About R&A Varad Viljandi linna kodulehel on nüüd võimalik tutvuda linnamajanduse 2015. aasta I poolaasta tööplaaniga, kus on välja toodud kõik tähtsamad linnaruumis teostatavad tööd ning nende valmimistähtajad.
Tööplaan asub: http://www.viljandi.ee/teed-ja-tanavad
viljandi.ee, 26.03.2015
Selleks, et ettevõtmisega saavutada hea tulemus, on vajalik väga täpselt jälgida aia-ja haljastusjäätmete kogumiseks etteantud nõudeid. Oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.
Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord. Nädalapäeva piirkonda jääval tänaval kogutakse aia- ja haljastusjäätmeid sel päeval üks kord ja kui kogumine toimub hommikul, siis pärastlõunal välja toodud lehekotti samal nädalal enam ära ei viida. Seepärast tulebki lehekott valmis panna veole eelneval päeval: nii ei jää see järgmise nädala veokorda ootama.
Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et puudub kogumist takistav piire. Jäätmeveoauto teie kinnistule ei sõida. Juhime tähelepanu ka sellele, et lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal. Põhjus on erinevates jäätmekäitluse tehnoloogiates. Seega ei ole vaja muret tunda, miks oksad viidi ära, aga lehed jäeti sel korral maha.
Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis eelnevalt registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi linna haldusterritooriumil olevate elamute (kortermajad,
ridaelamud ja eramud), lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumitelt.
Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.
Aia- ja haljastusprahi tasuta äravedu ei ole mitte kellelegi kohustus, vaid võimalus jäätmetest tasuta vabaneda. Eraisikud kelle elukoht Rahvastikuregistri andmetel on Viljandi linnas saavad ka ise aia-ja haljastusjäätmed jäätmejaama tasuta üle anda. Viljandi jäätmejaam asub aadressil Pärnu maantee 36 ning on avatud E-R kella 9-18, L – 9-15, telefon 4349469.
30. märtsil 2011.a. Viljandi Linnavolikogu poolt kehtestatud jäätmehoolduseeskirja (paragrahv 4 lõige 3) järgi võib aia- ja haljastujäätmeid oma kinnistul põletada ajavahemikus 1. aprillist kuni 2. maini ja 15. septembrist kuni 1. novembrini täites seejuures kõiki tuleohutuse seaduses sätestatud nõudeid.
Veopäevade kava ja piirkonnad on märgitud kaardil.
E – 30. märts ja 20. aprill
T – 31. märts ja 21. aprill
K – 01. aprill ja 22. aprill
N – 02. aprill ja 23. aprill
R – 03. aprill ja 24. aprill
Täpsemalt: keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik, telefon 43 54 718, e-post inga.nommik@viljandi.ee
viljandi.ee, 23.03.2015
Aastakümnete eest oli Viljandis üsna tavaline, et nõukogudeaegsetes korterelamutes tegutsesid ka ettevõtted. Nüüd on seda küll märksa vähemaks jäänud, aga päris ära pole niisugused ärid kadunud.
Nagu ütles linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Ljudmila Nugis, on Viljandis Tallinna ja mitme teise Eesti linnaga võrreldes aastate jooksul olnud siiski vähe keldripoode ja need on enamikus ka tegevuse lõpetanud.
«Põhjus, miks neid korrusmajades massiliselt ei avatud, võib olla selles, et elamu valdajal tuli selleks muuta rendile antavate ruumide kasutusotstarvet, nagu nõuab ehitusseadus. Selleks aga oli vajalik kõigi elanike nõusolek. Võib oletada, et paljud ei soovinud maja üldkasutatavatesse ruumidesse kauplust,» rääkis ta.
Nugis meenutas, et väga pikka aega tegutses keldripood Paalalinnas Suur-Kaare tänav 39 paneelmajas, kuid see suleti juba üle kümne aasta tagasi. Samuti lõpetas rohkem kui kümme aastat tagasi tegevuse Männimäel Riia maantee 55 asuvas üheksakorruselises majas tegutsenud kauplus.
Raadiotoimetus ja arstikabinet
Majandustegevuse registri andmetel tegutsevad aga praegugi Valuoja puiestee 13 kortermaja esimesel korrusel kauplused, mis kuuluvad osaühingule K-Luht ja osaühingule Auto-Moto. Mõlemad on seal püsinud väga kaua aega ning võib oletada, et äri läheb hästi.
Enim leidub kortermajades asuvaid ettevõtteid Männimäel. Nagu tõi välja Ljudmila Nugis, on neid Riia maantee 38 majas aastaid olnud mitu. Pikemat aega on esimesel korrusel tegutsenud Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluv A ja O. Teisel korrusel on aegade jooksul olnud mitu rõivapoodi, mis, tõsi küll, üle paari aasta vastu pidanud ei ole. Samas majas teisel pool on puhastusteenust pakkuva ja koristusvahendeid müüva Pesueksperdi ruumid.
Pesueksperdi juht Tiit Jürmann selgitas, et nemad ei tegutse jaemüüja, vaid hulgimüügilaona ning eelkõige teenindavad nad ettevõtteid, aga aeg-ajalt astub uksest sisse ka tavalisi inimesi.
«Ära ei aja me kedagi, kuid me ei ole siiski kauplus. Siin on profiriistad,» lausus Jürmann. «Müük on juriidiliselt isikult juriidilisele isikule. Puhastusteenust osutame ka eraisikutele, kui tellitakse.»
Omamoodi huvitav on üheksakorruseline elamu Riia maantee 55. Selle kümnendal korrusel asub Viljandi ainukene raadiotoimetus Mulgi Kuku, kust läheb kord nädalas eetrisse Viljandis toimuvat kajastav «Linnatunni» saade. Ka leiab kõrge maja fassaadilt hambaravist teavitava sildi. «Nende tegevus on teistmoodi reguleeritud: nemad saavad tegevusloa sotsiaalministeeriumi kaudu,» selgitas Ljudmila Nugis.
Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri tõdes, et kortermajades ongi teenuse osutajad olnud üldjuhul hambaarstid.
Silt on väljas, aga poodi ei ole
Majandustegevuse registri järgi asub Männimäe tee 35 paneelmajas kontoritarvete kauplus. Interneti otsing annab selle aadressiks aga hoopis Männimäe tee 28 ehk endise Viljandi KEK-i maja. Samas ei leia seda poodi kummastki majast.
Männimäe tee 35 majas kinnisvara haldamisega tegeleva osaühingu Vilkema töötajad nentisid, et pood, mille silt on veel praegu väljas, pole seal tegutsenud juba kaua aega.
Ka üks KEK-i majas asuva Ukuaru kohviku klient teadis rääkida, et seal ei müüda bürookaupu enam ammu. Ettevõtte telefonile helistades lausus naishääl, et number ei ole enam kasutusel.
Ljudmila Nugis nentis, et enne 1. juulit 2014, mil jõustus uus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, oli kõigil ettevõtjatel kohustus teavitada oma tegevuskoha sulgemisest ja registriandmete muutustest. Nüüd aga peavad tegevuskoha asukoha või muude registriandmetega seotud muutustest teada andma vaid alkoholi- ja tubakatoodete ning teiste erinõuetega tegevusalade ettevõtjad.
sakala.ajaleht.ee, 10.03.2015
Alates 10. märtsist kuni 10. aprillini on liikluseks suletud Viljandi linna Tartu tänava lõik Mäe tänavast Aasa tänavani.
Lõik suletakse seoses tänaval toimuvate vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimistöödega. Ümbersõit suletud lõigust on organiseeritud Mäe, Posti ja Kõrgemäe tänavate kaudu. Kohalikele elanikele ja operatiivsõidukitele võimaldatakse ligipääs kinnistutele, kuid arvestada tuleb võimalike ajutiste piirangutega. Liiklejatel palume jälgida ajutisi liikluskorraldusvahendeid.
Töid teostab AS Viljandi Veevärgi tellimusel Nordig OÜ.
Täpsemalt: teede spetsialist Heikki Teearu, telefon 43 54 715, e-post heikki.teearu@viljandi.ee
Vaata töömaa kaarti SIIN
viljandi.ee, 6.03.2015
Eile toimunud Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetuse uusi tingimusi tutvustaval infoseminaril tekitas kõige enam küsimusi tehnilise eksperdi kaasamise nõue ning toetuse taotlemise välistamine juhul, kui plaanitakse teha ka kõige väiksemaid ümberehitusi.
Korteriühistutele mõeldud rekonstrueerimistoetusi on struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln eurot. Toetusi jagatakse korterelamute soojakindlamaks muutmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks. Kredexi esindaja sõnul avaldatakse toetusega seotud info kohe, kui vastav määrus on kinnitatud. Eeldavasti juhtub see järgmisel nädalal.Toetuse taotleja saab olla enne 1993 aastat ehitatud elamus moodustatud korteriühistu. Toetuse määr on vahemikus 15-40% ehitustöödele ja energiaauditile ning 50% projektidele, tehnilisele konsultandile ja järelvalvele.
Kredexis korteriühistutega tegeleva spetsialisti Lauri Suu sõnul on Kredexi eesmärgiks märtsi lõpus taotlusvoor avada. Lähiajal saab valmis ka taotluse vormid ja muu vajalik.
Kui tehakse vähimgi ümberehitus, siis toetust küsida ei saa
Uue määrusega on kortermajade rekonstrueerimistoetuse saamiseks seatud piirang igasugustele ümberehitustele. “Näiteks kui majal soovitakse katust tõsta või soklit välja ehitada, siis toetust ei saa. Sellisel juhul tuleb soovitud katuse tõstmine eelnevalt ära teha ja seejärel saab juba ülejäänud energiasäästuga seotud töödele toetust küsida. Ka näiteks katuseakende paigaldamine kuulub niinimetatud ümberehitustööde hulka ja seega välistavad toetuse saamise,” selgitas Suu. Piirangu põhjustas igasuguste ärihuvide välistamine toetusrahade taotlemisel.
Kohtustuslik on kaasata tehniline konsultant
Vastavalt toetusprojekti elluviimiseks kehtestatava määruse eelnõule on korterelamute rekonstrueerimise toetuse saamiseks vaja korteriühistul sõlmida leping tehnilise konsultandiga. Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotlejaga hoone rekonstrueerimise projekteerimistööde ja ehitushangete korraldamine ja rekonstrueerimistööde koordineerimine. „Tehniline konsultant ei hakka asendama korteriühistu juhti. Pigem on ta hangete juures ning võib teha ka näiteks ehituse järelvalvet,“ kommenteeris Suu. Esimesed tehnilised konsultandid on väljaõppe läbinud ning valmis teenust pakkuma üle Eesti. “Nimekiri avaldatakse Kredexi kodulehel, kui määrus vastu võetakse. Kui korteriühistu esitab taotluse 25% või 40% ulatuses toetuse saamiseks, on kohustuslik kaasata tehniline konsultant.” Tehnilise konsultandi kaasamise nõue lisandus seetõttu, et eelmise meetme raames rahastatud projektid ei osutunud piisavalt tõhusaks. “Oli lausa praaki. Antud juhul on eesmärgiks tagada tõesti energiasäästlikud lahendused,” selgitas Suu.
Uues määruses on lisandunud ka garantiinõue tehtud töödele.„Ehitaja peab andma töödele 5 aastase garantii. Te peate leidma ehitaja, kes on sellega nõus,“ rõhutas Suu.
Läbi Kredexi korteriühistu rekonstrueerimiseks täiendavalt laenu taotleda ei saa, Kredex jagab selle meetme raames vaid toetusi. “Pangad pakuvad väga headel tingimustel laenuraha. Mõistlik oli pigem kogu raha toetustesse suunata, sest pankade raha on praktiliselt sama hinnaga,“ põhjendas Suu Kredexi otsust.
Küsimusele, kui kauaks toetusvoor avatuks jääb, ei osanud Suu konkreetset vastust anda: “Oletame, et keskmine toetussumma on 100 000 eurot, siis saab toetusi umbes 1000 maja. 2-3 aastaks on seda raha kindlasti.“
kinnisvarauudised.ee, 04.03.2015
Vaatamata sellele, et kütteperioodi esimesed kuud on olnud soojad, on korteriühistutel keeruline soojusarveid tasuda, kuna kütte hind ühe ruutmeetri kohta on juba praegu selline nagu varem kõige külmematel kuudel.
KÜde juhatuste esimehed ütlevad, et elanike õnneks on tänavune talv soe, kuid arved on ikkagi suured, kirjutab Põhjarannik. Peagi toimuvad aruande- ja valimiskoosolekud, kus tuleb planeerida majades remonditöid, aga mille arvelt, kui küte kõik ära sööb, ei mõista KÜde juhatuste esimehed ja majahaldajad.
«Esialgu veel jaksame maksta, kuigi soojuse hind ühe ruutmeetri kohta oli viimasel kuul 1,65 eurot, mis välistemperatuuri arvestades on paras šokk,» märgib KÜ Sinivoore 13 esimees Jelena Mutonen. «Elanikud süüdistavad juhatust, kas või lahku töölt. Ühesõnaga elame üks kuu korraga ja esialgu täname ilma.»
Kohtla-Järvel viit Sõpruse tänava maja haldava Valentina Kurganova sõnul oli ruutmeetri hind detsembris 1,60-2,16 eurot. «Kaugeltki kõik korteriomanikud ei suuda säärast summat tasuda, eriti raske on üksikutel pensionäridel,» ütleb ta. «KÜ juhatus kannab kogu maja hoolduseks saadud raha küttearveteks ning otse loomulikult ei saa me majas mingeid töid teha.»
Kohtla-Järvel seitset maja haldav Jelena Vilinski ütleb samuti, et viimasel ajal on küte nendes majades maksnud 1,62-2,16 eurot. «Me vaatame arveid õudusega, need on sellised nagu käreda pakasega, aga mis hakkab saama siis, kui tõepoolest külmaks läheb?» märgib ta.
VKG Soojuse andmetel tulevad aga Kohtla-Järve ja Jõhvi korteriühistud praegu arvete maksmisega kenasti toime.
15. jaanuar 2014 Tarbija24, Postimees
TTÜ korraldas sel aastal põhjaliku uuringu „Eesti eluasemefondi ehitustehniline seisukord – ajavahemikul 1990–2010 kasutusele võetud korterelamud”, mille eesmärk oli kaardistada Eesti eri piirkondades ehitatud korterelamuid, hinnata nende ehitustehnilist seisukorda ja selgitada välja elanike hinnangud nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu põhifookusesse oli võetud ehituskvaliteet.
Iga kodu omanik soovib teada, kas maja, kus ta elab, on kvaliteetne. Ehitusseadusest tulenevalt on kvaliteedi põhikriteeriumid seotud eelkõige ohutuse ja energiatõhususega. Kõne all olevas uuringus on käsitletud just kvaliteedi kujunemist ehitamise jooksul ja ehitusprotsessiga seonduvaid probleeme. Ehitamise käigus avalduvad kõige selgemalt mured, mis ühendavad kõiki ehitamisega seotud osapooli. Uuringu tulemusi arvesse võttes on nii statistika kui ka ekspertide hinnangu kohaselt võimalik kindlaks määrata mitme probleemi tekkepõhjused ja neid kitsaskohti õigel ajal jaole saades ka vältida. Kuna tegemist on väga mahuka uuringuga, siis vaatame siin lähemalt eelkõige torustikke puudutavaid probleeme ja statistikat.
Millisel ehitusperioodil tekib kõige rohkem probleeme
Ehituse ajal tekkinud probleemidest oli veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud keskmiselt 2,4% ning kütte, ventilatsiooni ja jahutusega 4,8%: kokku seega üle 7%.
Ehitise üleandmisel selgunud muredest oli veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud 5% ning kütte, ventilatsiooni ning jahutusega 10%. Seega oli protsent tõusnud juba 15-ni.
Garantiiaegsetest kaebustest oli aga juba üle 35% seotud just ehitise eriosadega, st vee ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooniga. Sagedasemad garantiiajal ilmnenud puudused olid seotud torustiku ühenduste ning kinnituste püsivuse ning süsteemi reguleeritavuse ja müratasemega.
Siit võib järeldada, et enim probleeme tuleb välja alles peale ehitusprotsessi lõppu. Liigsete kulutuste vältimiseks on seetõttu oluline valida oma tooted ja lahendused ettevõttelt, kelle garantiiaeg on piisavalt pikk, et tagada kindlustunne ka peale ehitajapoolse garantiiaja lõppu. Näiteks Uponoril on vee- ja küttetorustikele kümneaastane tootegarantii. Seda juhul, kui need süsteemid on paigaldatud tootja juhiste järgi. Lisaks on tegemist rahvusvahelise kontserniga: see annab kindluse, et ettevõte ei kao kuhugi ja vastutab enda pakutavate toodete eest ka pikema perioodi möödudes.
Peamised mured korterelamute torustikega
Nagu eelnevast võib lugeda, on palju probleeme ilmnenud juba valmis hoonetes ehk garantiiajal. Nii on ka torustike puhul. Kvaliteetsete materjalide ja lahenduste tootjad ning pakkujad annavad garantii vaid terviklahendusele. Kui ehitaja soovib ühes süsteemis kasutada eri tootjate komponente, võib tulemuseks olla tootjagarantii kaotamine. Mitme firma tooteid miksides ei tea kunagi lõplikku tulemust ette. Isegi juhul, kui surveproovi käigus midagi ei juhtu, võivad ühendused aastate jooksul siiski lekkima hakata.
Haldusettevõtte Juntson Haldus OÜ juhataja Jüri Juntson nendib: „Tihti kasutatakse eri tootjate liiteid ja torusid, mis omavahel ei klapi. Need pannakse kuidagi kokku ja objekt antakse üle.” Jüri Juntson nimetab veel tüüpilisi põhjuseid, miks torustikud kasutajale ja omanikule probleemseks muutuvad: „Veeavariide põhjusena võib nimetada plast-alumiiniumtorude (nn alupex) pressimata jätmist või seda, et on kasutatud juba kulunud pressi, mis ei ole liidet kokku surunud.”
Selleks et niisuguseid olukordi vältida, on Uponori komposiittorustikel unikaalse värvikoodi ja lekkeindikaatoriga liitmikud. Kui liitmik on korralikult pressimata, siis on sellel värviline plastrõngas küljes. Kui liitekoht on pressitud, kukub rõngas ära. Nii on ehitajal lihtne kontrollida, kas toruühendused on pressitud või mitte. Samuti hakkab – erinevalt paljude teiste tootjate lahendustest – pressimata Uponori liitmik lekkima kohe surveproovi käigus, mitte siis, kui hoone on kasutusse võetud või juba paar aastat kasutuses olnud.
Juntsonile on tehnosüsteemide vallas silma jäänud veel mitu laialt levinud probleemi.
• Küttesüsteem jäetakse tasakaalustamata, kuna mõõdistamist ei tellita (rahaline kokkuhoid). Heal juhul on tasakaalustusventiilidele keeratud projektist võetud seadearvud.
• Kui kanalisatsioonitorustik on paiknenud välisseinas ilma isolatsioonita, siis on talvel torud külmunud. Kuna torustik on paigutatud seina sisse, on tulnud konstruktsioon avada, et torustik lahti sulatada või välja vahetada.
Kindlasti paneme ühistuesindajatele südamele: tasakaalustage küttesüsteemid! Selleks tehtavad kulutused on väikesed ja tasuvad end ära väga kiiresti. Tasakaalustamisse võiks suhtuda nagu perearstil tervisekontrolli läbimisse. Eriti oluline on tasakaalustamine siis, kui mõnes korteris on küttekehad välja vahetatud või kui seal on radiaatorküte põrandkütteks ümber ehitatud.
Allikas: Uponor.ee
Kui korteriühistu esimees kuu aega ära on, ei pruugi seda keegi märgata, koristajast/majahoidjast hakatakse aga puudust tundma juba mõne päevaga.
Tavaliselt alustavad korteriühistud koristajat/majahoidjat otsides sellest, et püüavad leida sobiva inimese oma majast või lähikonnast. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva kinnitusel on see levinuim viis. Väiksemates mõne korteriga majades teevad seda tööd tihtilugu ka korteriomanikud kordamööda.
Mitu maja annab tubli päevatöö
Head koristajat ei ole sugugi kerge leida, on Raimo Jõgeva kinnitanud. Seda juba napi töötasu pärast. Variante abikäsi leida on küll palju, internetiportaalidest tööhõivebürooni, kuid kõige parema tulemuse, näitab ühistute kogemus, annab siiski kellegi soovitus – nii on kõige suurem võimalus leida sellele tööle usaldusväärne inimene, kelle peale saab alati loota.
«Mina tööpuuduse üle küll kuidagi kurta ei saa – tunnen ennast päris nõutud ja hinnatud töötajana,» lõkerdab Tallinnas praegu kolme kortermaja koristav Natalja (54) lõbusalt. «Paljudel on mingi tõrge, mu sõbranna näiteks ütleb, et temale käib koristajaamet au pihta ja ta ei saaks ilmaski seda tööd teha. Minu meelest on see veider – kodus koristab ju küll, seal ei maksa talle selle eest keegi.» Natalja märgib, et tasu töö eest pole ühe maja kohta tõesti kuigi suur, aga mitme peale kokku annab täiesti tõsiseltvõetava summa. Eriti meeldib talle aga see, et alati on vajaduse tekkides võimalik lisatööd leida.
Kui ühistu kasutab haldusfirma täisteenust, kuulub selle sisse enamasti ka koristamine. Koristusteenust saab aga tellida ka eraldi nii haldusteenust pakkuvatest firmadest kui ka koristusfirmast. Võimalik on nii pidev hooldusteenus (sise- ja väliskoristus) kui ka ühekorraabi (näiteks maja ja selle ümbruse suurkoristus, keldrite-pööningute puhastus ja prahi äravedu).
Teenust tellides
Kui ühistu eelarve võimaldab hooldusteenuse mõnelt firmalt tellida, tuleks läbi mõelda, mida täpselt soovitakse, ja võtta pakkumine mitmest firmast.
Läbi tuleb mõelda:
millist koristusteenust vajatakse (ainult sise- või ka välikoristus)
kui sageli on vaja koristada trepikojad
mitu korda nädalas/kuus kuivpuhastus, mitu korda põrandapesu
kui sageli pestakse trepikoja aknaid
kas koristusvahendid ja puhastusained ostab ühistu või jääb see koristusfirma hooleks (võivad saada soodsama hinnaga)
milline on umbkaudne hind, mida suudetakse teenuse eest maksta.Allikas: Helpman OÜ
Majahoidja töö
Majahoidja/koristaja tööülesanded on enamasti kõigis ühistutes ühesugused, suuremates majades võib olla sisekoristuse peale palgatud üks inimene ja majaümbrust korras hoidma teine. Tasu sõltub maja ja hooldatava õueala suurusest, enamasti makstakse miinimumtunnitasu alusel.
Sisekoristus: trepikodade pühkimine, pesemine, trepikoja akende pesemine.
Välikoristus: prügikoristus, prügimaja korrashoid, lehtede riisumine, lumerookimine ja libedatõrje maja juurde kuuluval alal.
ohtuleht.ee, 12.09.2013
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.
Üürikorteri haldaja osas otsuste tegemisel tasub mõelda, kas endal on aega ja tahtmist sellega tegeleda. Kui ei, siis tasub teenus sisse osta.
Loomulikult ohverdab selline üürileandja osa oma tootlusest, mille ta maksab haldus- või valitsemisteenuse osutajale.
Professionaalse üürikorterite valitseja kasutamise poolt räägib tema tõenäoline võimekus hoida korteris madalat vakantsust ja seeläbi kaotatud tootlus tagasi võita.
Ühtki tootluse garantiid üürikorterite valitsejad üürileandjatele reeglina ei anna.
Nii peab üürileandja tegema valiku oma vaba aja ja iseseisva töö ja vaevanägemisega teenitava võimaliku lisakasumi vahel.
www.kinnisvaraweb.ee
Tallinna Linnavalitsuse istungil kuulati ära informatsioon parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirma väljaselgitamise hindamiskomisjoni 2014. aasta kontrollreidide tulemustest ja otsustati, et parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks oli OÜ Astlanda Ehitus poolt ehitatav Meeliku tn 21 korterelamud.
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on parima ja korrektseima ehitusplatsi väljaselgitamise hindamiskomisjoni töö eesmärk on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu õigusaktide ja heakorranõuete rikkumistele ning seeläbi tagada linlaste ja linna külastavate turistide turvaline ja heakorrastatud elukeskkond.
2014. aastal hinnati ehitusobjekte kahekümne kolmel korral ning komisjon kontrollis ligi viiekümne kuue ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusfirma. Vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale juhiti kontrollreididel enim ehitajate tähelepanu juurdepääsuteede puhastamisvajadusele, ehitusmaterjalide ja olmeprahi korrektsele ladustamise vajadusele, haljastuse ja kõrghaljastuse säilitamisvajadusele, veokirataste pesemise ja koormakatete kasutamiskohustusele, materjalide ladustamise nõuetele ja platsidelt leviva tolmu ja mustuse piiramisele.
tallinn.ee, 17.12.2014