*Kodune prügipõletus kahjustab ahju ja tervist

Tänasest algas keskkonnaministeeriumi ja mittetulundusühingu Ökomeedia korraldatav kampaania „Arukas sordib, arutu põletab“, et teadvustada jäätmete koduses küttekoldes põletamise ohtusid tervisele ja keskkonnale.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul kerkib jäätmepõletuse teema aasta-aastalt, enamasti kütteperioodil ja kevadiste aiatööde käigus.
“Kui õues läheb külmaks, on tuba vaja soojaks saada. Tihti arvatakse, et küttepuude asemel või lisaks neile võib ka majapidamises tekkinud pakendeid ning muud kraami ahju visata,“ ütles Eek.
Ta selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult immutamata puitu või kiletamata pappi ja paberit ning sedagi soovitavalt vaid tulehakatuseks.
Koduses ahjus ei saavuta tuli iialgi samasugust põlemistemperatuuri nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib põlemisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,“ lisas ta.
Eegi sõnul näitavad Saksamaal tehtud uuringud, et koduses majapidamistes jäätmete põletamine tekitab dioksiine umbes 20 korda enam kui kõik jäätmepõletustehased kokku.
„Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobitu, saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.
Tema sõnul näitavad jäätmejaamade andmed, et kolmandik piirkonna elanikest käib jäätmejaamades regulaarselt, kolmandik kord-paar aastas ja viimane kolmandik pole neist midagi kuulnud. Eegi hinnangul on jäätmejaamade võrgustik üldiselt päris hästi arenenud, kuid kahjuks ei leita neid veel sageli üles ega soovita piisavalt kasutada.

sakala.ajaleht.ee, 1.02.2016

*Ugala renoveerimisleping saab pärast vintsutusi lõpuks allkirjad

Teisipäeva pärastlõunal saavad Ugala teatri suurel laval ühe laua taga kokku Ugala teatri, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja aktsiaseltsi Nordecon esindajad, et allkirjastada Ugala teatri maja renoveerimisleping. Mitu korda vaidlustatud renoveerimise algust on teatrirahvas oodanud juba eelmise aasta kevadest saadik.

«Ugala teater on remonti oodanud kaua,» tõdes teatrijuht Kristiina Alliksaar. «Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990. aastatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast vintsutusi tõepoolest algab, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis.»

Pärast seda, kui ehitusleping on allkirjastatud, viib teatrijuht huvilised ekskursioonile teatrimaja eri nurkadesse, et tutvustada ehitusplaane ning seda, kuidas hakkab välja nägema Ugala teater aastal 2017 ehk pärast põhjalikku renoveerimist. Ringkäik lõpeb teatrimaja rõdul, kus teatrijuht ja ehitaja löövad fassaadi küljest lahti esimese telliskivi, et anda omalt poolt panus kogu maja punastest telliskividest koosneva fassaadi väljavahetamisse.
Ühtlasi antakse ehitajale üle peaaegu 500 võtmest koosnev kimp, millega saab avada kõik Ugala teatri uksed. Ehitama hakkab aktsiaselts Nordecon ning leping näeb ette, et töö valmib märtsiks 2017.

sakala.ajaleht.ee, 1.02.2016

*Eesti parim ehitusprojekt 2015 on Rakvere Tark Maja

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) poolt korraldatud Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 konkursi võitjaks valiti Rakvere Tark Maja, mille peaprojekteerijaks on Alver Arhitektid OÜ.

Žürii poolt lõppvooru valitud viit ehitist ühendavateks märksõnadeks on energiatõhusus, innovaatilisus ja keskkonnast hoolimine, hoone kasutuseesmärgilt olid esindatud nii büroo-, äri ja õppehooned.

Žürii liikme, EKELi juhatuse esimehe Merike Rannu sõnul soovitakse konkursiga tunnustada silmapaistvaid projekteerijaid ja kaasa aidata ehituskonsultatsiooniteenuste, sh. projekteerimise kvaliteedi, projekteerimisettevõtjate maine ning tellijate teadlikkuse tõusule.

“Konkursil hinnatakse projekti terviklikkust, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, funktsionaalsust, ökonoomsust, objekti projekteerimise professionaalsust, kvaliteeti ja innovaatilisust” sõnas Rannu. “Mõistagi peab tellija lõpptulemusega rahul olema”.

EKELi tegevjuhi Kalle Karroni hinnangul tõid konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda kreatiivsus innovaatiliste insenertehniliste lahendustega.

Näiteks on Eesti suurima ja kaasaaegseima Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleksi puhul tegemist keeruka tehnoloogilise objektiga, kus on kasutatud tavapärasest keerukamaid ehitustarindeid ning tehnilisi lahendusi.

Tihedas konkurentsis teiseks jäänud, Novarc Group AS poolt projekteeritud Bernhard Schmidti Ülemiste Citys asuv esinduslik büroohoone on parim näide keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisest kaasaegses ehituses Eestis. Hoone on energiasäästlik, maja ehitamisel on kasutatud võimalikult palju taaskasutatavaid ja kohalikke materjale.

Võidutööks valitud Rakvere Tark Maja näitab ilmekalt, et energiasäästlik, tarku lahendusi sisaldav hoone ei pea ilmtingimata kaotama oma arhitektuurset nägu. Lisaks on Rakvere objekti puhul oskuslikult seotud olemasolev muinsuskaitseline vana pangahoone uue eksperimentaalse juurdeehitusega.

Hoone peaprojekteerija ja arhitekt Oliver Alveri sõnul on hea maja valmimiseks vaja head tellijat, head projekteerijat ja head ehitajat. “Kui üks nendest kolmest osapoolest ei tee tööd silmade särades, ei ole võimalik hea tulemuse saavutamine” sõnas Alver „Antud auhind ei ole mitte ainult projekteerimismeeskonnale vaid ka tänu tellijale ja ehitajale“.

Lisaks uutele ehitistele oli nominentide hulgas ka ajaloolisi hooneid, mis asjatundlikult renoveeritud ning pälvinud Muinsuskaitseameti tunnustuse hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise eest. Nii on Võru Riigigümnaasiumi 18. sajandist pärit hoonet tunnustanud sel aastal „Hästi restaureeritud mälestise“ kategoorias. Samuti on kino Kosmos restaureerimisprojekti tunnustatud hoone ajaloolise väärtuse esiletõstmise ning ehitusprojekti kõrgetasemelise koostamise eest.

Tunnustuse pälvisid kõik viis nominenti:
Auvere Elektrijaama uue energiaploki biokütuse ja põlevkivi etteande kompleks, peaprojekteerija Sweco Projekt AS
Ülemiste Citys asuv Bernhard Schmidti büroohoone, peaprojekteerija Novarc Group AS
Võru Riigigümnaasium, peaprojekteerija Esplan OÜ
Kino Kosmos rekonstrueerimine, peaprojekteerija Urmas Lõokese Arhitektibüroo OÜ
Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid OÜ

ehitusuudised.ee, 29.01.2016

*Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu eskiislahendus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Viljandi järve ääres krundi Roo tn 9 ja ranna-ala vaheline krunt ja selle ehitusõigus ujula ja spaahotelli ehitamiseks.

Detailplaneering koostatakse maa-ala ettevalmistamiseks võimalikule erainvestorile. Viljandi linnal puudub kavatsus antud asukohas ise detailplaneeringu lahendust ellu viia.

Viljandi järve äärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu lähteseisukohtade ja –ülesande arutelu toimus 8. jaanuaril 2015 Viljandi Linnavalitsuses. Lähteülesandes määratud ehitusalune pind on umbes 4200 m², millest veekeskuse osa on 2800 m² ja hotelli osa 1400 m².

Viljandi järve koosseisus olnud nn Mädalepiku kraav sätestas soovitud hoonestusalale suures ulatuses kalda ehituskeeluvööndi. Seetõttu algasid arutelud Keskkonnaametiga lahenduste leidmiseks. 10. veebruaril 2015 toimus Viljandi Linnavalitsuses Viljandi järveäärse ujula ja spaahotelli detailplaneeringu arutelu, millest võtsid osa ka Keskkonnaameti esindajad. Koosolekul otsustati teha Keskkonnaagentuurile ettepanek järve piiri muutmiseks Mädalepiku juures, et Viljandi järve koosseisust välja arvata inimtekkeliselt rajatud kraav. Keskkonnaagentuur teostas täiendava paikvaatluse ja veendus, et tegemist on eraldiseisva avatud kuivendussüsteemi lõiguga, mitte Viljandi järve osaga.
Keskkonnaministeeriumi 17.06.2015 käskkirja nr 569 alusel muudeti keskkonnaregistri veekogude nimistus Viljandi järvega seotud andmeid.

Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks sõlmiti juulis 2015 töövõtuleping Purest OÜ-ga. Eritingimused valmisid Joosep Metslangi koostatuna oktoobris.

Detailplaneeringu koostamise töövõtuleping sõlmiti augustis 2015 osaühinguga TEMPT. Planeeringu koostajateks on arhitektid Mihkel Urmet ja Taavi Kuningas.

Planeeringualas on planeeritava spaahotelli krunt pindalaga ca 15 100 m² ja seda piiravad maa-alad, Aasa tänava parkla, rannajalgpalliväljaku ala ning järve rannaala Kösti (Tartu mnt) suunas, kuhu planeeritakse maaküte. Viljandi järve matkarada kulgeb planeeringualas järve veepiiri ja krundi vahel.

Hoonestusala piire ja hoonemahtusid planeerides on arvestatud olulisi vaatesuundi järvele Tartu tänava mäelt ja Kõrgemäe tänava suunalt ning linnale avanevaid vaateid Viljandi järve poolt.

Lähtutud on varasemalt koostatud kehtivast Roo tn 9 krundi planeeringulahendusest.

Hoonestusala piirideks on planeeritud Aasa tänava elamute ehitusjoon, järve kalda ehituskeeluvööndi piir, Järve tänava ehitusjoon ja Järve tänavaga risti olev piir Mädalepiku kraavi suunal. Taotluslikult on hoonestusala Roo tn 9 krundi hoonestusalast planeeritud võimalikult kaugele, et kaks suurt hoonemahtu koos ei varjaks liialt vaateid järvele. Kaks hoonet on taotluslikult planeeritud võrreldavalt sarnase mahuga. Nende vahelisele nn puhveralale on planeeritud ligikaudu 120-kohaline parkla.

Eskiislahenduses on näidatud võimalikud illustratiivsed veekeskuse ja hotelli hoonemahud hoonestusalas. Ujula ja spaahotelli veepiiriga rööpselt paigutuva põhimahu maksimaalseks kõrguseks on planeeritud 2 korrust ja hotelli järvega risti paigutuva mahu maksimaalseks kõrguseks on 5 korrust. Eskiisiga planeeritud hotellitubade arv on 160. Spaa ehitusalune pind on kavandatud ca 3200 m² ja hotellil ca 2000 m².

Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 10.02.2016 kell 16 J. Laidoneri plats 5 1. korruse koosolekute ruumis.

www.viljandi.ee, 28.01.2016

*Aasta ehitusprojekt kuulutatakse välja Viljandis

Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu (EKEL) 2014/2015. aasta ehitusprojekt võistluse võitja kuulutatakse välja neljapäeval, 28. jaanuaril Viljandi gümnaasiumis korraldataval galaüritusel. Viljandi gümnaasium on sama konkursi varasem laureaat, olles võitnud aasta ehitusprojekti tiitli 2013. aastal.

Lisaks võitja väljakuulutamisele ja tunnustamisele on tähtsal kohal vestlusring, mille läbiv teema on hea avalik ruum väikelinnades ja kus keskendutakse ka Viljandile. Arutelul osalevad kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk, arhitekt Ike Volkov, Viljandi linnapea Ando Kiviberg, Viljandi peaarhitekt Olav Remmelkoor ning endised Viljandi peaarhitektid Kalle Kadalipp ja Laur Pihel.

Aasta ehitusprojekt 2014/2015 kandidaadid on:
• Auvere biokütuse ja põlevkivi etteandesüsteem
• Bernhard Schmidti maja
• Jõhvi gümnaasium
• kino Kosmos
• Kuressare Ida-Niidu lasteaed
• Rakvere Tark Maja
• Võru riigigümnaasium

Eesti ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu korraldatavale konkursile «Aasta ehitusprojekt 2014/2015» esitatud ehitised on kõik silmatorkavalt eriilmelised, samas on neil ka läbivaid ühisjooni. Märksõnad on siinkohal energiatõhusus, uuenduslikkus ja keskkonnast hoolimine.

Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu tegevjuhi Kalle Karroni sõnul toovad konkursile esitatud ehitised esile Eesti ehituskonsultantide loomingulisuse ning oskuse siduda loomingulisus uuenduslike insenertehniliste lahendustega.

*Kuidas ära hoida veetorude külmumist?

Pakasega on paljud koduomanikud hädas külmunud veetorude ning sellega kaasneda võivate kahjustustega, mida saab mõnda võtet teades ennetada.

Kui torud on juba külmunud, siis kõigepealt tuleks kontrollida, et veevärgi peakraan on kinni – sellega saab ennetada võimalikku veeavariid.

«Külmunud torude sulatamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest pikalt jääs olnud toru võib kergesti lekkima hakata. Kõige kindlam on pöörduda torutöid teostavate firmade poole, sest valed võtted torude sulatamisel võivad kergesti veeavarii või tulekahju tekitada,» rääkis Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Kui maja pikemaks ajaks tühjaks jääb, tuleks seadistada maja küttesüsteem nii, et temperatuur püsiks piisavalt kõrgel ning sulgeda veevärgi peakraan. «Leppige naabri või tuttavaga kokku, et keegi käiks aegajalt maja kontrollimas. Maja küttesüsteemi toimimist tuleb jälgida, sest elektrikatkestused ja muud probleemid soojatarnetes võivad maja sisetemperatuuri talvel liiga madalale viia,» ütles Gilden.

Parim viis veeavariide vältimiseks on veevärgiühendus pikemat aega eemalviibimise ajaks katkestada. Gilden soovitas, et külmalaine hakul on üks võimalus jätta kraan tilkuma, sest kui vesi liigub, ei külmu see torustikes ära. Külma õhu ringluse takistamiseks tuleks sulgeda uksed, õhu sissepuhkeklapid ja vundamenti jäetud õhutusavad. Tuleks veenduda, et tehnilise ruumi temperatuur püsib töökindla termostaadi või toru külmumiskaitse abil õigel tasemel.

Oluline on tagada ka torude piisav soojusisolatsioon. Madalad temperatuurid võivad põhjustada seintesse veetud torude jäätumise ka siis, kui siseruumid on köetud.

Elektriküttega suvekoju võib hankida temperatuuri ohtlikule tasemele langemisest hoiatava anduri. «Andur edastab häireteate, kui maja sisetemperatuur on näiteks elektrikatkestuse tõttu langenud nii madalale, et torud võivad külmuda ning temperatuuri tõustes ülessulamisel puruneda. Lisaks on võimalik torude külmumist vältida, kasutades toru peale või toru sisse paigaldatavaid küttekaableid ning nende tööd juhtivat termostaati,» soovitas Gilden.

Elektriühenduseta suvilate külmaks ajaks ettevalmistamisel tuleb lisaks peakraani sulgemisele ka veetorud hoolikalt veest tühjendada.

postimees.ee, 17.01.2016

*Lasnamäe kortermaja elanik: renoveerimise jutt on jama – jah, küttele kulub pärast vähem, aga 10 uut kulurida tuleb juurde!

Päevalehe artikkel magalate korterelamute renoveerimisest on jama. Elan ka Lasnamäel suures korterelamus. Kuus aastat tagasi tahtis ka meie korteriühistu agar, aga rumal esimees võtta maja renoveerimiseks laenu praeguses vääringus 600 000 eurot. Peamine põhjendus oli see, et majas on nii suured soojakaod.

Kui hakkasime asja uurima, siis selgus, et läbi uue, kolmekordse klaasiga akna kaob sooja rohkem kui läbi praeguse majaseina. Plaan oli mähkida maja vati sisse ja siis, et me ära ei lämbuks, paigaldada hirmkallis sundventilatsioon, mis oleks lisaks hakanud kulutama elektrivoolu. Ühtlasi oleks iga korter pidanud hakkama iga kuu maksma mingile firmale selle ventilatsioonisüsteemi hoolduse eest.

Kogu selle jama tasuvusaeg oleks olnud 30 aastat, mis on sama pikk nagu suure hüdroelektrijaama ehitusel. See nn teadlaste uuring on vigane, ega vasta tegelikule olukorrale. Asju, mis on kahjulikud ning ühtlasi tekitavad mingi müütilise soojuse kokkuhoiu nimel igakuiseid kulusid juurde, on veelgi. Peale selle tuleb pangalaenu maksta igal korteril iga kuu – ka suvel, kui keskküte ei töötagi.

Võtke näppu uue kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja vana kortermaja korteri kommunaalkulude arve ja võrrelge. Siis näete, et tõsi küll, uues korteris läheb kütte peale vähem, aga selle eest on lisandunud üle kümne uue kulurea, igaühe juures mingi teenus, mida vahendab mingi firma, ja kokku võib summa tulla suuremgi kui vanas korteris. Kus on siin kokkuhoid?

delfi.ee, 12.01.1016

*Kortermaja välisküljele õhksoojuspumba pagaldamine

Meie poole on pöördunud mitu lugejat palvega anda nõu, millistel tingimustel tohib kortermaja külge õhksoojuspumba paigaldada. Samal teemal kirjutab ka Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

Vastab EKÜL jurist Margus Saulep:

Korteriomanikud ja KÜ juhatuse liikmed on tundnud huvi, kas tehnilise seadme paigaldamiseks peab omanik teistelt omanikelt või KÜ-lt nõusoleku saama. Kuivõrd erimeelsused tehniliste seadmete paigaldamise küsimustes, on viinud ka kohtuvaidlusteni, toon alljärgnevalt välja kohtu poolt esitatud seisukohad.

Kohtuasjas nr 2-06-37258 taotles isik kohtult kliimaseadme maja välisseina külge paigaldamise õiguse tuvastamist ja seda, et kohus tuvastaks, et korteriühistul puudub maja välisseina külge kinnitatava kliimaseadme mahavõtmise õigus ja et korteriühistu peab kliimaseadme õues käivat osa maja välisseina küljes taluma.

Kohus jättis nõude rahuldamata, andes järgnevad selgitused: igal korteriomanikul on õigus korteriomandi koosseisu kuuluvat kaasomandit kasutada ja seda vallata selliselt, et kasutamine ja valdamine haakuks vastavate hooneosade olemusliku funktsionaalsusega, st iga hooneosa valdamise ja kasutamise viisi kohasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, milline on selle hooneosa olemuslik kasutamise viis. Kusjuures hooneosa kohase kasutusviisi hindamisel ei ole määrav mitte see põhjus, miks hooneosa teatud spetsiifilisel viisil kasutada soovitakse, vaid puhtalt see, milline on konkreetse hooneosa olemuslik kasutusviis. Kohtu hinnangul ei kuulu kortermaja välisseina olemusliku või loomuliku kasutamise viisi hulka see, kui seina külge kinnitatakse kliimaseade või mõni muu sarnane aparaat. Vastasel korral tuleks jaatada seda, et seina külge võib kliimaseadet kinnitada iga korteriomanik või korteri valdamiseks õigustatud muu isik. See viiks selleni, et kortermajade välisseinad võivad mingil hetkel olla täidetud kliimaseadmete, SAT TV antennidega jms-ga. Maja välisseina primaarseks funktsiooniks on maja kandevõime tagamine, maja kaitsmine ilmastiku jm mõjutuste eest, sisekliima tagamine jms.

Kohtuasjas oli kohus ka seisukohal, et kui seina hakatakse valdama ja kasutama sellisel viisil, et sinna paigaldatakse erinevad seadmeid, on tegemist vastava hooneosa kasutuse ja valdamise olulise muudatusega, milleks ühel kaasvaldajal oma suvast tulenevalt iseenesest õigust ei ole.

Seega saab nentida, et kui omanik soovib hoone väliskonstruktsioonile mõnd tehnilist seadet paigaldada (nt SAT TV antenn, kiimaseade, õhksoojuspump), on selle eelduseks teiste korteriomanike nõusolek. Mõnel juhul on nõusoleku andmist taotletud KÜ juhatuselt. Siinjuures tuleb aga märkida, et hooneosa kasutusrežiimi muudatust KÜ otsustega ei reguleerita. Omandi kasutamist puudutavad küsimused väljuvad KÜ seadusejärgsetest ja põhikirjalistest ülesannetest, mistõttu ei oma KÜ organid pädevust nendes küsimustes ka otsuseid vastu võtta. Teisisõnu ei saa KÜ otsusega (KÜ juhatuse otsus või üldkoosoleku otsus) anda nõusolekuid tehniliste seadmete paigaldamiseks. Kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike (korteriomanike) õigus, millesse ühistu otsustega ei sekkuta.

postimees.ee, 7.01.2016

*Viljandi jõulukuused kogutakse kokku

Aasta teisel laupäeval, 9. jaanuaril korraldavad Viljandi linnavalitsus ja AS Eesti Keskkonnateenused jõulukuuskede kogumise.

Linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Inga Nõmmiku sõnul ei tohi jõulukuuske pärast pühadeaega visata segaolmejäätmete või pakendikonteineri kõrvale.

«Puid käideldakse jäätmejäämades eraldi ning see takistab tavapärast prügivedu,» lisas Nõmmik.

Jõulukuused korjatakse linnast kokku graafiku järgi. Linnavalitsus palub, et kõik kodanikud tooksid oma pühadekuuse just antud ajaks endale sobivasse kogumispunkti.

• Kella 9 – 09.45 Lembitu puiestee ja Jalaka tänava nurgal
• Kella 10 – 10.45 Suur-Kaare tänaval Kaare poe vastas olev parklas
• Kella 11 – 11.45 Kauge tänav 32 vastas olev parklas
• Kella 12 – 12.45 Maksimarketi parklas
• Kella 13 – 13.45 Reinu tee ja Vabriku tänava ristmiku juures
• Kella 14 – 14.45 Männimäe tee 27 ja 29 vahelisel teemaal
• Kella 15 – 15.45 Riia maantee 49 asuva Jaani lihapoe esises parklas.

sakala.ajaleht.ee, 4.01.2016