 1997 Tallinna tänav Viljandi |
 1997 Viljandi Kultuurikolledži hoone |
 1995 Viljandi bussijaam |
 1994 Vaade bussijaamale |
 1995 Uued elamud Männimäel |
 1994 Kauba ja Tallinna tänav |
 1994 bensiinijaama avamine |
 1990 Jaani kiriku restaureerimine |
Fotod pärinevad Rahvusarhiivist.
Eesti Panga andmetel oli pankade väljastatud eluasemelaenude intressimäär 2015 III kvartalis 2,28%. Eluasemelaenude intressimäär jätkab juba kolmandat aastat rekordiliselt madalas 2,2 ja 2,7 protsendi vahemikus.
Madala intressimäära taga on palju juba 6 kuu euribor, mis oktoobri kuu keskmisena oli 0,035%. Nüüdseks juba miinusesse langenud euribor on seega tegur, mis tulevikus intressimäära enam ei mõjuta. Nüüdsest paneb intressimäära liikumise paika pankade riskimarginaali üle langetatav otsus.
Täna intressimäära täies mahus määrav riskimarginaal ei ole analoogselt summaarsele intressimäärale viimase kolme aasta jooksul väga muutunud. See on olnud üsnagi stabiilselt kitsas 2,00 ja 2,35% vahemikus.
ehitusuudised.ee, 8.12.2015
Paljud vanad majad vaevlevad rahanappuses ning see omakorda peletab majades müügis olevate korterite ostjaid, kuna puudub kindlus, kas ühistu suudab tagada kinnisvara jätkusuutlikkuse.
Eriti problemaatiliseks on see muutunud vananeva elanikkonnaga piirkondades, eelkõige väiksemates linnades, kuid üha rohkem ka Tallinnas „mägedel”.
Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman selgitas, et kui majas ei suudeta konsensust leida uute parkimiskohtade või laste mänguväljakute loomiseks, ei ole see ostjale atraktiivne maja ja tegelikult alandab see kõikide varaomanike kodu väärtust. „Eriti piinlikuks kipub siis minema, kui keskmiste trepikodade elanikud hääletavad maja otsaseinte soojustamise või alumiste korruste korterite elanikud katuseremondi vastu,” rääkis ta. „Inimlikult on kõik arusaadav – madala sissetulekuga inimesel on iga sent arvel ja kui pensionär autoga ei sõida, tundub parkla laiendamine tema jaoks pillamisena, teisalt on see sama oksa saagimine, millel ise istutakse,” lisas Sooman.
Levinuimad vastasseisud ühistutes
Parkimiskohtade loomine (autota omanike vastasseis)
Mänguväljakute rajamine (lasteta peredele vastumeelne)
Katuseremont (vastasseis alumiste korruste elanikelt)
Soojustamine (ei pruugi kõikidele korteritele sarnast efekti anda)
Küttesüsteemide renoveerimine (paljudel vanematel majadel on jaotuspumbad kõrgematel korrustel, alumistel korrustel on aga toatemperatuur liiga madal)
Prügišahtide sulgemine (mugavus vs ebameeldiv aroom ja bakterid)
Heakorra- ja koristustööde tihedus (võimalik igakuine kokkuhoid)
Kasulik.ee 7.12.2015
Kuigi usinad isetegijad loovad ja jagavad paljusid nutikaid lahendusi majapidamistööde lihtsustamiseks, tuleb kõigisse internetis leiduvatesse vastavasisulistesse soovitustesse suhtuda ettevaatusega.
Portaal CountryLiving on reastanud mõned Pinterestist kogutud koristamissoovitused, mida järgides üsna kindlasti oma majapidamise hävitad.
Juukselakk kui antistaatik
Paljud, kelle kodus on sünteetilised kardinad, on hädas sellega, et talveperioodil kipuvad aknakatted elektrit täis minema. Keegi kaval soovitab Pinterestis selle häda vastu kasutada juukselakki. Miks on see kohutavalt halb idee? Juukselakk on oma omadustelt kleepuv vedelik, mis jätab kangale pihustatuna sinna samasuguse kihi, mille külge haakub peatselt kogu maailma mustus. Selliseid kardinaid ei soovi endale ilmselt keegi.
Puhastusvahendid purkidesse
Innukad kodukujundajad soovitavad sageli valada koledates plastnõudes müüdavad puhastusvahendid ümber ilusatesse klaaspurkidesse. See on väga halb idee, mida mingil juhul järgida ei tohiks!
Igasugune kodukeemia on hoolikalt pakitud kasutaja ohutust silmas pidades. Nende anumate avamine ja vahendite ringikallamine paneb ohtu pereliikmete tervise.
Veejälgede vastu äädika ja oliiviõliga
Täispuidust mööbliga võib ikka juhtuda, et keegi paneb märja klaasi lauale ja jätab sinna koleda veejälje. Pinteresti perenaised soovitavad selliste jälgede vastu võidelda seguga äädikast ja oliiviõlist. Miks, pole aimugi. Juba niigi kahjustatud pinnale ei tee äädikas päris kindlasti mitte midagi head, pigem muudab asja hullemaks.
Äädikas nahkmööblile
Väidetavalt saab nahkmööblile anda värskema ilme, kui nühkida seda esmalt jällegi äädikaga ja siis käia üle kuumutatud linaseemneõliga. Kui seda retsepti katsetama peaksid, siis ära ole üllatunud, kui mööbel täielikult rikutud saab. Äädikas ja nahk ei sobi mingil juhul kokku, ka linaseemneõli ei tee sellega suuri imesid.
Toiduõlitöötlus puitpindadele
Väga suure tõenäosusega jätab toiduõli puidu pinna liiga rasvaseks, see rasv ei imbu sisse ega kulu maha ja nii saab puidupind rikutud. Kui tahad õlitatud puitu, kasuta spetsiaalselt selleks mõeldud vahendeid.
Kinnita nõud kummiga
See soovitus hakkab vist küll aegade hämarusse vajuma, aga vahel tuleb ikka ette, et keegi siin või seal soovitab näiteks kallihinnalised veiniklaasid nõudepesumasinas jalgapidi kummiga resti külge kinnitada, et need mingil juhul paigast ei nihkuks ega puruneks. Sellise teguviisi tulemus võib olla aga hoopis vastupidine: pesutsükli ajal võib kumm puruneda, klaas suure hooga kohalt lennata ja tulemuseks on masinatäis kilde.
Puhasta teepakkidega
Värvist ära läinud või muidu päevinäinud puitmööblit soovitatakse puhastada märgade, kasutatud teepakkidega. Mida see täpselt tegema peaks, jääb ebaselgeks. Kindel on aga see, et teepuru on läbi aegade kasutatud värvimiseks ja kui mööbel, mida sa teepakiga nühid, pole just täpselt sama värvi nagu teepuru, rikud mööbli ilmselt igaveseks.
postimees.ee, 7.12.2015
Tallinnas Kultuurikatlas anti galaõhtul üle Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiad. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital tunnustas preemiaga Kadarik Tüür Arhitektide viimaste aastate loomingut, milleks on Viljandi laululava, Tondiraba jäähall ja Tartu Ülikooli füüsikainstituut.
„Tänaste laureaatide looming rikastab arhitektuurimaastikku Eestis. Küsimus on ikkagi elukeskkonnas, mis peab muutuma lisaks visuaalsele, vaid ka tunnetuslikult inimsõbralikumaks, vaheldusrikkamaks, funktsionaalsemaks,” ütles kultuuriminister Indrek Saar.
Kokku anti üle Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali 16 preemiat eri kategooriates.
sakala.ajaleht.ee, 6.12.2015
Et julgustada korteriühistuid küsima toetust elamu kordategemiseks ja energiakulude vähendamiseks, on KredExi esindajad valmis ühistu koosolekule tulema ja tingimustest põhjaliku ülevaate andma. Aktiivsuse tõstmiseks pakutakse regioonis ka teistest kõrgemaid toetusmäärasid.
Alates sellest kevadest saab taotleda rekonstrueerimistoetust sõltuvalt saavutatavast energiasäästust ja tehtavatest töödest kolmes osakaalus: 15, 25 ja 40 protsenti tööde maksumusest. Erandina on Ida-Viru korteriühistutel võimalik saada 10 protsenti suurema osakaaluga toetust ehk vastavalt 25, 35 ja 50 protsenti.
Mitte ühtegi taotlust
Ida-Virumaalt pole selle meetme raames seni ükski maja taotlust esitanud, ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu. Eelmisel perioodil rekonstrueeriti üle Eesti 640 elamut, millest vaid 10 on Ida-Virumaal. Samal ajal on enne 1993. aastat ehitatud kortermaju, mille kordategemiseks saab toetust küsida, maakonnas üle kahe tuhande.
Kui taotlusvoor kevadel avati, ütles Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsiooni juhatuse liige Jelena Mutonen, et siinsed ühistud ei suuda täita toetuse saamiseks esitatavaid tingimusi ega garanteerida, et soojustamisel väheneb küttekulu nõutud protsendi võrra. Kohtla-Järvel on kinnisvara hinnad enamasti nii madalad, et laenu saab võtta ainult üheks-kaheks tööks, mitte terviklikuks renoveerimiseks, mis annab suurema toetuse.
Maakonnakeskuses Jõhvis on korterite hinnad küll kõrgemad, ent sealgi ei tormata rekonstrueerimise toetust küsima. Riho Arus, kes juhib Jõhvis kuut korteriühistut, ei kavatse seda teha.
“Mul on varasem kogemus umbes kümne aasta tagusest ajast, kui hakkasime soojustama kolme maja. Saime 10 protsenti kuludest tagasi, aga paberimajandus oli aeganõudev ja kohati jabur. Vahepeal lausa mõtlesin, et jätan asja pooleli.”
Arus lisas, et nüüd on tingimused veel karmimaks muutunud ja tulnud igasuguseid lisanõudeid, näiteks energiaaudit. “On teada, et tüüpmajad on ehitatud ühel ajal ja on ühesugused. Milleks siis on igale majale vaja energiaauditit, mis on lisakulu? Lisanõuded teevad maja rekonstrueerimise kallimaks.”
Suur võit
Need kümme maja, mis on Ida-Virumaal KredExi abiga korda tehtud, on esimesed küttehooajad üle elanud.
Mäetaguse vallas Kiiklas asuv korteriühistu Pihlaka 11 sai KredExilt viis aastat tagasi 25 protsendi suuruse toetuse. “Julgust laenu võtta ja KredExi toetust küsida saime sellest, et meie elamistingimused olid väga halvad: maja ei hoidnud üldse sooja ja oli niiske,” rääkis ühistu esimees Larissa Alt.
Enne renoveerimist oli tema 67 ruutmeetri suuruse korteri küttearve novembris 3000 krooni (ligi 200 eurot) ja toasoe vaid 13-14 kraadi. “Kogu talve pidi toas karupükse kandma. Oli valida, kas kolida mujale või teha kõik selleks, et elutingimusi parandada. Võib-olla majades, kus on küttearved taskukohased, polegi mõtet seda ette võtta, aga kui on suured soojuskaod, ei ole eriti valikut.”
Kui võrrelda Pihlaka tee 11. maja elanike kommunaalarveid teise samasuguse korterelamuga, pole need võetud pangalaenust hoolimata suuremad. “Pangalaenu makse on 504 eurot kuus 18 korteri peale − seda pole väga palju. KredExi toetus oli 28 000 eurot. Samas oli vaja pangalaenu saamiseks ka KredExi käendust. Käendustasuks maksame 20 aasta jooksul ligi 10 000 eurot. See ehmatab paljusid, aga igale majale käendust ei nõuta. Meie maja asub külas ja me poleks ilma käenduseta laenu saanud,” selgitas Alt.
Rekonstrueerimise käigus ehitati kortermajas ümber küttesüsteem, vahetati radiaatorid ja varustati need kauglugemissüsteemiga, mis võimaldab igal korteril valida sobiva temperatuuri ja selle kohaselt maksta. Maja soojustati täielikult, nii seinad, sokkel kui pööningu vahelagi. Samuti vahetati aknad, tehti ventilatsiooniavad ja uuendati rõdupiirded.
Alt leidis, et KredExi nõue maja terviklikult korda teha on õigustatud − tänu korralikule ventilatsioonile on toas tervislik sisekliima, varem oli lagedes hallitus. “Mina olen rahul, sest meile tõi maja rekonstrueerimine suure võidu. Ja toas on väga mõnus, isegi kui õues puhub tugev tuul.”
Eelmiste novembrikuude küttearved on aga olnud rõõmustavad: 25 eurot varasema ligemale 200 euro asemel. “Kokkuhoidu on toonud ka see, et varem kasutati maja kütmiseks kergkütteõli, nüüd aga köetakse maasoojuspumbaga. Aga aasta pärast maja renoveerimist kasutasime veel kergkütteõli ja ka siis oli küttearve varasemast tunduvalt väiksem,” meenutas Alt.
Mis puudutab KredExiga asjaajamist, siis see ei olnud ühistujuhi kinnitusel keeruline. “Neil on oma tingimused, milles tuleb näpuga järge ajada. Samas on KredExis väga head konsultandid, kes aitavad, kui midagi jääb arusaamatuks.”
Suurem rõhk eeltegevustel
Triin Reinsalu nentis, et varasemate perioodidega võrreldes pole toetuse põhimõtted oluliselt muutunud. Seda jagatakse endiselt põhimõttel, et mida terviklikumalt teed, seda rohkem toetust saad.
Lisaks eraldab KredEx seekord 50 protsenti toetust projekteerimistööde, omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi kulude hüvitamiseks. Viimane tuleb kaasata rekonstrueerimistööde planeerimisse ja läbiviimisse 25 ja 40 protsendi suuruse toetuse puhul.
Reinsalu sõnul on eeltegevuste maht suurenenud, vältimaks võimalust, et alles ehitamisel selguvad vead, mida oleks põhjaliku planeerimise korral saanud ära hoida. “Inimesed teevad siiski suure investeeringu. Seega on mõistlikum kulutada protsessi alguses rohkem aega ja investeerida pisut ka eeltegevustesse, selle asemel et hiljem suure raha eest tehtud vigu parandama hakata.”
Lähiajal hakatakse osutama teenust, mille raames saavad korteriühistud kutsuda KredExi esindaja tasuta oma üldkoosolekule, et saada vastus elanikke huvitavatele küsimustele.
Kokku plaanib riik toetada aastani 2020 ligemale tuhande korterelamu renoveerimist, investeerides selleks 102 miljonit eurot. “Toetust saab taotleda toetusteks eraldatud raha lõppemiseni − eeldame, et kõige rohkem esitatakse taotlusi aastatel 2016-2018,” märkis Reinsalu.
pr.pohjarannik.ee, 25.11.2015
Moekunstnik Marilin Sikkal räägib muigega, kuidas nad maakodus Läänemaal naabri poolt ära visatud vanad uksed üles korjasid, taastasid ja ette panid ning lõppkokkuvõttes koguni Eesti stiilseima kodu preemia teenisid.
Sikkalid on maakodu kõpitsenud veidi üle aasta. Alguses oli plaan küll koht maha müüa, kuid siis jäi müük soiku ning nad otsustasid paigast kujundada oma pere suvekodu. «Tegeleme sellega siis, kui issi puhkab, ta linnas ei oska puhata,» muigab Marilin. «Oleme seal põhiliselt nädalavahetuseti, et saaks mere ääres olla, värsket kala süüa,» loob Marilin idüllilise pildi elust Eesti stiilseimas maakodus.
Ühes on Marilin kindel: Eesti stiilseim kodu sai sellest just tänu sellele, et naaber vahvad vanad uksed minema viskas. «Korjasin need prügikonteineri kõrvalt üles, paar aastat seisid, aga siis tegime korda ja nüüd on nii, et uksed tõid preemia,» rääkis Marilin oma stiilse kodu saamisloost. Sikkalite suvekodu pärjati ajakirja Kodu&Aed konkursil Kodu Kauniks 2015 konkursil eripreemiaga «Stiilne kodu», auhinna pani välja Iittala.
Pilte saab vaadata siit.
Postimees 3.12.2015
Täna jõuab valitsuse ette võlaõigusseaduse muutmine, millega muuhulgas hakkavad tarbijad saama edaspidi laenude kohta rohkem infot.
Muudatused puudutavad kõiki nii hüpoteegiga tagatud kui ka ilma tagatiseta laenulepinguid tarbijatele, mille eesmärk on kinnistu ostmine, vahendab BNS. See tähendab, et lisaks pankade antavatele eluasemelaenudele puudutavad eelnõuga seotud muudatused ka väiksemate laenukontorite antavaid tarbijakrediite. Eelnõuga saab tarbija eluasemelaenu lepingu kohta senisest rohkem teavet.
Näiteks peab krediidiandja tulevikus oma kodulehel üldteabena teavitama eluaseme laenulepingu põhisisust ja sellega seonduvatest võimalustest. Näiteks kui pikaks ajaks maksimaalselt krediiti antakse, missuguseid tagatisi on selleks vaja, milline on tüüpiline krediidi kulukuse määr ja nii edasi.
Lisaks peavad pangad tarbijale isikupärastatud lepingueelse teabe esitamiseks kasutusele võtma ühtse infovormi. Selline standardinfoga teabeleht hõlbustab laenu taotlejal lepingutingimustest ülevaate saamist ja erinevate pankade eluasemelaenu pakkumiste võrdlemist. Samuti laieneb laenuvõtjale õigus taganeda hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidilepingust seitsme päeva jooksul. Teiste tarbijakrediidilepingute korral on taganemistähtajaks 14 päeva.
Eelnõuga täpsustatakse kehtivat vastutustundliku laenamise regulatsiooni. Eelnõuga sätestatakse sõnaselgelt, et laenulepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui tarbija on krediidivõimeline. Muudatuste tulemusena peaks vähenema selliste tarbijate hulk, kes võtavad kergekäeliselt ja järelemõtlematult endale üle jõu käivaid laenukohustusi. Kui pank rikub hoolsuskohustust tarbija krediidivõimekuse hindamisel, alaneb lepingujärgne intressimäär automaatselt seadusjärgsele intressimäärale, mis on praegu 0,05 protsenti.
Lisaks on tarbijal võimalik kasutada krediidiandja vastu muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid, näiteks nõuda kahju hüvitamist. Rikkumist hinnatakse igal üksikjuhtumil eraldi, see võib selguda näiteks muu hulgas siis, kui tarbija on pöördunud abi saamiseks kas tarbijakaitseameti või finantsinspektsiooni poole või kui pooltevaheline vaidlus on jõudnud kohtusse.
Üürnik samastab sageli kinnisvara haldjajat selle omanikuga, nii et büroohaldaja vastutus on suurem, kui esmapilgul võiks arvata.
Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti välja üürimise edukusele.
Ärikinnisvara haldamine pole pelgalt kinnisvara korrashoid, nagu sageli arvatakse, rõhutas Baltikumi suurima ärikinnisvara haldusettevõtte BPT Real Estate Group arendusjuht Ülar Niinemägi portaali kinnisvarauudised.ee ärikinnisvara halduse konverentsil.
Selleks, et ärikinnisvara haldamisel luua rohkem väärtust, on vaja suurendada teenuse sisu ja ulatust. “Eesti turg on ärikinnisvara haldamise poolest veel välja arenemata. See tähendab, et turuosalistel on haldusteenusest erinevad arusaamad ja esineb ka valesid ootusi ning väärarusaamu haldusteenuse sisu kohta, millest tuleks üle saada,“ rääkis Niinemägi.
Pane tähele
Ärikinnisvara haldus on Eestis alles lapsekingades
Viis ärikinnisvara haldamise võtmeküsimust, mida kõik ärikinnsivara haldamisega kokku puutuvad inimesed võiksid arvesse võtta
Keelekasutus. Peab tundma ärikinnisvara haldamise märksõnu nagu rahavood, täituvus, vara väärtus, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. Rahvusvahelisel tasemel ei räägi keegi enam kinnisvara korrashoiust, sest see on elementaarne.
Professionaalsus. Tellijate ja teenuseosutajate professionaalsus toob turu arengu. Kui kasvab professionaalsete kinnisvarainvestorite hulk, kes ei sekku teenuse osutamisse, ja kasvab ka professionaalset teenust osutavate haldajate arv, toob see kaasa haldusturu kasvu, mitte pelgalt protsentides, vaid suisa kordades.
Analüüs. Oluline on teekond andmete kogumisest teadmiste kasvuni. Kinnisvara kohta käivaid andmeid tuleb osata “lugeda” ja ära kasutada, et teha kinnisvara kohta pikaajalisi otsuseid ja tulevikku suunatud tegevusi.
Investeeringud. Nii kinnisvaraomanikel kui ka haldajail tuleb mõista investeeringute keelt ning elutsüklit. Tuleb teada, mis jääb kinnistu ostmise ja müümise hetkede vahele ning kuidas nende kahe vahepeal kinnisvara hallata ning milliseid investeeringuid teha, et vara väärtus oleks müügihetkel võimalikult suur.
Jätkusuutlikkus. Lisaväärtusteta haldusteenus ei ole jätkusuutlik. Välja arenemata haldusturgudel, nagu Eestis on, ei pruugi olla trende, mis seda väidet kinnitaks, aga see on pikaajaline trend – haldusäri eesmärk on osutada paremat teenust suuremale hulgale klientidele.
Allikas: BPT Real Estate Group arendusjuht Ülar Niinemägi
Tema sõnul juhivad turu kasvu ja teenuse arengut laiemalt vaadates asjatundlikkus ja spetsialiseerumine. Vaja on, et kasvaks professionaalsete investorite hulk, kes pühenduvad ärikinnisvara investeeringutele ja teavad, mida kinnisvara halduse turult sisse osta. “Selliste investorite jaoks on iseenesestmõistetav ja tavapärane, et kinnisvarahaldurile usaldatakse üürilepingute sõlmimine, rahavood, finantsjuhtimine, kinnisvara arendustegevus, ehitusjuhtimine ja nii edasi,“ selgitas Niinemägi.
Rahvusvaheliselt mõistetavast kaasaegsest ärikinnisvara haldamise teenusest rääkides on globaalsel turul märksõnad rahavood, täituvus, vara väärtuse kasvatamine, teenuse laiapõhjalisus, tulemuslikkuse võtmenäitajad. “Eestis on need mõisted liiga väheste haldurite igapäevases keelepruugis, aga liiga palju investorite, kes peavad praegu nende asjadega tegelema, muremõtetes,“ rääkis Niinemägi.
Haldaja vastutus suurem, kui paistab
Niinemäe sõnul on üürniku ehk kinnisvara kasutaja positsioonilt vaadates kinnisvara omanik ja haldaja üksteise võrdkujud. Seepärast on haldaja vastutus suurem, kui esmapilgul võiks arvata. “Kui haldusteenus on kehvalt osutatud, tähendab see otsest mõju rahavoole ja objekti väljaüürimise edukusele,” märkis ta, lisades, et kinnisvara haldaja vastutus ja volitused on piiratud, aga tagajärjed see-eest väga mõjukad. “Teisest küljest saab kinnisvara omanik oma puudujääke ja kogenematust maskeerida hea halduseteenuse abil. Ka see on oluline aspekt,“ märkis ta.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali hinnangul ei ole kliendid uute äripindade rajamisel populaarsust koguva LEED-sertifikaadi eest veel valmis rohkem maksma. Sertifikaatide turul valitseb tema sõnul omajagu segadust, eriti Eestis välja töötatud äripindade klassifitseeringute puhul. See on pigem äriidee ja müügiargument, kui kindel tõestus pinna kvaliteetsuse ja madalate halduskulude kohta. “Inimesed tahavad rohkem näha reaalseid kulusid, kui segaseid arvutusskeeme paberil,” vastas Habal.
Tema sõnul on olukord veidi teine rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatidega, sest nende metoodika on mõnevõrra põhjalikum, hõlmates ka ehitusprotsessi ja näiteks ühistranspordi võimalusi. “LEED-sertifikaat kõnetab pigem rahvusvahelist klienti, kes omal maal on erinevate sertifikaatide süsteemiga juba kursis ja otsib kindla ning tõestatud tasemega üüripinda,” märkis ta.
Näiteks on esimese büroohoonena Eestis omandanud LEED Gold sertifikaadi Navigatori ärimaja. “Mis on sellest kindlasti ka kasu lõiganud. Samuti Ülemiste keskus kaubanduspindade turul, tänu millele on lihtsam majja rentnikke meelitada,” rääkis Habal.
Pane tähele
Büroopindade turul:
On tekkinud ülepakkumine, mis tekitab täiendavat hinnasurvet.
Turg on muutnud üürilevõtja keskseks.
Suurim nõudlus kuni 100 m2 suurustele A- ja B-klassi pindadele.
Vanemate pindade omanikud on sunnitud hoonete rekonstrueerimisse investeerima.
Suurenenud on spekulatiivsete objektide arendus.
Rendisuhte kvaliteeti näitab:
Üürilepingu puhul selle:
pikkus
tähtaeg (kui palju aega on veel lõpuni?)
ennetähtaegse lõpetamise võimalused
indekseerimine
(kõrval)kulude kandmine
deposiit
Rentniku puhul selle:
reiting (näiteks krediidirisk)
tegevusvaldkond
makseajalugu
Allikas: Uus Maa analüütik Igor Habal
Põhjamaades haldusturu maht üle kolme korra suurem
BPT Real Estate Grupi arendusjuhi Ülari Niinemäe sõnul on passiivsete varaomanike osakaal Baltikumi ärikinnisvara sektoris märkimisväärselt väiksem kui arenenud turgudel ja ärikinnisvara halduse turg on praktiliselt välja arenemata.
“Vaadates võrdlusi Skandinaaviaga, siis näeme, et kui Baltikumis on vaid 30 protsenti ärikinnisvarast passiivsete investorite käes, siis Põhjamaades on see protsent 70–75 ja Suurbritannias suisa 85,” kõneles Niinemägi. “Eestis on vastav number veel väiksem kui teistes Balti riikides – vähem kui 20 protsenti kvaliteetsete büroo- ja kaubanduspindade mahust on sõltumatute teenusepakkujate hallata.”
DTZ Kinnisvaraekspert hindamisosakonna juhataja Aivar Tomsoni sõnul on tegu alles viimase paarikümne aasta arenguga Põhjamaade ärikinnisvara halduse turul. “Olulisima tõuke selleks andis, et palju riigivarasid läks korraga erakätesse. See kasvatas nõudlust professionaalse teenuse järele ja kasvatas haldusteenuste turumahtu väga olulisel määral. Seega on ajaloolised põhjused, miks Põhjamaades on haldusteenuste turu maht praegu oluliselt suurem kui Eestis,” rääkis Tomson.
Professionaalsed investorid soovivad tema sõnul suurema tõenäosusega haldusteenust sisse osta. “Ja keskenduda investeeringute tegemisele ning nende pealt teenimisele.”
Sõltumatute haldusteenuste pakkujate osakaalul on seega Tomsoni sõnul potentsiaali ka Baltikumis mitmekordistuda. “Näeme, et haldusturul on potentsiaali tulevikus kasvada Eestis vähemalt miljoni ruutmeetrini,” ennustas Tomson.
aripaev.ee, 13.11.2015
Eesti eluasemte pakkumishindade muutust kajastav KV.EE indeks jõudis novembris viimase seitsme aasta rekordtasemele. Tegemist on siiski struktuurse hinnatõusuga, mille taga on jätkuv uute ja keskmisest kallima hinnaga korterite müüki lisandumine.
KV.EE hinnaindeks jõudis novembris 83,1 punkti tasemele, viimati oli indeksi väärtus sellest kõrgem 2009. aasta jaanuaris. Viimase aastaga kerkis indeks 7,6%. „Indeksit kergitab ühelt poolt see, et uusi kortereid ehitatakse juurde kui ka see, et neid uusi kortereid pakutakse müügiks järjest aktiivsemalt,“ ütles KV.EE juht Tarvo Teslon ning selgitas, et indeksi näol on tegemist siiski nö struktuuse hinnatõusuga. „Seega võime öelda, et kinnisvara väärtus on püsinud viimased 4-5 kvartalit paigal. See tähendab, et täna küsitakse portaalis KV.EE samaväärse korteri eest enam-vähem sama hinda, mis aasta tagasi.“
Ühe näitena kinnisvara struktuursest hinnatõusust tõi Teslon võrdluse eelmise aastaga, kus konkurents oli väiksem ning uusarenduste puhul pani arendaja sageli portaali kuulutusena üles vaid tüüpkorterid. „Täna sisestatakse kuulutusena juba kõik arendusprojekti korterid, et leida suuremat võimalike ostuhuviliste tähelepanu ning see kergitab ka indeksi väärtust kiiremini,“ selgitas Teslon.
Arvestades pankade piiranguid uute korterite finantseerimisel ja Euroopa rahatrükist tingitud inflatsiooniohtu, võib Tesloni hinnangul lähemas tulevikus prognoosida mõningat survet elamispindade hinna tõusuks. „Kui pakkumine väheneb ja kontodel tegevuseta seisev raha otsib turvalist paigutamise võimalust, võib kinnisvarasse investeerimine tunduda soodsa võimalusena,“ leidis ta.
Lisaks on keskmine palk kerkimas ja tööpuudus madalal 5,2% tasemel, mis on samuti nõudlust aktiveerivad tegurid. Hinnatõusu hoiavad tagasi Euroopa majandusest ja poliitilisest olukorrast tulenevad riskid.
Hinnaindeksiga saad tutvuda siin: http://www.kv.ee/?act=index.main#graph
Kinnisvaraportaalil KV.EE on igas kuus üle 600 000 külastaja. Portaali haldab AllePal OÜ.
Äripäev, 19.11.2015