*Elektrilevi investeeris Viljandimaa alajaama üle miljoni euro

Elektrilevi võtab täna ehitajalt vastu uuendatud Nuia piirkonnaalajaama, ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 1,1 miljonit eurot.
Viljandimaa elektrivõrgu sõlmpunkt varustab elektriga ligi 2400 majapidamist ja ettevõtet.

Poolteist aastat tagasi alanud ehitustööde käigus valmis kaasaegne alajaamahoone, paigaldati uued jaotusseadmed ning side- ja juhtimisseadmed. Alajaama ehitustööd tegi AS ABB.

Eelmine Nuia piirkonna alajaam valmis 52 aastat tagasi, seega on tehnika Elektrilevi hinnangul vahepeal niipalju arenenud, et uue jaama töösse seadmist võib võrrelda nuppudega telefoni nutitelefoni vastu vahetamisega.

“Varem ei näinud me väga hästi, mis seal alajaamas toimus, kuulsime alles klientidelt, et vool on ära. Nüüd on alajaamas nii, et näeme arvutist kõike seal toimuvat; saame teha lülitusi, määrata ka päris täpselt, kus on liinil rike toimunud,” rääkis Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend ERR-i raadiouudistele. Tema sõnul on oluline ka see, et uues jaamas ei teki niivõrd palju rikkeid.

Uus alajaam parandab ligi 2400 majapidamise ja ettevõtte elektriga varustamise kindlust Karksi-Nuias ning Karksi ja Halliste vallas. Lisaks majapidamistele saavad tänu uuele alajaamale kindlama elektrivarustuse mitu suurt puidutööstuse ettevõtet.

Nuia alajaama uuendamisega valmis esimene etapp projektist. Aastatel 2017-2018 jätkuvad tööd, et paigaldada uued seadmed ja viia alajaam 110 kilovoldisele pingele.

“Liidame alajaama veel suurema pingega elektrivõrguga,” kommenteeris Tiisvend.

Kokku investeerib Elektrilevi sel aastal Viljandimaa elektrivõrgu uuendamisse ligikaudu 2,2 miljonit eurot, mille eest ehitatakse 28 uut alajaama ja rajatakse 75 kilomeetrit ilmastikukindlaid elektriliine.

“Üks näide meie võrgustiku täiendavast laiendamisest oli suvel, kui alustasime suvel koostööd Türi vabatahtlike pritsumeestega. Meie andsime neile auto ja jagasime kogemusi ning nemad pakuvad meile abi,” lausus Tiisvend ning lisas, et just kohalikke olusid tundvad inimesed, kes orienteeruvad pimedatel tormiöödel hästi on elektriarendajatele suureks abiks.

Lisaks Nuia alajaama uuendamisele on võrguettevõtte suuremateks investeeringuteks maakonnas Viljandi–Päia ja Mustla-Suislepa elektriliini ning Abja ja Plastmassi alajaamade uuendustööd.

uudised.err.ee, 26.10.2015

*Ärikinnisvara haldamine on Eestis välja kujunemata teenus

Hetkel mõistab arvestatav osa turust haldusteenuse all pigem koristus-, hooldus- ja turvateenust, kuid need pole peamised teenused, mis kinnisvara omanikule väärtust loovad.

Selle aasta augustis müüs kinnisvarainvesteeringutega seotud Northern Horizon Capital oma osaluse ärikinnisvara haldusteenust pakkuvas ettevõttes BPT Real Estate, mille omandas BaltCap. BPT Real Estate on nüüd ise emaettevõte grupi teistele, sealhulgas ka teistes riikides tegutsevatele, ettevõtetele ning on ühtlasi suurim ärikinnisvara haldusteenust pakkuv ettevõte Baltikumis. Ettevõtte arendusjuht Ülari Niinemägi jagab oma kogemusi 30.oktoobril konverentsil Ärikinnisvara Haldus.

BPT Real Estate Eesti arendusjuhi Ülari Niinemägi hinnangul Eestis sõltumatu ja professionaalne ärikinnisvara haldusteenus peaaegu puudub. „Tehakse peamiselt oma portfelli kuuluva kinnisvara haldust, nii on see kõigi suuremate portfellide puhul. Probleem on selles, et laiem turg ei oma veel piisavalt ettekujutust, millist väärtust õige haldamine loob ja tegelikult ei teata ka seda, mida ärikinnisvara haldus tõeliselt tähendab.“

Peamine kasu ärikinnisvara omanikele tekib pigem rahavoogude maksimeerimisest ja tööst üürnikega. „Kinnisvarahaldus peaks omaniku jaoks tähendama objekti väärtustamist. Seda nii oleviku kui tuleviku mõistes. Suurim kasu on rahavoogude õigest juhtimisest,“ kommenteeris Niinemägi.

LOE LISAKS
Konverents ÄRIKINNISVARA HALDUS
Millised on kinnisvara tulevikuväärtuse loomisel peamised tegevused?
Väga laias plaanis on ärikinnisvara haldamise käigus võimalik tulevikuväärtust kasvatada peamiselt läbi rahavoogude kasvatamise ja üürilepingute kvaliteedi tõstmise. Üürilepingute kvaliteeti määravad erinevad aspektid nagu üürnike maine, finantsiline tugevus, lepingute kestvus, ennetähtaegse lõpetamise tingimused, tagatised, indekseerimise alused jne. Sõltuvalt objektist on võimalik märkimisväärselt luua tulevikuväärtust ka läbi arendustegevuste. Lihtsustatult öeldes loovad pikaajalist väärtust töö objekti rahavooga (seda nii läbi tulude suurenemise kui kulude vähendamise),

Millistest osadest professionaalne haldusteenus koosneb?

Jagaksin haldusteenuse sõltuvalt spetsiifikast järgmistesse osadesse:

– Kinnisvara korrashoiu tagamine, see tähendab heakorra-, hooldus-, turva- ja muude objekti ekspluatatsiooniks vajalike teenuste tagamine ja nende järelevalve. Selles teenuse osas toimub ka kinnisvara kasutajate-üürnike elementaarne teenindamine.

– Üürisuhete haldus ehk tegelemine üürilepingutega ning objekti tulude poolega.

– Raporteerimine ja eelarvestamine.

– Finantsjuhtimine.

Kas oleks võimalik välja tuua eri mudelid näiteks muu maailma näitel? Turule on ilmunud rohkem büroohooneid, mille pinnad pigem müüakse, mitte ei üürita välja? Kas see toob kaasa ka muutusi?

Vastuse sellele küsimusele annavad kõnekad numbrid meie lähiturgudelt Skandinaaviast, kus on ligi 80 % ärikinnisvara turust professionaalsete investorite käes, kellest omakorda 50 % ostavad haldusteenust meiesugustelt spetsialiseerunud ettevõtetelt. Baltikumis on selliste professionaalsete investorite käes kuni 30 % turust ja neist umbes 15 % ostavad teenust laiapõhjalistelt teenusepakkujatelt. Muutused on senini tulnud ja tulevad ka edaspidi käsikäes kinnisvarainvesteeringute turu arenguga. Mida rohkem on professionaalseid investoreid, seda rohkem vajatakse ka rahvusvaheliselt arusaadavat lisaväärtustega teenust.

Kui palju on võimalik kvaliteetse haldusteenusega säästa/võita?

Iga ärikinnisvara objekt on unikaalne ning seetõttu ei ole võimalik kõikehõlmavaid näiteid tuua. Küll on võimalik tuua näide kvaliteetse haldusteenuse hinna ja kinnisvara tulevikuväärtuse kasvu kohta. Võtame võrdlusobjektiks üüriobjekti, mille neto rahavoog on 30 000 eurot kalendrikuus. Haldusteenuse kulu puhul võtame võrdluseks elementaarse kinnisvara korrashoiu tagamise kulu 1 % neto rahavoost ning väärtust loova haldusteenuse kulu 3 % neto rahavoost. Seega oleks halduskulud vastavalt 300 eurot kalendri kuus ning 900 eurot kalendrikuus ehk lihtsalt võttes 600 eurot kallim teenus. Eeldame nüüd, et kvaliteetse haldusteenuse hulgas osutatakse ka aktiivset rahavoogude juhtimist, mille tulemusena kasvab tänu tulude suurenemisele ja kulude vähenemisel neto rahavoog 10% 33 000 euroni kuus. Seega toob täiendav kulu 600 eurot kuus kaasa tulude suurenemise 3000 eurot kuus. Tulevikuväärtuse puhul on mõju aga hoopis suurem. Tulude suurenemine 3000 euro võrra kuus toob kaasa kinnisvara rahavoost tuletatud väärtuse kasvu 8% kapitalisatsioonimäära puhul 450 000 eurot. Seega väärtust loov haldamine on alati ennast ära tasuv teenus ning ei ole kunagi vaadeldav vaid kui kulu liik.

Millega Eesti ärikinnisvara omanikud kõige enam alt lähevad? Millised on tüüpilised valearusaamad?

Suurim valearusaam seisneb tihti selles, et ärikinnisvara ei vaja professionaalset teenindamist. Eeltoodud näide arenenud turgude kohta räägib aga vastupidisest vajadusest. Teine suurim valearusaam või pigem teadmatus seisneb ärikinnisvara väärtuse kujunemises ning selles, kuidas tänasel päeval tehtavad otsused mõjutavad objekti tulevikuväärtust.

Mõni edukas ärikinnisvara näide?

Vast kõige paremini täisteenust kirjeldav objekt Eestis võiks olla Valge Maja, mis on saanud haldusteenuse osana äriplaani ning selle täiemahulise teostuse läbi ümberehituste ja brändingu elujõulise kontseptsioonini.

Vaatasin, et teie koduleht on vaid ingliskeelne. See viitab, et Eestis te ennast väga tegutsemas ei näe?

Meie koduleht on hetkel vaid inglisekeelne tulenevalt sellest, et senini oleme teenindanud peamiselt rahvusvahelisi institutsionaalseid investoreid, kellega töötame inglise keeles. Kuna meie ettevõte on aga jõuliselt kohalikel turgudel laienemas, siis osutame ka rohkem süvenenult teenuseid kohaliku kliendile, kes saab kasu meie laiast rahvusvahelisest kogemustepagasist. Eks see muutus saab peegelduma ka meie kodulehel.

BPT Real Estate on Baltikumi suurim ärikinnisvara haldusettevõte pakkudes peale Balti riikide teenuseid ka Poolas. Grupi konsolideeritud käive 2015. aastal on ligi 5 miljonit eurot. Ettevõttes on tööl 80 töötajat ja ettevõtte hallata on umbes 150 ärikinnisvaraobjekti kokku ligi miljoni ruutmeetrise pinnaga. Ettevõtte omanikeks on BaltCapi poolt juhitav investeerimisfond ning ettevõtte juhtkonnal on samuti väikeosalus. BPT Real Estate peakontor ja emaettevõte asuvad Tallinnas.

kinnisvarauudised.ee, 22.10.2015

*Viljandis algab puulehtede äravedu

Viljandis tavapäraseks saanud okste ja puulehtede tasuta äravedu algab esmaspäeval ning prügiveofirma viib sel sügisel jäätmeid ära kahel nädalal.

Esimene koristusring tehakse linnale peale 26.–30. oktoobrini ning teine on uue kuu algul ehk 2.-6. novembrini.

Viljandi aedadest ja haljasaladelt kokku kogutud oksad tuleb koguda eraldi, lõigata kuni 1,3 meetri pikkuseks ja kokku siduda. Puulehtede, tõrude ja muude aiajäätmete kogumisel tuleb arvestada, et koti raskus ei ületaks 25 kilogrammi. Seotud oksad ja jäätmekotid tuleb tõsta kinnistu piiridest välja äraveole eelneval päeval.

Linn on jaotatud veopäevade alusel viieks piirkonnaks. Piirkonniti viiakse aiajäätmeid ära eri nädalapäevadel. Auto sõidab kogumispäeval piirkonnast läbi üks kord.

Lehekotid ja oksapundid tuleb kindlasti tõsta kinnistuga külgnevale tänavaalale või kinnistu mõttelisele piirile eeldusega, et piire kogumist ei takistaks. Lehti ja oksi ei veeta ära ühel ja samal ajal.

Kogutud okste ja lehekottide asukohta ei ole tarvis registreerida. Tasuta viiakse oksad ja lehepraht ära Viljandi haldusterritooriumil olevate elamute, lasteaedade ning üldharidus- ja huvikoolide territooriumitelt.

Et vältida segaolmejäätmete lehekotti peitmist, lõigatakse kotid enne tühjendamist katki. Kui lehtede ja haljastusprahi seest leitakse segaolmejäätmeid, siis neid kotte tasuta ära ei viida.

Sakala 23.10.15

*Aastaks 2018 saavad kõikidest kortermajadest korteriühistud

Eesti Korteriühistute Liidu eilsel suurfoorumil keskenduti muutustele, mida toob kaasa 2018. aastal jõustuv uus korteriomandi- ja ühistuseadus.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi selgitas TallinnaTV uudistesaates, et peamine erinevus kortermajadele on nende juriidilise staatuse muutumine. “Täna on turul enamasti kaks suuremat gruppi kortermaju, mida majandatakse seaduse alusel erinevate viiside kaudu – korteriühistu ja korteriomanike ühisused. Viimased kaovad 1. jaanuarist 2018. Edasi on kaks võimalust, kas korteriomanikud asutavad ise ühistu või teeb seda riik.”

Kortermajade peamised mured seonduvad hoonete renoveermise ja energiatõhususega. On uudne, et renoveerimiseks Kredex´i toetust sooviv kortermaja peab leidma tehnilise konsultandi.

Urmas Mardi sõnul on positiivne, et kortermajade renoveerimisel pole ühistud üksi. 2014-2020 eraldatakse kortermajade renoveerimiseks struktuurfondidest 102 miljonit eurot. Sellest piisab 1000 maja renoveerimiseks, mis on aga vaid 15-20% korterelamute fondist. “Kes ees, see mees. Tuleb vormistada vastavad dokumendid, näidata projektid. Algmenetlus on tõsine tegemine. Kredex´i komisjon siis otsutab, kelle taotlus on raha eraldamiseks mõistlik ja korrektne,” märkis Mardi.

Korteriühistu Õilme 5 juhataja rääkis Tiia Lauring rääkis, et neile, kes Kredex´i toetust taotlenud, ei tundugi vajalike vormide täitmine nii keeruline. “Alguses tundus järjestus väga raske ning teadmisi oli vajaka. Taganjärgi saan aru, et see protsess ei olnudki keeruline, oma tegevusi oli vaja järjest suunitleda. Saime Kredex´ilt toetust 25%.”

www.pealinn.ee, 2.10.2015

*Ühistu vabaneb üheöönaabritest

Kesklinna elamu korteriühistu seljatas külaliskorterite teenust pakkuva firma, kelle kliendid tegid oma käitumisega majaelanike elu põrguks.

Uhkemate ja eksklusiivsemate kortermajade elanikud on hädas külalistega, kes saabuvad päevaks või paariks, joovad, laamendavad ja lõhuvad ning seejärel kaovad. Nende asemel tuleb varsti aga uus seltskond, ja kõik kordub. Mingist kodurahust pole juttugi. Just nii olid asjad kesklinnas Maakri tänava tornelamus.

«Kui korteriomanik võtab endale pikaajalise üürniku, siis see üürnik muutub oma maja inimeseks, elanikuks. Ta suhtub majasse heaperemehelikult, ei lagasta. Ta tahab siin rahulikult elada, nii nagu teisedki alalised elanikud,» rääkis Maakri tänava maja korteriühistu juhatuse liige Rein Vaher.

«Aga meie majas on kolm korteriomanikku sõlminud lepingu ettevõttega, mis tegutseb nime all Daily Apartments. Firma reklaamib ennast veebilehel Booking.com. Inimesed märgivad internetis ära: tulen sel päeval, olen siin ühe öö, järgmisel lähen minema. Seda nimetatakse külaliskorteri teenuseks,» lisas ta.

Vaheri sõnul toimib teenus justkui hotell, aga samas on ka suur vahe. «Hotellis on inimene, kes annab registratuurist võtme ja jälgib ka seda, et külastaja üldisi viisakusreegleid järgiks. Ja kui asi läheb käest ära, siis kutsub kliendi korrale,» lausus ta.

«Külaliskorteri puhul midagi niisugust ei ole. Keegi ei ütle neile: ärge suitsetage, ärge märatsege, ärge kuulake öösel valjusti muusikat. Inimene lihtsalt tuleb meie majja ja teeb seal, mis tahab. Ja nii need külalised joovad, sõidavad rulaga mööda koridori, lõhuvad, korraldavad lärmakaid pidusid.»

Olukorra lahendamiseks palus ühistu juhatus kolme korteri omanikel külaliskorteri leping ära lõpetada ja võtta endale tavalised üürnikud.

«Nad väitsid, et lepinguid ei saa nii lihtsalt lõpetada ja siis hakati mind süüdistama, et ma vaenan ja vihkan seal kedagi. Hädaga ei leidnud me muud lahendust, kui et ühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse, mille täitmine on kohustuslik kõikidele korteriühistu liikmetele. 9. juunil oligi meil üldkoosolek, kus võeti vastu otsus, mis keelab korterite omanikel sõlmida lepinguid nendele kuuluvates korterites külaliskorterite teenuse osutamiseks,» rääkis Vaher.

Sama otsus kohustab kolme korteri omanikke lõpetama olemasolevad lepingud nii Daily Apartmentsi kui ka mistahes teiste firmadega hiljemalt 1. augustiks. Kui korteriomanikud otsust ei täida, saab neid selleks kohtu kaudu sundida.

«Tegelikult ei tahaks me kohtuteed käima hakata. Mõistlik inimene peaks ju ise aru saama, et on probleem ja leping tuleks ära lõpetada. Kui on elumaja, siis see ei ole hotell. Tavalises majas peab naabrimees kord aastas sünnipäeva, selle võib ära kannatada. Aga meil peab naabrimees iga päev pidu. Sest meil on iga päev uus naabrimees, kes midagi lärmakalt tähistab,» lisas teine ühistu juhatuse liige Peeter Oja.

Vaheri sõnul on probleemiks ka Daily Apartmentsi töökultuur ja -eetika või õigemini selle puudumine. «Olen korduvalt neile kirjutanud ja probleemidest teada andnud. Kui nad kirjadele üldse vastavad, siis stiilis, et «ärge nüüd pahandage ja oleme ikka sõbrad edasi,» ütles Vaher.

Kaubamärgi Daily Apartments all tegutseva OÜ Changeroom juhatuse liige Olari Rikas kinnitas, et tegelikult probleeme pole ja tegu on Vaheri pahatahtlikkusega.

«Külaliskorteris peatuv turist on täpselt samasugune inimene nagu teie või mina. Kui me läheme mõnda teise riiki, siis me ei hakka seal ju kuskil hotellitoas või korteris läbustama ja laamendama. Me ajame seal oma asjad ära ja tuleme ilma igasuguste vahejuhtumiteta koju tagasi. Need inimesed, kes ööbivad külaliskorterites, on täpselt samasugused inimesed nagu meie,» rääkis ta.

«Kui inimesele ei meeldi tema naabrid, siis mida selle vastu ikka teha. Korterelamutes elavad erinevad inimesed, kes puutuvad omavahel kokku ja sellest võivad tekkida konfliktid. Aga see, et külaliskorterite kliendid on mingid erilised inimesed, kes pidevalt ainult tüli ja pahandust teevad, ei vasta tõele. Need on tavalised turistid, kes tulevad Tallinna külastama,» lisas ettevõtja.

Rikas on enda sõnul viimasel ajal Eestist eemal olnud ja pole Maakri tänava majas toimuvaga kursis.

«Laseme kõik otsused ja lepingud juristidel üle vaadata, enne kui mingi otsuse vastu võtame. Üldjuhul teeme majarahvaga koosolekuid ja kokkuleppeid. See on ju ka meie huvi, et maja oleks võimalikult turvaline, sest seisame oma klientide heaolu eest. Meid võidakse sellest majast ju ära ajada, aga selle asemel võib tulla mõni pikaajaline elanik, kes on mitu korda hullem, kui kõik turistid kokku,» ütles Rikas.

Eilse päeva seisuga firma oma kodulehel Maakri 36 külaliskortereid enam ei reklaami. Vaher ütles, et kahe korteri omanikud lõpetavad külaliskorteri lepingud augusti esimesel poolel. Kolmanda korteriomanikuga, kes ei ela Tallinnas, saadi alles äsja ühendust ja tema jurist tegeleb asjaga.

Daily Apartments vahendab Tallinnas 32 külaliskorterit. Veebilehel Booking.com on pakkumisel üle 300 Tallinnas asuva külaliskorteriks kvalifitseeruva ööbimisvõimaluse.

Postimees 29. juuli 2015

*Riigikohus keelas korteris tantsutundide andmise

Riigikohtus leidis, et kui korteriomandi kasutamine on vastuolus selle sihtotstarbega, tuleb selline kasutus keelata.

Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise.

Samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise, tõdesid advokaadivüroo Glikman Alvin & Partnerid kinnisvara- ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja kinnisvara- ja ehitusvaldkonna jurist Martina Proosa büroo uudiskirjas.

Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega keelatud. Kasutusloas oli ehitise kasutamise otstarbeks lisaks elamule märgitud ka ilu- ja isikuteenuse osutamisega seotud hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun. Tegelikkuses peetakse vaidlusalustes ruumides aga tantsustuudiot ja seal antakse tantsutunde.

Riigikohus märkis otsuses, et tantsustuudio pidajatel on võimalik vastavalt ehitusseadusele ja korteriomandiseadusele koos korteriomanike enamusega taotleda vaidlusaluste ruumide kasutusotstarbe muutmist. Kasutusotstarbe muutmiseni ei ole tantsutundide andmine lubatud.

kinnisvarauudised.ee, 30.07.2015

*Kümme moodust kodu allergiavabaks muuta

Hallitus, tolmuosakesed ja loomakarv on peamised tubased allergeenid.

1. Puhasta õhku
Kodune õhk võib olla kaks kuni viis korda saastunum kui õues, vahendab health.com. Kliima soojenemine ja süsihappegaas on muutnud välise õhu allergeenidele soodsaks kasvukeskkonnaks. Sisetingimustes õhk seisab ning bakterite ringlus on piiratud. Seetõttu tuleks tube pidevalt õhutada.

2. Eemalda vannitoast hallitus
Selleks võiks paigaldada ventilatsioonisüsteemi ning panna see tööle duši all käimise ajaks. Ventilaatori puudumisel tuleks vähemasti vannitoa uks või aken pesemise ajal irvakil hoida. Hallitus koguneb niisketesse nurkadesse, seega kord nädalas tuleks puhastada kraanikausi, tualetipoti ja vanni ümbrust.

3. Viska ära pihustiga õhuvärskendaja
Pole vahet, kas pihustad õhuvärskendajat ise või on see automaatne: niiske õhuga kokku puutudes ei mõju need hingamisteedele hästi. Lisaks võivad need peavalu põhjustada.

4. Ära kasuta kilest dušikardinat
Kile kogub enda külge hallitust ja pihustatavaid tooteid, mis ei mõju hingamisteedele hästi. Vali pestav dušikardin, näiteks nailonkangas on hea variant.

5. Kasuta voodipesu
Kõige paremad on tolmukindlad mikrofiiberkiust linad. Kasuta neid patjade-tekkide ja madratsite katteks, sest mikrofiiber takistab tolmulestade levikut. Pese voodilinu vähemalt korra nädalas 50-kraadises vees ning võimalusel kuivata kõrgel temperatuuril.

6. Tekita loomavaba tsoon
Loomi ei tasu igale poole lubada: 2011. aastal läbi viidud uuringust selgus, et inimesed, kes ei lubanud loomi magamistuppa põdesid väiksema tõenäosusega kassiallergiat.

7. Tuvasta lekked
Isegi väike toruleke põhjustab hallitust. Astma korral võib isegi väike kogus hallitust tõsiseid haigushooge esile kutsuda.

8. Korista korralikult
Vaata üle oma külmik, et sinna poleks liialt niiskust kogunenud. Külmkappi puhastades ei tohi kastide ja riiulite nurki tähelepanuta jätta.

9. Puhasta tõmbekappe
Paigalda pliidi kohale ventiil, mis juhiks õhu tõmbekapist välja. Juba pliidi paigaldamisel tuleks sisse ehitada spetsiaalne õhusüsteem, mis juhiks küpsetuslõhnad otse õue ning vähendaks kubus niiskust.

Lisaks allergiale, soodustavad just gaasiahju aurud ka vähiriski. Gaasiahjust tulevad mikroosakesed sisaldavad kantserogeene ja teisi keemilisi ühendeid. Ventiili olemasolu vähendab neid riske tunduvalt.

10. Vali pestavad aknakatted
Kasuta pestavaid või lihtsalt puhastatavaid kardinaid või ruloosid. Kui võimalik, ei pea kõiki aknaid kardinatega katma.

17. juuli 2015 Postimees

*​Tartu linn müüb hooldusfirma

Tartu linn plaanib veel sel aastal müüki panna Tartu Elamuhalduse aktsiaseltsi. Müügi otsustamine on praeguse plaani järgi arutlusel volikogu septembri istungil.

Tartu Elamuhaldus on kinnisvarahoolduse ettevõte ja praegusel kujul tegutsenud aastast 2002. Linna poliitiline juhtkond on aga jõudnud samale seisukohale nagu volikogu revisjonikomisjon juba mõni aeg tagasi, et sellise äriühingu pidamine ei ole otstarbekas.

«Elamuhaldus osaleb riigihangetel nagu tavaline eraettevõte, linn ei saa otse suunata töid sinna,» ütles Tartu Elamuhalduse nõukogu esimees ja Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Meil ei ole põhjust tegutseda erasektoris.»

Linn on uurinud tõenäolist müügihinda, see jääb vahemikku 200 000 – 300 000 eurot. Põhiline vara on lepingud ehk turuosa, mis võiks konkurentidele huvi pakkuda. Semilarski lisas, et kaalumisel oli, kas müüa ettevõtte erasektori osa, kuid praeguse kava järgi läheks müüki kogu ettevõte.

postimees.ee, 14.07.2015

*Renoveerimiseks ei pea olema kõigi elanike nõusolek

Sel nädalal otsustas riigikohus, et enam ei ole kortermaja renoveerimiseks vaja kõigi elanike nõusolekut ja piisab lihthäälteenamusest.

«Tegemist on äärmiselt olulise kohtuotsusega, mis tuletab veelkord meelde: elamu renoveerimiseks ei pea olema kõigi korteriomanike 100% nõusolek,» nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Mullu märtsis tõi seadusmuudatus korteriühistute valdkonda uue õigusmõiste: kvalifitseeritud häälte-enamus, mis tähendab, et suuremahuliste tööde teostamiseks ja laenu võtmiseks peab ühistul, kelle majandusaasta eelarve ületab eelmise aasta eelarvet, olema üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus. «See kujutab endast enamust korteriomanikest ja sellele enamusele peab omakorda kuuluma suurem osa kaasomandi mõttelistest osadest ehk korterite suurusest,» selgitas Mardi. Kui varem võis laenu võtmise otsustada korduskoosolekul, siis täna see sellisel kujul enam võimalik pole.

Hiljuti lõppenud mitmeaastane kohtusaaga, kus Kuressaare elanik soovis tühistada oma maja korteriühistu otsuse võtta elamu renoveerimiseks 200 000 eurot laenu lõppes Riigikohtus ühistu võiduga. Kohus leidis, et laenu eest planeeritud kaugkütte taastamine, maja fassaadi ja keldri lae soojustamine ning trepikoja remont jäävad elamu rekonstrueerimise piiresse ning selle üle otsustamiseks piisab üldkoosoleku häälteenamusest.

postimees.ee, 30.04.2015

*Ühistu seljatas kohtuvaidluses korteriomaniku

Üle kahe aasta kestnud kohtuvaidlus Kuressaare Mooni 10 korteriühistu ja ühe korteriomaniku vahel, kas maja korda tegemiseks võib laenu võtta või mitte, lõppes ühistu võiduga.

Riigikohus otsustas tühistada Tallinna ringkonnakohtu ja Pärnu maakohtu otsuse, millega Kuressaares asuva kortermaja Mooni 10 elanik soovis tühistada korteriühistu otsuse võtta 20 aastaks 200 000 eurot laenu elamu renoveerimiseks.30

Laenu eest oleks 17 aastat elektriküttel olnud elamus taastatud kaugküte, soojustatud maja fassaad ja keldri lagi ning remonditud trepikojad, kirjutab Saarte Hääl. Laenu tagasimaksete tasumiseks oleks ühistu remondifondi makse tõusnud 90 sendini ruutmeetri kohta ehk keskmise suurusega 60-ruutmeetrisele korterile 54 eurot kuus.

Pärnu maakohtule 4. septembril 2013. aastal esitatud hagis väitis üks korteriomanik, et üldkoosolek võttis otsused vastu oma pädevust ületades ning vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga.

Ühistu juhatust esindava Mai Takkise sõnul kuulus elamu aga algusest peale kaugkütte piirkonda ja elamu projektijärgne kütteliik on kaugküte. Säilinud on ka maja ehituse aegne soojussõlm. Samuti on üldkoosoleku pädevuses pangalaenu võtmine ja remondifondi suurendamine.

Pärnu maakohus tunnistas üldkoosoleku otsuse kehtetuks. Tallinna ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Riigikohtu kolleegium oli aga teisel arvamusel ja leidis, et tehnosüsteemide ja nende osade paigaldamine ja eemaldamine jäävad eluruumi remondi piiresse ja seega piisab selle üle otsustamiseks korteriühistu üldkoosoleku häälteenamusest.

Korteriühistu juhatus usub nüüd Mai Takkise sõnul, et kuna riigikohtu otsus on Eesti õigusruumis lõplik ja Euroopa kohtusse omandivaidlused tavaliselt ei jõua, saavad nad lõpuks eluga edasi minna. Nimelt algas kogu asi ühistu jaoks juba 6. juunil 2013, mil toimus üldkoosolek, kus otsustati alustada maja renoveerimist, võtta selleks laenu ja tõsta remondimakseid.

Kuna kõik kolm otsust olid omavahel seoses, ei saanud ühistu neist ühtegi ellu viima hakata ja juhatus asus seisukohale, et kui ühe elaniku vastuseis renoveerimistööd peatab, ootab kortermaja tulevikus buldooser.

Nii on nüüdseks tekkinud olukord, kus koridoris puudub üldse küte või täpsemalt imbub sinna soojus läbi korteriseinte. Samuti on majas kortereid, kus ei elata, mida ei köeta või köetakse vähesel määral. Kuna keldris soojatorusid ei ole, on suuremad küttearved just esimese korruse elanikel.

Vaidluse ajal on ehitushinnad tõusnud. Seega ei oska korteriühistu praegu arvata, milliseks kujuneb renoveerimistööde maksumus. Samuti on pank karmistanud oma nõudeid. Kredexist pärast 1992. aastat valminud majad toetust ei saa.

postimees.ee, 30.04.2015