*Viiratsi piirkonnas langeb soojuse hind

Maagaasi sisseostuhinna odavnemise tõttu langetab Adven tänasest soojuse hinda Viiratsi võrgupiirkonnas. Soojuse hind langeb nii era- kui äriklientidele 10%.

Tänasest kehtima hakkav soojuse hind Viiratsi piirkonnas on 58,43 eurot/MWh.

Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam sõnas, et kuna Adveni kaugküttepiirkondades on valdavalt kasutusel maagaas, mängib soojuse hinnakujunduses olulist rolli maagaasi sisseostu hind. “Lähiaastatel näeme ette jätkuvat soojuse hinna langust nii era- kui ka äriklientidele. Oleme seadnud sihiks viia 2020. aastaks 14 võrgupiirkonda üle puiduhakkele. Biomassi kasutamine on maagaasist veelgi soodsam ning lisaks ka keskkonnasõbralikum. Adveni üle kümne miljoni euro suurune investeering annab klientidele võrreldes maagaasiga orienteeruvalt 20% säästu,” lisas Heinam.

Heinami sõnul ei ole lähikuudel soojusenergia hinnatõusu ette näha ja sel talvel saavad nii era- kui ärikliendid tunduvalt väiksemaid soojuse arveid.

Soojuse hinda mõjutavad lisaks kütuse hinnale ka kaugküttevõrgu seisukord piirkonnas ja võrku tehtud investeeringute suurus ning sellest tulenevad soojuse kaod, samuti sõltub soojuse hind seadmetest, nende vanusest ja efektiivsusest. Olulist rolli mängib ka soojustarbijate arv ehk kui suure kaugkütte piirkonnaga on tegemist.

Jooksvat infot soojuse hindade kohta avaldab Adven oma kodulehel www.adven.ee rubriigis “kaugküte ja maagaas” alajaotuses “kaugkütte hinnad”.

Adven on Eestis, Soomes ja Rootsis tegutsev energiaettevõte. Adven pakub tööstuslikke soojuse-, külma- ja jahutuslahendusi, varustades energiaga nii tööstus-, kaubandus-, avalik- ja teenindussektorit, kohalikke omavalitsusi ning elanikkonda. Lisaks tegeleb Adven ka maagaasi jaotamise ja müügiga.

viljandivald.ee, 2.11.2015

*Kuidas saab korteriühistu lahti endise elaniku parklasse jäetud autoromust?

Lugeja küsib: Endine korteriühistu liige ostis neli aastat tagasi auto, mis seisab pooleldi lahtivõetuna kõik need aastad aiaga piiratud k/ü õues. Korter müüdi kohtutäituri kaudu enampakkumisel 20.mail k.a. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele ja ka politseiga ühenduse võtmisele ei ole omanik viinud oma autoromu ära.
Kas korteriühistul on õigus viia see kõrvalasuvasse valveta parklasse? On ju praegu võõras auto võõral kinnisel territooriumil. Teades endise elaniku alkoholilembust oleme kindlad, et ta ei kavatsegi oma varandust ära viia, küll aga ähvardab kohtuga, kui tema autoga midagi peaks juhtuma.
Olen k/ü juhatuse esimees.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli.

Üldised sõiduki teisaldamise alused tulenevad liiklusseaduse §st 92. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt võib sõiduki teisaldada valvega hoiukohta, kui sõiduk on pargitud:
1) nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust;
2) nii, et see kahjustab teed või haljasala;
3) selleks keelatud kohas nii, et see segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid;
4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardita;
5) kõnniteel, ohutussaarel või eraldusribal, välja arvatud liikluskorraldusvahendiga tähistatud parkimiskohtades;
6) õue ja teega külgneva ala sissesõidul, samuti garaaži kasutamist takistav sõiduk garaaži sissesõidul;
7) teisaldamist tähistava liiklusmärgiga märgistatud alale õigusvastaselt;
8) ühissõidukirajale.

maaleht.delfi.ee, 3.11.2015

*Elektrilevi investeeris Viljandimaa alajaama üle miljoni euro

Elektrilevi võtab täna ehitajalt vastu uuendatud Nuia piirkonnaalajaama, ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 1,1 miljonit eurot.
Viljandimaa elektrivõrgu sõlmpunkt varustab elektriga ligi 2400 majapidamist ja ettevõtet.

Poolteist aastat tagasi alanud ehitustööde käigus valmis kaasaegne alajaamahoone, paigaldati uued jaotusseadmed ning side- ja juhtimisseadmed. Alajaama ehitustööd tegi AS ABB.

Eelmine Nuia piirkonna alajaam valmis 52 aastat tagasi, seega on tehnika Elektrilevi hinnangul vahepeal niipalju arenenud, et uue jaama töösse seadmist võib võrrelda nuppudega telefoni nutitelefoni vastu vahetamisega.

“Varem ei näinud me väga hästi, mis seal alajaamas toimus, kuulsime alles klientidelt, et vool on ära. Nüüd on alajaamas nii, et näeme arvutist kõike seal toimuvat; saame teha lülitusi, määrata ka päris täpselt, kus on liinil rike toimunud,” rääkis Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend ERR-i raadiouudistele. Tema sõnul on oluline ka see, et uues jaamas ei teki niivõrd palju rikkeid.

Uus alajaam parandab ligi 2400 majapidamise ja ettevõtte elektriga varustamise kindlust Karksi-Nuias ning Karksi ja Halliste vallas. Lisaks majapidamistele saavad tänu uuele alajaamale kindlama elektrivarustuse mitu suurt puidutööstuse ettevõtet.

Nuia alajaama uuendamisega valmis esimene etapp projektist. Aastatel 2017-2018 jätkuvad tööd, et paigaldada uued seadmed ja viia alajaam 110 kilovoldisele pingele.

“Liidame alajaama veel suurema pingega elektrivõrguga,” kommenteeris Tiisvend.

Kokku investeerib Elektrilevi sel aastal Viljandimaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 2,2 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 28 uut alajaama ja rajatakse 75 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine.

“Üks näide meie võrgustiku täiendavast laiendamisest oli suvel, kui alustasime suvel koostööd Türi vabatahtlike pritsumeestega. Meie andsime neile auto ja jagasime kogemusi ning nemad pakuvad meile abi,” lausus Tiisvend ning lisas, et just kohalikke olusid tundvad inimesed, kes orienteeruvad pimedatel tormiöödel hästi on elektriarendajatele suureks abiks.

Lisaks Nuia alajaama uuendamisele on võrguettevõtte suuremateks investeeringuteks maakonnas Viljandi–Päia ja Mustla-Suislepa elektriliini ning Abja ja Plastmassi alajaamade uuendustööd.

uudised.err.ee, 26.10.2015

*Ärikinnisvara haldamine on Eestis välja kujunemata teenus

Hetkel mõistab arvestatav osa turust haldusteenuse all pigem koristus-, hooldus- ja turvateenust, kuid need pole peamised teenused, mis kinnisvara omanikule väärtust loovad.

Selle aasta augustis müüs kinnisvarainvesteeringutega seotud Northern Horizon Capital oma osaluse ärikinnisvara haldusteenust pakkuvas ettevõttes BPT Real Estate, mille omandas BaltCap. BPT Real Estate on nüüd ise emaettevõte grupi teistele, sealhulgas ka teistes riikides tegutsevatele, ettevõtetele ning on ühtlasi suurim ärikinnisvara haldusteenust pakkuv ettevõte Baltikumis. Ettevõtte arendusjuht Ülari Niinemägi jagab oma kogemusi 30.oktoobril konverentsil Ärikinnisvara Haldus.

BPT Real Estate Eesti arendusjuhi Ülari Niinemägi hinnangul Eestis sõltumatu ja professionaalne ärikinnisvara haldusteenus peaaegu puudub. „Tehakse peamiselt oma portfelli kuuluva kinnisvara haldust, nii on see kõigi suuremate portfellide puhul. Probleem on selles, et laiem turg ei oma veel piisavalt ettekujutust, millist väärtust õige haldamine loob ja tegelikult ei teata ka seda, mida ärikinnisvara haldus tõeliselt tähendab.“

Peamine kasu ärikinnisvara omanikele tekib pigem rahavoogude maksimeerimisest ja tööst üürnikega. „Kinnisvarahaldus peaks omaniku jaoks tähendama objekti väärtustamist. Seda nii oleviku kui tuleviku mõistes. Suurim kasu on rahavoogude õigest juhtimisest,“ kommenteeris Niinemägi.

LOE LISAKS
Konverents ÄRIKINNISVARA HALDUS
Millised on kinnisvara tulevikuväärtuse loomisel peamised tegevused?
Väga laias plaanis on ärikinnisvara haldamise käigus võimalik tulevikuväärtust kasvatada peamiselt läbi rahavoogude kasvatamise ja üürilepingute kvaliteedi tõstmise. Üürilepingute kvaliteeti määravad erinevad aspektid nagu üürnike maine, finantsiline tugevus, lepingute kestvus, ennetähtaegse lõpetamise tingimused, tagatised, indekseerimise alused jne. Sõltuvalt objektist on võimalik märkimisväärselt luua tulevikuväärtust ka läbi arendustegevuste. Lihtsustatult öeldes loovad pikaajalist väärtust töö objekti rahavooga (seda nii läbi tulude suurenemise kui kulude vähendamise),

Millistest osadest professionaalne haldusteenus koosneb?

Jagaksin haldusteenuse sõltuvalt spetsiifikast järgmistesse osadesse:

– Kinnisvara korrashoiu tagamine, see tähendab heakorra-, hooldus-, turva- ja muude objekti ekspluatatsiooniks vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve. Selles teenuse osas toimub ka kinnisvara kasutajate-üürnike elementaarne teenindamine.

– Üürisuhete haldus ehk tegelemine üürilepingutega ning objekti tulude poolega.

– Raporteerimine ja eelarvestamine.

– Finantsjuhtimine.

Kas oleks võimalik välja tuua eri mudelid näiteks muu maailma näitel? Turule on ilmunud rohkem büroohooneid, mille pinnad pigem müüakse, mitte ei üürita välja? Kas see toob kaasa ka muutusi?

Vastuse sellele küsimusele annavad kõnekad numbrid meie lähiturgudelt Skandinaaviast, kus on ligi 80 % ärikinnisvara turust professionaalsete investorite käes, kellest omakorda 50 % ostavad haldusteenust meiesugustelt spetsialiseerunud ettevõtetelt. Baltikumis on selliste professionaalsete investorite käes kuni 30 % turust ja neist umbes 15 % ostavad teenust laiapõhjalistelt teenusepakkujatelt. Muutused on senini tulnud ja tulevad ka edaspidi käsikäes kinnisvarainvesteeringute turu arenguga. Mida rohkem on professionaalseid investoreid, seda rohkem vajatakse ka rahvusvaheliselt arusaadavat lisaväärtustega teenust.

Kui palju on võimalik kvaliteetse haldusteenusega säästa/võita?

Iga ärikinnisvara objekt on unikaalne ning seetõttu ei ole võimalik kõikehõlmavaid näiteid tuua. Küll on võimalik tuua näide kvaliteetse haldusteenuse hinna ja kinnisvara tulevikuväärtuse kasvu kohta. Võtame võrdlusobjektiks üüriobjekti, mille neto rahavoog on 30 000 eurot kalendrikuus. Haldusteenuse kulu puhul võtame võrdluseks elementaarse kinnisvara korrashoiu tagamise kulu 1 % neto rahavoost ning väärtust loova haldusteenuse kulu 3 % neto rahavoost. Seega oleks halduskulud vastavalt 300 eurot kalendri kuus ning 900 eurot kalendrikuus ehk lihtsalt võttes 600 eurot kallim teenus. Eeldame nüüd, et kvaliteetse haldusteenuse hulgas osutatakse ka aktiivset rahavoogude juhtimist, mille tulemusena kasvab tänu tulude suurenemisele ja kulude vähenemisel neto rahavoog 10% 33 000 euroni kuus. Seega toob täiendav kulu 600 eurot kuus kaasa tulude suurenemise 3000 eurot kuus. Tulevikuväärtuse puhul on mõju aga hoopis suurem. Tulude suurenemine 3000 euro võrra kuus toob kaasa kinnisvara rahavoost tuletatud väärtuse kasvu 8% kapitalisatsioonimäära puhul 450 000 eurot. Seega väärtust loov haldamine on alati ennast ära tasuv teenus ning ei ole kunagi vaadeldav vaid kui kulu liik.

Millega Eesti ärikinnisvara omanikud kõige enam alt lähevad? Millised on tüüpilised valearusaamad?

Suurim valearusaam seisneb tihti selles, et ärikinnisvara ei vaja professionaalset teenindamist. Eeltoodud näide arenenud turgude kohta räägib aga vastupidisest vajadusest. Teine suurim valearusaam või pigem teadmatus seisneb ärikinnisvara väärtuse kujunemises ning selles, kuidas tänasel päeval tehtavad otsused mõjutavad objekti tulevikuväärtust.

Mõni edukas ärikinnisvara näide?

Vast kõige paremini täisteenust kirjeldav objekt Eestis võiks olla Valge Maja, mis on saanud haldusteenuse osana äriplaani ning selle täiemahulise teostuse läbi ümberehituste ja brändingu elujõulise kontseptsioonini.

Vaatasin, et teie koduleht on vaid ingliskeelne. See viitab, et Eestis te ennast väga tegutsemas ei näe?

Meie koduleht on hetkel vaid inglisekeelne tulenevalt sellest, et senini oleme teenindanud peamiselt rahvusvahelisi institutsionaalseid investoreid, kellega töötame inglise keeles. Kuna meie ettevõte on aga jõuliselt kohalikel turgudel laienemas, siis osutame ka rohkem süvenenult teenuseid kohaliku kliendile, kes saab kasu meie laiast rahvusvahelisest kogemustepagasist. Eks see muutus saab peegelduma ka meie kodulehel.

BPT Real Estate on Baltikumi suurim ärikinnisvara haldusettevõte pakkudes peale Balti riikide teenuseid ka Poolas. Grupi konsolideeritud käive 2015. aastal on ligi 5 miljonit eurot. Ettevõttes on tööl 80 töötajat ja ettevõtte hallata on umbes 150 ärikinnisvaraobjekti kokku ligi miljoni ruutmeetrise pinnaga. Ettevõtte omanikeks on BaltCapi poolt juhitav investeerimisfond ning ettevõtte juhtkonnal on samuti väikeosalus. BPT Real Estate peakontor ja emaettevõte asuvad Tallinnas.

kinnisvarauudised.ee, 22.10.2015

*Viljandis algab puulehtede äravedu

Viljandis tavapäraseks saanud okste ja puulehtede tasuta äravedu algab esmaspäeval ning prügiveofirma viib sel sügisel jäätmeid ära kahel nädalal.

Esimene koristusring tehakse linnale peale 26.–30. oktoobrini ning teine on uue kuu algul ehk 2.-6. novembrini.

Viljandi aedadest ja haljasaladelt kokku kogutud oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Piirkonniti viiakse aiajäätmeid ära eri nädalapäevadel. Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et piire kogumist ei takistaks. Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute, lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumitelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Sakala 23.10.15

*Aastaks 2018 saavad kõikidest kortermajadest korteriühistud

Eesti Korteriühistute Liidu eilsel suurfoorumil keskenduti muutustele, mida toob kaasa 2018. aastal jõustuv uus korteriomandi- ja ühistuseadus.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitas TallinnaTV uudistesaates, et peamine erinevus kortermajadele on nende juriidilise staatuse muutumine. “Täna on turul enamasti kaks suuremat gruppi kortermaju, mida majandatakse seaduse alusel erinevate viiside kaudu – korteriühistu ja korteriomanike ühisused. Viimased kaovad 1. jaanuarist 2018. Edasi on kaks võimalust, kas korteriomanikud asutavad ise ühistu või teeb seda riik.”

Kortermajade peamised mured seonduvad hoonete renoveermise ja energiatõhususega. On uudne, et renoveerimiseks Kredex´i toetust sooviv kortermaja peab leidma tehnilise konsultandi.

Urmas Mardi sõnul on positiivne, et kortermajade renoveerimisel pole ühistud üksi. 2014-2020 eraldatakse kortermajade renoveerimiseks struktuurfondidest 102 miljonit eurot. Sellest piisab 1000 maja renoveerimiseks, mis on aga vaid 15-20% korterelamute fondist. “Kes ees, see mees. Tuleb vormistada vastavad dokumendid, näidata projektid. Algmenetlus on tõsine tegemine. Kredex´i komisjon siis otsutab, kelle taotlus on raha eraldamiseks mõistlik ja korrektne,” märkis Mardi.

Korteriühistu Õilme 5 juhataja rääkis Tiia Lauring rääkis, et neile, kes Kredex´i toetust taotlenud, ei tundugi vajalike vormide täitmine nii keeruline. “Alguses tundus järjestus väga raske ning teadmisi oli vajaka. Taganjärgi saan aru, et see protsess ei olnudki keeruline, oma tegevusi oli vaja järjest suunitleda. Saime Kredex´ilt toetust 25%.”

www.pealinn.ee, 2.10.2015

*Millise ärikinnisvara järele on nõudlus väikelinnades

Peamised äripinnad, mille järele väikelinnades on nõudlust, on kaubandus- ja tootmispinnad, kirjutab Arco Vara maakler Ave-Maria Mändmets.

Ostjad või üürijad esitavad äripindadele järjest kõrgemaid nõudmisi, kuna firmade töötajad vajavad kaasaegseid töötingimusi ning kliendid eelistavad head logistilist asukohta.

Ärikinnisvara aktiviseerumist toetavad peamiselt keskmised või suured tootmisettevõtted, kes soovivad oma toodangumahte kasvatada. Näiteks Viljandis soetasid edukad tootjad 2014. aastal mitmeid hoonestamata äri- ja tootmismaa krunte, et rajada omale sobivad tootmis- või ärihooned, mis on tänaseks ka valminud .

Kõige suurem puudus senise kogemuse põhjal on kuni 1000-ruutmeetrise, kõrgete lagedega ja suurte ukseavadega tootmis- või laopindadest. Napib ka väikeseid büroopindu, kuhu saaks paigutada ettevõtte raamatupidamise jms.

Väikelinnade omapäraks on see, et enamasti kasutatakse omaniku enda kasutuses olevat hoonet, üüritakse vähem. Ärikinnisvara omaja on reeglina tootmisettevõte, üürile antakse üldjuhul väiksemaid äripindasid nii kaubandus- kui ka teenindusettevõtetele.

Väikelinnade uusarendused

Väikelinnade turud kannatavad juba välja ka uusarendusi. Viljandis on Uku keskuse ja Centrumi laiendus hästi vastu võetud. Tänaseks vabu pindasid enam ei ole. Äärelinnas olevad kauplused on kolinud kesklinnale lähemale. Ettevõtjad on saanud aru, et klient soovib aega säästa ja saada kogu kauba ühest kohast.

Tublisti arenevad ka tööstuspargid linnade piiril. Viljandist mõne kilomeetri kaugusel Viiratsi alevikus planeeritakse tööstusparki, kus on juba tegutsev kalakasvatus. Metallitööstusega tegelev ettevõte rajas aga uue tootmishoone.

Kuidas kujunevad hinnad?

Teatud linnapiirkondade vastu on loomulikult suurem huvi. Nii on Viljandi kesklinnas üür keskmiselt kõrgem (kuni 8 eur m²), aga äärealadel madalam (kuni 3 eur m²). Samas on äärelinnas ka väga häid ja kõrgema hinnaga üüripindu.

Üürihindu mõjutab see, et mitte igal pool ei ole üürimine ühtmoodi hästi käivitunud. Näiteks kaubanduskeskuste võrdluses on hinnad sõltuvalt kaubanduskeskuse atraktiivsusest erinevad.

Enamus ettevõtteid sooviks siiski kontoreid kesklinnale lähemal, kusjuures järjest olulisemaks peetakse kõrvalkulude suurust ja parkimisvõimalusi. Mitmetele firmadele on oluline ka kaubavedude mugavus.

Väikelinnas äri alustav ettevõte peaks arvestama sõltumata valdkonnast, kas tegemist on kaubanduse või tootmisega, et mõlemal puhul kehtib igal juhul kinnisvara kuldreegel –

Asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Kui suurtesse kaubanduskeskustesse ei ole pinda, siis alternatiivne variant oleks kesklinna piirkonna hoonete alumised korrused, et oleks tagatud nähtavus ja autoga ligipääs.

Tootmise rajamisel on oluline transpordivõimaluste olemasolu, ligipääsetavus, spetsiifiline tööjõud.

Aktiviseerunud ärikinnisvaraturul on väikelinnade kinnisvaraturule tervikuna tervendav mõju, kuna see toob kaasa ka tööjõu liikumise, mis omakorda aktiviseerib tehinguid elukondliku kinnisvaraga.

kinnisvarauudised.ee, 26.09.2015

*Üürikodu kindlustamine – kas omaniku või üürniku huvi?

Eesti inimene eelistab olla pigem oma kodu omanik kui üüriline, selgus rahaasjade teabekeskuse uuringust. Siiski elavad väga paljud üüripinnal, eelistades omanikukohustustest vaba elu või kogudes samal ajal raha oma kodu sissemakseks.

Kui üürnikule võib tunduda, et tal endal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsma peaks, siis korteri omaniku poolt vaadates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea omanik vajalikuks elamispinda kindlustada. Tegelikkuses ei ole kumbki ootamatuste eest kaitstud.

Kes ja mida peaks kindlustama?

Kodukindlustus koosneb kolmest suurest osast: esiteks ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed); teiseks koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool kodu ning kolmandaks vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest.

Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena. Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes oli kahju tekitajaks. Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata selle tekitajast.

Kindlustamiseks piisab huvist

Omanik on huvitatud kinnisvara säilimisest ka pärast üürniku lahkumist. Seetõttu on tal mõistlik kindlustada korteri ehituslik pool siseviimistluseni välja – õnnetusjuhtumi korral taastatakse korter endisel kujul. Kui aga omanikul seda tüüpi kindlustust pole ja korter saab näiteks torulekke või tuleõnnetuse tõttu kannatada, jäävad remonditööd omaniku kanda. Kui õnnetuse põhjustajaks on üürnik, saab omanik kahju välja nõuda temalt, sest ta peab korteri tagastama samas seisukorras nagu see üürile võeti. Omaniku kindlustamata korteri võib enda huvides kindlustada ka üürnik, et vältida õnnetuse korral korteri remonditööde maksumuse hüvitamist.

Hinda oma vara väärtust

Korteris asuv vara, näiteks tehnika, mööbel, raamatud jm võivad olla osaliselt omaniku, osaliselt üürniku omad. Möbleeritud korteri puhul on omanikul ilmselt suurem huvi oma vara kaitsta ja kui ta on lisaks kinnisvarale kindlustanud ka kodus leiduva vara, on sellega automaatselt kaitstud ka korteris paiknev üürniku vara. Üürnikul tasub üürilepingu sõlmimisel uurida, kas ja millises ulatuses on korteril ja omaniku varal kindlustus juba olemas.

Kui omanikuga suhtlemine on tülikas või omanik ei soovi korterit ega vara kindlustada, võib üürnik seda ise teha. Siis saab ta õnnetusjuhtumi korral kindlustusseltsi minna, ilma et peaks omanikku juhtunust teavitama. Tasub tähele panna, et varakindlustus kaitseb asju ka väljaspool kodu liikudes, nii näiteks kuulub koduse vara kindlustuse alla ka kaduma läinud jalgratas. Kindlustussoovi korral tasub oma maist vara õiglaselt hinnata ja läbi mõelda, kui suur oleks väljaminek juhul, kui kõik asjad tuleks uuesti soetada. Suuremate kodumasinate, tehnika ja mööbli kõrval tasub arvesse võtta ka riided-jalanõud, raamatud, aksessuaarid, mis kõik kokku moodustavadki inimese koduse vara.

Kui kahju on tekitatud teistele

Õnnetuse korral võivad lisaks kahju saada kolmandad isikud ja sellistel juhtudel saab end kaitsta vastutuskindlustusega. Näiteks kui alumine naaber nõuab ootamatust torulekkest tekkinud kahju hüvitamist, siis vastutuskindlustuse puhul jääb omaniku kanda vaid omavastutus. Omavastutus ehk summa, mis jääb kahju hüvitamise korral inimese kanda ja ulatub keskmiselt kuni 200 euroni, tuleb inimestele tihti üllatusena. Seetõttu tasub omavastutuse suurusele tähelepanu pöörata juba kindlustuslepingut sõlmides. Üürnikul tasub aga mõelda, mis saab juhul, kui õnnetuse põhjustab just tema jooksma jäänud veekraan või toiduga pliidile unustatud ja süttinud praepann. Vastutuskindlustuse osa igakuisest kindlustusmaksest on keskmiselt kahe euro ringis, kuid sellega laieneb oluliselt kaitse nii korteri omanikule kui üürnikule.

Kui juhtunud on õnnetus ja kahjukindlustusleping on sõlmitud, võiks alati oma kindlustusfirmale kahjuavalduse teha. Sageli inimesed ei teagi, mis kaitse ja kui suures ulatuses neil lepingu kohaselt on – kas kindlustatud on vaid kinnisvara karbina või ka selle sees olev vara ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Üürnikud arvavad tihti, et nad ei saa üürikodu kindlustada, sest tegu on kellegi teise korteriga.

Üürilevõtja kindlustusega seotud meelespea:

Üürilepingut sõlmides uuri omanikult, kas ja millises ulatuses kindlustusleping korteril on.
Kindlustamiseks ei pea olema korteri omanik, piisab kindlustushuvist.
Kindlustuslepingu mõistes on korteri omanik ja üürnik võrdväärsed.
Hinda realistlikult oma vara suurust – lisaks mööblile ja tehnikale on väärtuslikud ka ehted, raamatud, köögitarbed, riided ja jalanõud.
Õnnetusjuhtumi korral hüvitatakse kahju ühe kindlustuslepingu alusel, topeltkaitse ei anna kahekordset hüvitust.

tarbija24.postimees.ee, 28.09.2015

*Viljandlased saavad taas kaasavas eelarves sõna sekka öelda

Ka sel aastal otsustavad Viljandi linna elanikud ideede välja käimise ja hääletuse tulemusena, kuidas kasutada linnaeelarvest 30 000 eurot.

Kaasava eelarve protsess saab alguse esmaspäeval, 31. augustil kell 17.15, kui kõiki huvilisi oodatakse Viljandi raekojas toimuvale infopäevale, kus tutvustatakse kaasava eelarve kujunemist ning on võimalik küsimusi esitada. Teiste seas on kohal asjatundjad, kes oskavad anda esialgse hinnangu erinevate ideede teostatavusele kaasava eelarve raames.

Ideede esitamine toimub 1. – 30. septembril digitaalselt volis.ee keskkonnas või paberkandjal Viljandi raekojas. Kriteeriumid, millele kaasava eelarve raames esitatav ettepanek peab vastama, on täpselt kirjeldatud aadressidel viljandi.ee/kaasav ja volis.ee

Enne lõpphääletust peavad ideed läbima kaks komisjoni. Esimesena analüüsivad neid ehituse ja planeerimise spetsialistid, kes hindavad iga idee vastavust kaasava eelarve tingimustele, sealhulgas maksumust ja sobivust linnaruumi. Teine komisjon moodustatakse Viljandi Linnavolikogus esindatud erakondade ja teiste huvigruppide esindajatest, samuti kutsutakse komisjoni arutluse all olevate ideede esitajad. Komisjon valib välja kümme ideed, mis lähevad lõpphääletusele.

Hääletus toimub 26. oktoobrist 15. novembrini digitaalselt volis.ee keskkonnas või isikut tõendava dokumendi alusel Viljandi raekojas, Laidoneri plats 5 majas ja linnaraamatukogus. Igal vähemalt 16-aastasel Viljandi linna kodanikul on võimalik hääletada kuni kolme erineva idee poolt. Hääletuse õnnestumiseks peab vähemalt üks idee koguma 200 häält. Võitjaks kuulutatakse enim hääli saanud idee.

Lähemalt: linnapea Ando Kiviberg, telefon 43 54 711

viljandi.ee, 24.08.2015