*Õiguskantsler: kõnnitee koristamise kohustus on põhiseaduspärane

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on maaomanike kohustus hoida maaga piirnevad kõnniteed puhtana põhiseaduspärane.

Kõnniteede puhastamise kohustust ei saa pidada ülemääraseks ja selle kehtestamine kinnistu omanikule on mõistlik, vastas Madise päringule. Jagatuna paljude kinnisasja omanike vahel ei ole see üldjuhul kellelegi liialt koormav ega kulukas, lisas ta.

Madis põhjendab oma hinnangut sellega, et põhiseadus lubab riigikogul kehtestada koormisi, mis on inimesele pandud mitterahalise iseloomuga kohustus. Mitterahalise iseloomuga kohustusteks rahu ajal on eelkõige teatud ühiskondlikud heakorratööd. Sellised koormised ei või olla ülemäärased, näiteks kujutada enda sisuliselt sundtööd või olla väga kulukad.

Riigikogu on ehitusseadustiku viidatud sättega kehtestanud, et linnas, alevis ja alevikus peab teega külgneva maatüki omanik korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnniteel koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Maatüki omanik võib selle koormise täita isiklikult, aga ei pruugi. Ta võib selle täitmise üle anda ka mõnele teisele isikule. Näiteks kortermajade puhul teevad sagedasti haldusettevõtjad või majahoidjad muude heakorratööde kõrval ka kõnniteede puhastamist.

Ka riigikohus on varasemalt analüüsinud heakorratööde koormise panemise põhiseaduslikkust, küll varasemalt kehtinud teeseaduse sätete valguses ja Tartu linna näitel. Selle analüüsi käigus ei pidanud kohus ülemääraseks kinnisasja omaniku kohustust puhastada kõnnitee.

city24.ee, 25.02.2017

*Pangad pidurdavad väikelinnades kinnisvarabuumi

Viimaste aastate kiire hinnataseme kui ka tehinguaktiivsuse kasv on ajalise nihkega jõudnud ka väikelinnadesse, kirjutab Arco Vara kinnisvaraturu analüütik Mihkel Eliste.

Olukorras, kus 2016. aastal võis esmakordselt taas mitmetes maakonnakeskustes märgata elanikkonna kasvamist väljastpoolt sisserännanud elanike näol, on kasvanud nõudlus nii omandi- kui üürituru lõikes.

Pakkumiste arvu madalat taset on märgata ennekõike Rakveres, Viljandis, Paides, Raplas kui ka Pärnus. Ennekõike on vähenenud keskküttega heas seisukorras korterite pakkumine.

Pakkumiste pidev vähenemine on sarnaselt kunagisele buumi ajale loonud olukorra, kus müüjate hinnasoovid on kohati pakkumispõhiste hindade osas kasvanud vara tegelikust turuväärtusest 1,5- kuni 2-kordseks.

Üksikutest kõrgema hinnaga kuulutustest saavad teiste pakkujate tegevust jäljendades kiirelt järgmised, utoopilisi korterihindu on kohati eriti hästi märgata just Rakvere linnas.

Pakkumiste vähesusest ja potentsiaalsete huviliste rohkusest tulenevalt on inimestel selliste varade vastu endiselt huvi, kuid vähese omafinantseeringu ja madala vara tegeliku turuväärtuse tõttu ei ole neil paraku selliseid varasid pangalaenuga võimalik osta.

postimees.ee, 13.02.2017

*Eesti majanduse väljavaade on paranenud

Eesti tööstussektori tootmismaht suurenes möödunud aastal 2%

Aasta teine pool oli esimesest aga oluliselt tugevam: töötleva tööstuse tootmismaht hakkas kiirenevas tempos kasvama juba teises kvartalis, energeetikasektori tootmismaht suurenes järsult kolmandas ning aasta viimases kvartalis taastus ka tootmismaht mäetööstuses.

Elektritoodang suurenes möödunud aastal 15% (detsembris 19%). Elektri tootmine ületas tarbimist ning aasta kokkuvõttes oli Eesti möödunud aastal elektri netoeksportija. Toodangu kasv tulenes Eesti elektritootjatele soodsamast konkurentsiolukorrast, mida toetas aasta teises pooles vähenenud veetase Põhjamaade hüdroreservuaarides ning 2015. aastaga võrreldes madalamad CO2 saastekvootide hinnad. Lisaks elektritootmise kasvule aitas maailmaturul naftahindade tõus kaasa põlevkiviõlitootmise suurendamisele.

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos

Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas kiirenevas tempos: möödunud aastal keskmiselt 2%, kuid neljandas kvartalis 5% ning detsembris isegi 8%. Töötleva tööstuse tootmismahu kasvu toetasid möödunud aastal kõige enam puidutööstus ja elektriseadmete tootmine ning neljandas kvartalis nendele lisaks veel mobiilsideseadmete tootmine ning laevade remont (selles tegevusalas on pikk tootmistsükkel ning tootmismahud aasta jooksul väga hüplikud). Nii aasta viimases kvartalis kui möödunud aastal kokku suurenes tootmismaht ligikaudu kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Kuigi töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe kasv oli möödunud aastal mõõdukas (4%), olid ka siin aasta esimene ja teine pool väga erinevad. Kui aasta esimesel poolel vähenes ekspordikäive 5%, siis teisel poolaastal suurenes see tugeva 13% võrra (detsembris kasvas töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive 11%). Eesti kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal suureneb veidi, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Euroala majanduskasv jätkub vähemalt aasta esimesel poolel mõõduka kasvuga. Vaatamata suurtele poliitilistele riskidele on euroala ettevõtete kindlustunne paranenud, nii töötlevas tööstuses kui teenustesektoris hõive kasvab ning ettevõtted plaanivad eesoleval aastal oma käivet parandada. Ka Eestis on tööstussektori kindlustunne tublisti tõusnud ning ettevõtete väljavaade hindade, tööhõive ja tootmise suhtes on paranenud.

Müügihinnad kasvavad

Töötleva tööstuse ekspordi- ja sisseostetud kaupade ja teenuste ning samuti ka tootjahindade kasv kiirenes järsult möödunud aasta teisel poolel. Selle taga on välisturgudelt ülekantud toorainehindade tõus, euro nõrgenemine ja nõudluse suurenemine. Paranenud müügihinnad peaksid vähendama kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju ettevõtete finantsseisule ja koos kindlustunde paranemisega aitama kaasa investeeringute suurendamisele. Praegu sisseostetud kaupade ja teenuste hindadest kiiremini kasvavad ekspordihinnad on ettevõtete jaoks soodsa mõjuga. Õnneks on majanduse kindlustunne (nii ettevõtted kui tarbijad) Eestis ja euroalal (viimastel kuudel) paranemas, mis viitab nõudluse suurenemisele või vähemalt selle püsimisele.

Tellimuste järgi tegutsevate töötleva tööstuse tegevusalade lähiaja väljavaade on erinev

Kui möödunud aasta viimases kvartalis suurenesid tellimused tekstiili- ja rõivatööstuses, paberitööstuses, metallitööstuses, elektriseadmete ja haagiste tootmises, siis vähenesid tellimused väga tugevasti elektroonika-, keemia- ja farmaatsiatööstuses. Tellimuste vähenemine võib lähikuudel pidurdada tootmismahu kasvu või vähendada tootmismahtu nendes tegevusalades. Kuna nende tegevusalade müügitulu moodustab ligikaudu viiendiku kogu töötleva tööstuse müügitulust, võib tellimuste vähenemine aeglustada lähikuudel kogu selle tööstusharu kasvu.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv on paari viimase aasta jooksul stabiliseerunud

Nii 2015. kui 2016. aastal kasvas jaekaubandusettevõtete hinnamuutusega korrigeeritud müügitulu veidi üle 4%. Vaatamata Eesti tarbijate kindlustunde kiirele paranemisele alates möödunud aasta kevadest, oli aasta teine pool jaekaubanduses siiski veidi nõrgem kui esimene (kasvud vastavalt 3% ja 5%). Paranenud on nii majapidamiste hinnang oma finantsseisule, kui ka väljavaade suuremate ostude tegemiseks eesoleva aasta jooksul. Eesti tarbijate praegune kindlustunne on juba tublisti üle pikaajalise keskmise (5, 10 ja 20 aastat).

Kuigi viimase viie aastaga on palgad kasvanud enam kui kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused enam kui poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljudele teistele riikidele, hoopis kasvanud. Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev (veidi aeglustub, kuid ületab ettevõtete tootlikkuse kasvu), kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.

kukkur.swedbank.ee, 31.01.2017

*Jõulukuused saab pühapäeval ära anda

Sel pühapäeval, 8. jaanuaril korraldavad Viljandi Linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kokkukogumise.
Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Liisi Preedini sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.
Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku alusel. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud, kes soovivad oma jõulupuu ära anda, tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.
Viljandi linna elanikud saavad jõulukuuse ka muul ajal tasuta ära anda Viljandi jäätmejaamas aadressil Pärnu mnt 36.

Jõulukuuskede kogumine 8. jaanuaril 2017:
09.00 – 09.45 Lembitu pst. ja Jalaka tn. nurk
10.00 – 10.45 Suur-Kaare tn (Kaare poe vastas olev parkla)
11.00 – 11.45 Kauge tn 32 vastas olev parkla
12.00 – 12.45 Maksimarketi parkla
13.00 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tn ristmik
14.00 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vaheline teemaa
15.00 – 15.45 Riia mnt 49a (Jaani lihapoe esine parkla)

Lähemalt: haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin, telefon 435 4756, e-post liisi.preedin@viljandi.ee

viljandi.ee, 3.01.2017

*KredEx – rekonstrueerimise toetus

Rekonstrueerimise toetus sobib korteriühistutele, kes planeerivad täiemahulist rekonstrueerimist.

Kellele rekonstrueerimistoetus sobib?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii krediidiasutuste poolt väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega. Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.

Millised on peamised tingimused?

Toetust saab taotleda enne 1993. aastat ehitatud ja kasutusse võetud korterelamule, milles on moodustatud korteriühistu või mis on tervikuna linna või valla omandis.
Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest Samuti saab 15%, 25% ja 40% toetust taotleda energiaauditi maksumusest juhul, kui energiaaudit on koostatud alates 01.01.2014.
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014.
Tallinnas ja Tartus ei saa taotleda 15% toetust, välja arvatud juhul, kui hoonel on miljööväärtuslikel kaalutlustel kohaliku omavalitsuse poolt seatud piirangud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimistööde käigus viiakse kütteõlil töötav katelseade üle taastuvale kütusele.
Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
Toetuse saaja peab 25% ja 40% toetuse puhul kaasama rekonstrueerimistööde planeerimisse ja elluviimisse tehnilise konsultandi, kellega peab olema vastav leping sõlmitud hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
25% ja 40% toetuse taotlemisel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub KredEx.
Nõuded taotlejale

Taotluse saab esitada:

1) korterelamut haldav korteriühistu, mida esindab taotluse esitamisel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juhatuse liige või üldkoosoleku protokolli kantud volituse alusel tehniline konsultant;

2) vald või linn, kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis. Taotlejat võib esindada ka vastava kirjaliku volituse alusel käesoleva tehniline konsultant.

Ärieesmärkide saavutamisele suunatud taotleja taotlust ei rahuldata. Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80% peavad kuuluma füüsilistest isikutest omanikele. Kui korterelamu on tervikuna valla või linna omandis peavad kõik korteriomandid olema kohaliku omavalitsuse sotsiaal- või munitsipaaleluruumid.

KredExi esindaja üldkoosolekule

Korteriühistu üldkoosolekule on võimalik kutsuda KredExi esindaja, kes selgitab rekonstrueerimise toetuse tingimusi ja maja kordategemise vajadust. Teenus on korteriühistule tasuta.

www.kredex.ee

*Üürituru toob põranda alt välja õiglane maksustamine

Korterite üüriturg on täna sisuliselt põrandaalune, ning põhjus pole selles, et keskmine korteriomanik oleks riukalik suli. Üürituru on varimajanduse poolele tõuganud praegune üürikorteri maksustamise kord, mis eksib nii tulumaksu loogika kui inimeste õiglustunde vastu.

Tänane absurd seisneb selles, et riik vaatab – ja maksustab! – kogu üürnikult saadud summat kui üürileandja puhaskasumit. (Tõsi, järgmist tuludeklaratsiooni esitades võib üüritulust küll viiendiku kulude katteks maha arvestada, kuid see leevendab pisut vaid ebaõigluse määra, aga mitte põhimõtet.) See eksib nii tehingu majandusliku sisu kui kogu tulude maksustamise loogika vastu. Seaduse jaoks on korteri väljaüürija see kõige suurem liigkasuvõtjat, keda maksustatakse karmimalt kui palgasaajat, karmimalt kui väärtpaberispekulanti või ettevõtjat, isegi karmimalt kui süllekukkunud päranduse rahakstegijat.

Kuigi maksud ei meeldi kellelegi, on need osa ühiskondlikust kokkuleppest ning on üldine norm, et maksud makstakse ära. On rikkujaid, aga lisaks karistuse ähvardusele valitseb nende suhtes ka ühiskondlik hukkamõist – tänapäeva Eestis on põhjamaine riik ja keegi ei söanda enam praalida sellega, kui osavalt käibe- või tulumaksu “kõrvale” ajas. Kuid erandiks on praegune korteri üüritulu maksustamine: see on nii loogika- ja õiglusevastane, et “mustalt” üürimine ei pälvi isegi ühiskondlikku hukkamõistu. See pole märk halvast kodanikkonnast, vaid halvast seadusest.

Keskmine korteri väljaüürija pole kinnisvarasusserdaja, vaid tavaline keskklassi inimene nagu mina või sina. Tema korter pole soetanud investeeringuna ega tulu teenimise eesmärgil. Enamasti üürib ta välja pärandiks saadud kinnisvara, oma nn poissmehekorterit või vanemate abiga õpingute ajaks soetatud ühe-kahetoalist, et ise perega suuremas kodus edasi elada. Sageli katab üüritulu napilt laenumakse. Lisades korteri loomuliku kulu, vajaliku hoolduse, remondifondi ning kõik muud kohustused mis seadus üürileandja õlule paneb, katab üüritulu heal juhul vara säilimise hinna, sageli maksab puht finantsiliselt vaadates üürileandja siiski peale.

See kõik on väga kaugel investeerimistegevusest või ettevõtlusest, see on kõige tavalisem eraisiku tegevus isikliku vara mõistlikuks majandamiseks.

Ma pole naiivne, muidugi on ka Eesti üüriturul inimesi, kes varjatult tegutsevad ettevõtjana. Nad üürivad välja mitmeid kortereid, mis ongi soetatud tulu teenimiseks ning teenivad sellega kasumit ja igapäevast elatist. See on kõige tüüpilisem ettevõtlus, ainult asi käib mustalt ja riigil jääb tulumaks saamata. Ent selle probleemi lahendamiseks kõigi üleüldine maksustamine on ühtaegu nii ebaõiglane, lihtsameelne kui ebatõhus.

Ma pole päris üht meelt ka hea ametivenna Martin Vahteriga, kes tegi ettepaneku kehtestada üüritulule lihtsalt madalam tulumaks. Põhipuudus – üüri võrdsustamine kasumiga – jääb siiski alles, lihtsalt maksumäär on väiksem. Ning põhimõtteline viga ehk kõigi väljaüüritud korterite käsitlemine ettevõtlusena, jääb samuti alles.

Rahva õiglustunde ning ka tulude maksustamise loogikaga oleks kooskõlas, kui iga inimene tohiks üht endale kuuluvat eluaset maksuvabalt välja üürida.

Küll kehtiks tulumaks eraisikule alates teisest väljaüüritavast korterist. Kahe ja enama korteri väljaüürimine on oma olemuselt juba ettevõtlusele sarnasem; teise ja järgmiste korterite üüritulu täiemahuline maksustamine suunaks ka nende omanikke enda äri korrektselt ettevõtluseks vormistama, sest ettevõtjana saab ta tehtud kulutused maksustatavast tulust maha arvata. Ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta tulu reaalselt ettevõtlusest välja, tarbimisse võtab – see on ka kooskõlas Eesti tulumaksustamise loogikaga. Usun, et see omaks positiivset efekti ka muudele kinnisvaraga seotud majandusharudele (ehitus, remonditööd jms), sest ettevõtja tellib ettevõtjalt teenust ju ikka ametliku arve alusel.

Tänases üüritulu maksustamise korras paistab välja seadusandja soov vältida üüriturul suure, n-ö käest-kätte toimiva varimajandusharu teket. Ent valitud lahendus pole mitte üksnes kasutu, vaid enamgi, lausa vastupidise efektiga. Soomest sisserännanuna võin kinnitada, et Eesti ühiskond pole sugugi ükskõikne ega hoolimatu, ühiskondlik surve seaduskuulekusele ja ligimesega arvestamisele kasvab iga aastaga. Üldiselt mõistetakse ühiskondlikult hukka mustalt töötamine ja ka mustalt teenimine. Kuid üüritulu praegune maksustamine on ebaõiglane ja absurdne nii paljude jaoks, et üüritulu „mustalt“ vastuvõtmine pole sotsiaalselt taunitud. Kui maksustame enda korteri väljaüürimise inimeste jaoks mõistetavalt ja õiglaselt, toetab ausat maksukäitumist lisaks maksuameti piitsale-präänikule ka ühiskondlik surve.

ohtuleht.ee, 7.11.2016

*KredEx hakkab väljastama väikeelamute toetust

Alates 14. novembrist on KredExilt võimalik taotleda väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks mõeldud rekonstrueerimistoetust. Toetus võimaldab katta kuni 30% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.

Väikeelamud moodustavad kolmandiku Eesti elamufondist. Eesti keskmine energiatarbimine elamutes ruutmeetri kohta on võrreldes teiste EL liikmesriikidega kõrgem ning selle põhjuseks ei ole vaid külm kliima. Vanemad väikeelamud on seisukorras, kus nende rekonstrueerimine on möödapääsmatu, seda nii pikaajalise säilimise kui ka energiasäästlikkuse seisukohast.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul tasub ka oma eramaja rekonstrueerides mõelda hoonele kui tervikule. „Oluline osa väikeelamutest on ehitatud 1950-1960ndatel aastatel ning arvestades tollaseid projekteerimisnorme, on rekonstrueerimistööde läbiviimine vajalik tänapäevaste elamistingimuste ja mõistliku energiakasutuse saavutamiseks. Oluline osa korrastatud hoonest on ka hea sisekliima, mis mõjutab otseselt meie tervist. Seega tasub oma väikeelamu võimalikult terviklikult rekonstrueerida ning kasutades toetust, tasub investeering end ka kiiremini ära,“ tõdes Reinsalu.

Toetatakse maja igakülgset soojustamist, küttesüsteemide uuendamist, lisaks taastuvenergiaallikaid kasutavate seadmete soetamist ja kasutuselevõttu ning muid töid, mis aitavad kaasa energiatarbe vähenemisele.

Analoogset toetust jagati KredExi kaudu ka 2012. aastal, mil sai toetust 212 väikeelamut. Tollal oli keskmine rekonstrueerimise maksumus 40 000 eurot ning keskmine toetuse väljamakse 13 400 eurot.

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 kohaselt kavandatakse nimetatud perioodil rahastada väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetust kogumahus 6,91 miljonit eurot, 2016. aastal on selleks eraldatud 1,35 miljonit.

ehitusuudised.ee, 20.10.2016

*Korteriühistuid ootab ees oluline muudatus

Mitme kinnisasja baasil moodustatud korteriühistud peavad tegema tänavu otsuse tegevuse jätkamise kohta. Ühistud, mis jätavad selle tänavu tegemata ja registrile esitamata, loetakse 2018. aastast lõpetatuks ja igale kinnistule tekib uus korteriühistu, vahendab Notarite Koda.

Notarite Koja tegevjuhi Eve Strangi sõnul on mitme kinnisasjaga ühistute tegevuse jätkamiseks oluline tegutseda kiiresti, sest protsess võib osutuda ootamatult ajamahukaks.

«Otsuse tegemine eeldab üldkoosoleku kokkukutsumist. Kui tavaliselt on üldkoosolekul igal korteriomanikul üks hääl, siis selle otsuse vastuvõtmisel arvestatakse lisaks ka korteriomandite juurde kuuluva mõttelise osaga. Jätkamiseks on tarvis üle poolte omanike häältest, kellele kuulub kokku üle poole kinnisasja kaasomandi osadest,» selgitas Strang. «Kui ühistusse kuulub näiteks 3 maja, kus igas majas on 30 korterit, siis peab koosoleku läbiviimiseks ja otsuse tegemiseks olema kohal igast majast vähemalt 16 omanikku, kellele kuulub üle poole kinnisasja kaasomanditest. Otsust ei saa vastu võtta, kui näiteks ühest majast on kohal kõik omanikud, aga teisest ainult 10.»

Notarite Koda soovitab koosoleku kutsuda kokku aegsasti ja arvestada võimalusega, et esimene koosolek ei pruugi olla otsustusvõimeline. Sellisel juhul peab jääma enne aasta lõppu aega ka uue koosoleku läbiviimiseks. Samuti tasub silmas pidada, et ka korduskoosolekul ei saa otsust vastu võtta väiksema häälte arvuga.

Kuna koosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud, tuleb koosolekule kohale kutsuda notar. Väljaspool tööaega toimuvale koosolekule notari kutsumiseks tuleb aeg varakult kokku leppida.

«Meid on teavitatud juhtudest, kus soovitakse notari juures tõestada juba läbiviidud üldkoosoleku protokolli,» rääkis Strang. «Paraku tagantjärele protokolli tõestada ei saa, sest tõestamine eeldab notari isiklikku koosolekul kohalviibimist.»

Korteriühistuseaduse kohaselt tuleb mitme kinnisasjaga jätkamise soovi korral teha otsus ja esitada avaldus koos notariaalselt tõestatud protokolliga mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale veel sellel aastal. Kui senises vormis jätkamise soovi ei ole, siis ei tule ühistul endal midagi teha ja 2018. aasta algusest loetakse senine ühistu automaatselt lõpetatuks.

postimees.ee, 14.06.2016

*Viljandi valla kaugküttepiirkondade tulevikust

Viljandi vald on süsteemselt vallas asuvatel kaugküttepiirkondadel silma peal hoidnud. Üle on vaadatud piirkondade piirid, reguleeritud on soojusvõrguga liitumine ja eraldumine. Koostöös soojatootjatega on koostatud Viiratsi, Vana-Võidu, Päri ja Ramsi kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukavad, kus on analüüsitud soojusvõrku ja selle toimimist ning antud soovitused, kuidas piirkondi edasi arendada. Kõik Viljandi vallas asuvad kaugküttepiirkondade soojatootmise- ja transporditaristud kuuluvad eraettevõtjatele. Taristu arendamisel ei ole ajalooliselt kohalikud omavalitsused palju sekkunud ja see on mõnes kohas tekitanud olukorra, kus kaugküttepiirkonnast on tarbijaid lahkunud või on kaugkütte hind osutunud pikaks perioodiks väga kõrgeks.

Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud alternatiivenergia süsteemid ja on tekkinud arusaam, et kui korteriühistu läheb üle maaküttele ja lõikab ennast kaugküttest välja, siis saab hakata nautima palju odavamat soojaenergiat. Kas see on ikka nii? Erilist tähelepanu tasuks pöörata kõigil kaugküttepiirkondade elanikel sellele, et kaugkütte asendamine lokaalse küttega ei pruugi tulla sugugi odavam. Tihti jäetakse lokaalse kütte hinna arvestustest välja kaasnevad käidu- ja hoolduskulud. Kaugkütte asendamine soojuspumpadega võib esialgu tunduda soodne, kuid siingi tuleb arvestada peale elektri kulu (mille hind kipub tõusma) ka hoolduskuludega. Igal juhul tuleks küttesoojuse hinna sisse arvestada ka investeeringu maksumus, millele peaaegu alati lisandub finantskulu (laenud, intressid). Arvestada tuleb ka köetava hoone energiatõhususega. Üldiselt kehtib reegel, et kui soojusenergia raiskamine hoones ei vähene, ei ole ka mõtet küttesüsteemi vahetada. See tähendab, et kõigepealt tuleks hoone soojapidavamaks teha ja alles siis mõelda kas ja kuidas saaks madalama hinnaga soojusenergiat hankida.

Arvutused näitavad, et kui kaugküte on läbimõeldult ehitatud ja toimib efektiivselt on see kindlam ja odavam viis soojaenergiat toota, transportida ja tarbida. Kinnitatud soojusmajanduse arengukavades on öeldud, et kõik praegused Viljandi valla tiheasustusalade kaugküttepiirkonnad on jätkusuutlikud, küll aga tuleb tulevikku silmas pidades soojatootjal astuda samme, et soojatootmine ja transport oleks efektiivne, põhjendatud hinnaga ja tarbija vajadustele vastav. Nüüd on pall soojatootjate käes, avanenud on Euroopa liidu toetusfondid, kust soojatootjail on võimalik saada investeerimistoetust 50% ulatuses projekti maksumusest.

Loodame, et valla abiga koostatud soojusmajanduse arengukavades väljatoodud tegevused saavad rahastatud ja aastal 2020 võime juba nautida kindlat, efektiivset ja usaldusväärset kaugkütet.

Soojusmajanduse arengukavades välja toodud vajalikud tegevused kaugküttepiirkondade kaupa:

Viiratsi kaugküttepiirkond

Analüüs näitab, et kui minna üle kohalikule kütusele, on võimalik alandada soojuse hinda. Samuti on arvestatud, et kaugküttevõrgus on võimalik kadu vähendada ja varustuskindlust tõsta torustiku mõnede lõikude uuendamise teel. Seoses eelnevaga ollakse seisukohal, et parim arengustsenaarium on katlamaja viia samas asukohas kaasaegsena üle puiduhakkele. Gaas jääks alles tipu koormuste juures. Samuti oleks vajalik uute tarbijate liitumine ja soojustorustiku järk-järguline uuendamine ning nende pikkuse optimeerimine.

Vana-Võidu kaugküttepiirkond

Liita õpilaskodud tagasi kaugküttesse.
Torustike rekonstrueerimine. Tuleb pidada õigeks, et enne ei alustataks torude rekonstrueerimist kui uued kliendid on lisandunud ja kasutult seisvad uued võrgud kasutusele võetud, et vähendada asjatut soojuse hinna tõusu.
Kaugküttevõrkude rekonstrueerimisel optimeerida nii torustike läbimõõt, kui ka pikkus vältides võimalikult palju paralleelseid harusid.

Ramsi kaugküttepiirkond

Võrgukao ja hoolduskulude vähendamiseks soojustorustike uuendamine ja torude läbimõõtude optimeerimine.
Soojustorustiku ja kogu kaugkütte efektiivsuse tõstmiseks ei toetata pika ühendustorustikuga väljaspool kaugküttepiirkonda asuvate väikeste tarbijate võrguühenduse arendamist.
Kaugküttepiirkonnas ei toetata kaugkütet asendavate alternatiivsete soojusallikate kasutuselevõttu.

Päri kaugküttepiirkond

Pidada läbirääkimisi Päri tee 14 taasliitumiseks, et välisvõrkude trasseerimist parandada (võimalik ära jätta paralleelsed torustikud Kannikmäe 17 juurest Päri 12 suunas) ning koos muu torustiku uuendamisega Päri 14 ühendus korda teha ja ühtlasi ka kadusid vähendada samal ajal aga suurendades soojusenergia müüki.
Soojusvõrgu rekonstrueerimine vähendatud mahus (jääb ära senise katlamaja ja spordihoone vaheline lõik) ja ehitada katlamaja uude kohta taastuvale kütusele, üks tarbija viiakse lokaalküttele.
Soojusvõrgu ja katlamaja võrgupumba valikul dimensioneerida nii torude läbimõõdud kui pump optimaalsetena vastavalt uuele olukorrale. Sellise arengu puhul jääb võimalus ka Päri tee 14 ja ka Bestra kaugküttega taasliitumiseks juhul kui viimase soojusvajadus kasvab.

Et kaugküte piirkonnas säiliks, oleks üheks hoovaks kasutada kaheosalist soojuse tariifi, siis oleks ka valmisolek kaugküttest lahkuva tarbija puhul firmale teatud määral tasustatud.
Kaugküttepiirkondade arengukavadega on võimalik tutvuda Viljandi valla veebilehel.

Kaupo Kase
kaugküttepiirkonna elanik
vallavolikogu aseesimees

viljandivald.ee, 6.06.2016