganud praegune üürikorteri maksustamise kord, mis eksib nii tulumaksu loogika kui inimeste õiglustunde vastu.

Tänane absurd seisneb selles, et riik vaatab – ja maksustab! – kogu üürnikult saadud summat kui üürileandja puhaskasumit. (Tõsi, järgmist tuludeklaratsiooni esitades võib üüritulust küll viiendiku kulude katteks maha arvestada, kuid see leevendab pisut vaid ebaõigluse määra, aga mitte põhimõtet.) See eksib nii tehingu majandusliku sisu kui kogu tulude maksustamise loogika vastu. Seaduse jaoks on korteri väljaüürija see kõige suurem liigkasuvõtjat, keda maksustatakse karmimalt kui palgasaajat, karmimalt kui väärtpaberispekulanti või ettevõtjat, isegi karmimalt kui süllekukkunud päranduse rahakstegijat.

Kuigi maksud ei meeldi kellelegi, on need osa ühiskondlikust kokkuleppest ning on üldine norm, et maksud makstakse ära. On rikkujaid, aga lisaks karistuse ähvardusele valitseb nende suhtes ka ühiskondlik hukkamõist – tänapäeva Eestis on põhjamaine riik ja keegi ei söanda enam praalida sellega, kui osavalt käibe- või tulumaksu “kõrvale” ajas. Kuid erandiks on praegune korteri üüritulu maksustamine: see on nii loogika- ja õiglusevastane, et “mustalt” üürimine ei pälvi isegi ühiskondlikku hukkamõistu. See pole märk halvast kodanikkonnast, vaid halvast seadusest.

Keskmine korteri väljaüürija pole kinnisvarasusserdaja, vaid tavaline keskklassi inimene nagu mina või sina. Tema korter pole soetanud investeeringuna ega tulu teenimise eesmärgil. Enamasti üürib ta välja pärandiks saadud kinnisvara, oma nn poissmehekorterit või vanemate abiga õpingute ajaks soetatud ühe-kahetoalist, et ise perega suuremas kodus edasi elada. Sageli katab üüritulu napilt laenumakse. Lisades korteri loomuliku kulu, vajaliku hoolduse, remondifondi ning kõik muud kohustused mis seadus üürileandja õlule paneb, katab üüritulu heal juhul vara säilimise hinna, sageli maksab puht finantsiliselt vaadates üürileandja siiski peale.

See kõik on väga kaugel investeerimistegevusest või ettevõtlusest, see on kõige tavalisem eraisiku tegevus isikliku vara mõistlikuks majandamiseks.

Ma pole naiivne, muidugi on ka Eesti üüriturul inimesi, kes varjatult tegutsevad ettevõtjana. Nad üürivad välja mitmeid kortereid, mis ongi soetatud tulu teenimiseks ning teenivad sellega kasumit ja igapäevast elatist. See on kõige tüüpilisem ettevõtlus, ainult asi käib mustalt ja riigil jääb tulumaks saamata. Ent selle probleemi lahendamiseks kõigi üleüldine maksustamine on ühtaegu nii ebaõiglane, lihtsameelne kui ebatõhus.

Ma pole päris üht meelt ka hea ametivenna Martin Vahteriga, kes tegi ettepaneku kehtestada üüritulule lihtsalt madalam tulumaks. Põhipuudus – üüri võrdsustamine kasumiga – jääb siiski alles, lihtsalt maksumäär on väiksem. Ning põhimõtteline viga ehk kõigi väljaüüritud korterite käsitlemine ettevõtlusena, jääb samuti alles.

Rahva õiglustunde ning ka tulude maksustamise loogikaga oleks kooskõlas, kui iga inimene tohiks üht endale kuuluvat eluaset maksuvabalt välja üürida.

Küll kehtiks tulumaks eraisikule alates teisest väljaüüritavast korterist. Kahe ja enama korteri väljaüürimine on oma olemuselt juba ettevõtlusele sarnasem; teise ja järgmiste korterite üüritulu täiemahuline maksustamine suunaks ka nende omanikke enda äri korrektselt ettevõtluseks vormistama, sest ettevõtjana saab ta tehtud kulutused maksustatavast tulust maha arvata. Ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta tulu reaalselt ettevõtlusest välja, tarbimisse võtab – see on ka kooskõlas Eesti tulumaksustamise loogikaga. Usun, et see omaks positiivset efekti ka muudele kinnisvaraga seotud majandusharudele (ehitus, remonditööd jms), sest ettevõtja tellib ettevõtjalt teenust ju ikka ametliku arve alusel.

Tänases üüritulu maksustamise korras paistab välja seadusandja soov vältida üüriturul suure, n-ö käest-kätte toimiva varimajandusharu teket. Ent valitud lahendus pole mitte üksnes kasutu, vaid enamgi, lausa vastupidise efektiga. Soomest sisserännanuna võin kinnitada, et Eesti ühiskond pole sugugi ükskõikne ega hoolimatu, ühiskondlik surve seaduskuulekusele ja ligimesega arvestamisele kasvab iga aastaga. Üldiselt mõistetakse ühiskondlikult hukka mustalt töötamine ja ka mustalt teenimine. Kuid üüritulu praegune maksustamine on ebaõiglane ja absurdne nii paljude jaoks, et üüritulu „mustalt“ vastuvõtmine pole sotsiaalselt taunitud. Kui maksustame enda korteri väljaüürimise inimeste jaoks mõistetavalt ja õiglaselt, toetab ausat maksukäitumist lisaks maksuameti piitsale-präänikule ka ühiskondlik surve.

ohtuleht.ee, 7.11.2016

*Anda üürile korter – Suur-Kaare 55, Viljandi, Viljandimaa

viljandi kinnisvara
Üürile anda ühetoaline mug. korter Paalalinnas.
Korter asub maja keskel ja on soe.
Kommunaalmaksed u 50-85 eurot.
Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalsed. Keskküte. Korteri juurde kuulub lukustatav keldriboks.
Mööblivõimalus lisatingimustel.
Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda: esimese kuu üürisumma, tagatisraha 150 ja lepingusõlmimistasu 100 eurot.

Lisainfo siit.

*Balti riikide pealinnade elanikud saavad endale lubada magala-rajoonides suuremat korterit

SEB uuring näitab, et Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema magalarajoonis asuva tüüpkorteri omanikuks kui aasta tagasi. SEB eluaseme taskukohasuse indeks* paranes tänu reaalsissetuleku kasvule ja eluasemelaenude intressimäärade langemisele, märgib SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade analüüs.

Võrreldes teiste Balti riikidega on eelmise sajandi teisest poolest pärinevad magalarajoonide standardkorterid kõige kättesaadavamad Riias, kus eluaseme taskukohasuse indeks kasvas aastaga 3,2 ruutmeetri võrra 53,4 ruutmeetrini. Kuigi indeks kasvas ka Eesti ja Leedu pealinnades, saavad Tallinna ja Vilniuse elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 42,6 ja 42,1 ruutmeetri suurust korterit. Eluaseme taskukohasuse indeksi tõus oli kolmandas kvartalis väikseim Tallinnas – 1,4 ruutmeetrit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi väärtuse suurenemisele aitas kaasa töötavate inimeste reaalsissetuleku kasv, mis kerkis kiiremini kui kinnisvarahinnad. Eestis ja Lätis kasvas reaalsissetulek ligikaudu kaheksa protsenti ja Leedus umbes kuus protsenti.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et sissetulekute kasv lühendab aega, mis kulub esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumiseks. “Eeldades, et majapidamised suudavad säästa 30 protsenti oma sissetulekust, vajavad keskmist sissetulekut teenivad inimesed Balti riikides enam kui kahte aastat, et säästa 40 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri 20-protsendise esimese sissemakse tegemiseks,” selgitas Vaikmäe-Koit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi kasv on tugevas seoses ka aasta jooksul langenud eluasemelaenude intressimääradega. Viimase 12 kuu jooksul kahenesid intressimäärad kõigis Balti riikides enam kui 0,1 protsendi võrra, kusjuures kõige rohkem langesid need Leedus (0,23 protsendi võrra).

*SEB eluaseme taskukohasuse indeks märgib ruutmeetreid, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
Lisainfo:
Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee
www.seb.ee

seb.ee, 14.12.2015

*KV.EE prognoos: elamispindade pakkumishinnad kerkivad aastaga 4-6%

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishinna muutusi kajastav KV.EE indeks on 2015. aasta jooksul vaikselt liikunud tõususuunas. Peatselt algavalt 2016. aastalt võib oodata stabiilse tõusutrendi jätkumist, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„KV.EE indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset,“ selgitas Tarvo Teslon. „Uute korterite turule tulemisest põhjustatud pakkumishinna kerkimist on toetanud vanemate korterite müüjad, kes on samuti vaikselt hindu ülespoole kruvinud.“

Kinnisvaramüüjate ootused on positiivsusesse kallutanud 2015. aasta jooksul kerkinud sissetulekud ja madal tööpuuduse määr ning siiani suhteliselt stabiilsena püsinud elamispindade hinnad. See on koduostjate ostujõudu ja -valmidust hoidnud tugevana.

Korterite turgu on aktiivsena hoidnud lisaks madalad eluasemelaenude intressimäärad ja pankade innukas valmidus tarbijatele kodu ostmiseks laene väljastada.

„Peatselt lõppeva 2015. aasta majanduse trendid olid kinnisvaraturu tehingute suhtes positiivsed. See tõi ostjad turule, sest kerkiva palga eest sai soetada järjest rohkem uue kodu ruutmeetreid,“ tõi Tarvo Teslon välja aktiivse elamispindade sektori köögipoole.

2016. aasta prognoosid on aga nukramad. Valdav majandusanalüütikute ootus on, et senine liiga kiire palgakasv viib tööpuuduse suurenemisele. Töötute armee paisumine omakorda pidurdab sissetulekute kerkimist. Vaatamata neile teguritele oodatakse järgnevalt aastalt siiski majanduskasvu 2,0-2,5%.

„Arvestades soodsa intressikeskkonna säilimist ja asjaolu, et tehingute arv on püsinud kõrgel tasemel, võib prognoosida, et elamispindade pakkumishinnad hoiavad tänast taset ja jätkavad vaikset, kuid kindlat kasvu. Prognoosime, et KV.EE indeks on aasta pärast tänasest tasemest 4-6% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon tulevikusuundumused kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

kinnisvaraweb.ee, 12.12.2015

*Statistika: eluasemelaenude intressimäär jätkab madalal kursil

Eesti Panga andmetel oli pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär 2015 III kvartalis 2,28%. Eluasemelaenude intressimäär jätkab juba kolmandat aastat rekordiliselt madalas 2,2 ja 2,7 protsendi vahemikus.

Madala intressimäära taga on palju juba 6 kuu euribor, mis oktoobri kuu keskmisena oli 0,035%. Nüüdseks juba miinusesse langenud euribor on seega tegur, mis tulevikus intressimäära enam ei mõjuta. Nüüdsest paneb intressimäära liikumise paika pankade riskimarginaali üle langetatav otsus.

Täna intressimäära täies mahus määrav riskimarginaal ei ole analoogselt summaarsele intressimäärale viimase kolme aasta jooksul väga muutunud. See on olnud üsnagi stabiilselt kitsas 2,00 ja 2,35% vahemikus.

ehitusuudised.ee, 8.12.2015

*Laenuvõtja elu muutub lihtsamaks

Täna jõuab valitsuse ette võlaõigusseaduse muutmine, millega muuhulgas hakkavad tarbijad saama edaspidi laenude kohta rohkem infot.

Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine, vahendab BNS. See tähendab, et lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõuga saab tarbija eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.

Näiteks peab krediidiandja tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Näiteks kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr ja nii edasi.

Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi. Selline standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti.

Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks muu hulgas siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse.

*Kinnisvarahinnad tegid 7 aasta rekordi

Eesti eluasemte pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tegemist on siiski struktuurse hinnatõusuga, mille taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.

KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6%. „Indeksit kergitab ühelt poolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,“ ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski nö struktuuse hinnatõusuga. „Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.“

Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. „Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,“ selgitas Teslon.

Arvestades pankade piiranguid uute korterite finantseerimisel ja Euroopa rahatrükist tingitud inflatsiooniohtu, võib Tesloni hinnangul lähemas tulevikus prognoosida mõningat survet elamispindade hinna tõusuks. „Kui pakkumine väheneb ja kontodel tegevuseta seisev raha otsib turvalist paigutamise võimalust, võib kinnisvarasse investeerimine tunduda soodsa võimalusena,“ leidis ta.

Lisaks on keskmine palk kerkimas ja tööpuudus madalal 5,2% tasemel, mis on samuti nõudlust aktiveerivad tegurid. Hinnatõusu hoiavad tagasi Euroopa majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskid.

Hinnaindeksiga saad tutvuda siin: http://www.kv.ee/?act=index.main#graph

Kinnisvaraportaalil KV.EE on igas kuus üle 600 000 külastaja. Portaali haldab AllePal OÜ.

Äripäev, 19.11.2015

*Millise ärikinnisvara järele on nõudlus väikelinnades

Peamised äripinnad, mille järele väikelinnades on nõudlust, on kaubandus- ja tootmispinnad, kirjutab Arco Vara maakler Ave-Maria Mändmets.

Ostjad või üürijad esitavad äripindadele järjest kõrgemaid nõudmisi, kuna firmade töötajad vajavad kaasaegseid töötingimusi ning kliendid eelistavad head logistilist asukohta.

Ärikinnisvara aktiviseerumist toetavad peamiselt keskmised või suured tootmisettevõtted, kes soovivad oma toodangumahte kasvatada. Näiteks Viljandis soetasid edukad tootjad 2014. aastal mitmeid hoonestamata äri- ja tootmismaa krunte, et rajada omale sobivad tootmis- või ärihooned, mis on tänaseks ka valminud .

Kõige suurem puudus senise kogemuse põhjal on kuni 1000-ruutmeetrise, kõrgete lagedega ja suurte ukseavadega tootmis- või laopindadest. Napib ka väikeseid büroopindu, kuhu saaks paigutada ettevõtte raamatupidamise jms.

Väikelinnade omapäraks on see, et enamasti kasutatakse omaniku enda kasutuses olevat hoonet, üüritakse vähem. Ärikinnisvara omaja on reeglina tootmisettevõte, üürile antakse üldjuhul väiksemaid äripindasid nii kaubandus- kui ka teenindusettevõtetele.

Väikelinnade uusarendused

Väikelinnade turud kannatavad juba välja ka uusarendusi. Viljandis on Uku keskuse ja Centrumi laiendus hästi vastu võetud. Tänaseks vabu pindasid enam ei ole. Äärelinnas olevad kauplused on kolinud kesklinnale lähemale. Ettevõtjad on saanud aru, et klient soovib aega säästa ja saada kogu kauba ühest kohast.

Tublisti arenevad ka tööstuspargid linnade piiril. Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Viiratsi alevikus planeeritakse tööstusparki, kus on juba tegutsev kalakasvatus. Metallitööstusega tegelev ettevõte rajas aga uue tootmishoone.

Kuidas kujunevad hinnad?

Teatud linnapiirkondade vastu on loomulikult suurem huvi. Nii on Viljandi kesklinnas üür keskmiselt kõrgem (kuni 8 eur m²), aga äärealadel madalam (kuni 3 eur m²). Samas on äärelinnas ka väga häid ja kõrgema hinnaga üüripindu.

Üürihindu mõjutab see, et mitte igal pool ei ole üürimine ühtmoodi hästi käivitunud. Näiteks kaubanduskeskuste võrdluses on hinnad sõltuvalt kaubanduskeskuse atraktiivsusest erinevad.

Enamus ettevõtteid sooviks siiski kontoreid kesklinnale lähemal, kusjuures järjest olulisemaks peetakse kõrvalkulude suurust ja parkimisvõimalusi. Mitmetele firmadele on oluline ka kaubavedude mugavus.

Väikelinnas äri alustav ettevõte peaks arvestama sõltumata valdkonnast, kas tegemist on kaubanduse või tootmisega, et mõlemal puhul kehtib igal juhul kinnisvara kuldreegel –

Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Kui suurtesse kaubanduskeskustesse ei ole pinda, siis alternatiivne variant oleks kesklinna piirkonna hoonete alumised korrused, et oleks tagatud nähtavus ja autoga ligipääs.

Tootmise rajamisel on oluline transpordivõimaluste olemasolu, ligipääsetavus, spetsiifiline tööjõud.

Aktiviseerunud ärikinnisvaraturul on väikelinnade kinnisvaraturule tervikuna tervendav mõju, kuna see toob kaasa ka tööjõu liikumise, mis omakorda aktiviseerib tehinguid elukondliku kinnisvaraga.

kinnisvarauudised.ee, 26.09.2015

*Üürikodu kindlustamine – kas omaniku või üürniku huvi?

Eesti inimene eelistab olla pigem oma kodu omanik kui üüriline, selgus rahaasjade teabekeskuse uuringust. Siiski elavad väga paljud üüripinnal, eelistades omanikukohustustest vaba elu või kogudes samal ajal raha oma kodu sissemakseks.

Kui üürnikule võib tunduda, et tal endal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsma peaks, siis korteri omaniku poolt vaadates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea omanik vajalikuks elamispinda kindlustada. Tegelikkuses ei ole kumbki ootamatuste eest kaitstud.

Kes ja mida peaks kindlustama?

Kodukindlustus koosneb kolmest suurest osast: esiteks ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed); teiseks koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool kodu ning kolmandaks vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest.

Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena. Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes oli kahju tekitajaks. Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata selle tekitajast.

Kindlustamiseks piisab huvist

Omanik on huvitatud kinnisvara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri ehituslik pool siseviimistluseni välja – õnnetusjuhtumi korral taastatakse korter endisel kujul. Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust pole ja korter saab näiteks torulekke või tuleõnnetuse tõttu kannatada, jäävad remonditööd omaniku kanda. Kui õnnetuse põhjustajaks on üürnik, saab omanik kahju välja nõuda temalt, sest ta peab korteri tagastama samas seisukorras nagu see üürile võeti. Omaniku kindlustamata korteri võib enda huvides kindlustada ka üürnik, et vältida õnnetuse korral korteri remonditööde maksumuse hüvitamist.

Hinda oma vara väärtust

Korteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jm võivad olla osaliselt omaniku, osaliselt üürniku omad. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi oma vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka kodus leiduva vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara. Üürnikul tasub üürilepingu sõlmimisel uurida, kas ja millises ulatuses on korteril ja omaniku varal kindlustus juba olemas.

Kui omanikuga suhtlemine on tülikas või omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha. Siis saab ta õnnetusjuhtumi korral kindlustusseltsi minna, ilma et peaks omanikku juhtunust teavitama. Tasub tähele panna, et varakindlustus kaitseb asju ka väljaspool kodu liikudes, nii näiteks kuulub koduse vara kindlustuse alla ka kaduma läinud jalgratas. Kindlustussoovi korral tasub oma maist vara õiglaselt hinnata ja läbi mõelda, kui suur oleks väljaminek juhul, kui kõik asjad tuleks uuesti soetada. Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, mis kõik kokku moodustavadki inimese koduse vara.

Kui kahju on tekitatud teistele

Õnnetuse korral võivad lisaks kahju saada kolmandad isikud ja sellistel juhtudel saab end kaitsta vastutuskindlustusega. Näiteks kui alumine naaber nõuab ootamatust torulekkest tekkinud kahju hüvitamist, siis vastutuskindlustuse puhul jääb omaniku kanda vaid omavastutus. Omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese kanda ja ulatub keskmiselt kuni 200 euroni, tuleb inimestele tihti üllatusena. Seetõttu tasub omavastutuse suurusele tähelepanu pöörata juba kindlustuslepingut sõlmides. Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema jooksma jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann. Vastutuskindlustuse osa igakuisest kindlustusmaksest on keskmiselt kahe euro ringis, kuid sellega laieneb oluliselt kaitse nii korteri omanikule kui üürnikule.

Kui juhtunud on õnnetus ja kahjukindlustusleping on sõlmitud, võiks alati oma kindlustusfirmale kahjuavalduse teha. Sageli inimesed ei teagi, mis kaitse ja kui suures ulatuses neil lepingu kohaselt on – kas kindlustatud on vaid kinnisvara karbina või ka selle sees olev vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteriga.

Üürilevõtja kindlustusega seotud meelespea:

Üürilepingut sõlmides uuri omanikult, kas ja millises ulatuses kindlustusleping korteril on.
Kindlustamiseks ei pea olema korteri omanik, piisab kindlustushuvist.
Kindlustuslepingu mõistes on korteri omanik ja üürnik võrdväärsed.
Hinda realistlikult oma vara suurust – lisaks mööblile ja tehnikale on väärtuslikud ka ehted, raamatud, köögitarbed, riided ja jalanõud.
Õnnetusjuhtumi korral hüvitatakse kahju ühe kindlustuslepingu alusel, topeltkaitse ei anna kahekordset hüvitust.

tarbija24.postimees.ee, 28.09.2015