*Rohkem kui pool Viljandlastest ei pea enam elektrinäitu teatama

Võrguettevõte Elektrilevi on tänaseks paigaldanud Viljandimaale 18 887 kaugloetavat elektriarvestit. Rohkem kui pooltel (57%) ehk 14 234-l Viljandimaa majapidamisel ja ettevõttel on arvesti tänaseks ka kauglugemisele üle viidud.

Kauglugemise programmijuhi Mait Rahi sõnul võib arvestite paigaldamise tempoga igati rahule jääda. „Võtmesõna on klientide vastutulelikkus ja mõistev suhtumine, mis on projekti graafikus püsimisele tublisti kaasa aidanud,” ütles Rahi ning lisas, et koduomanikud hindavad järjest kõrgemalt näiduteatamise kadumisega kaasnevat mugavust. Seda näitab päringute hulk klientidelt, kes soovivad teada, millal toimub arvestivahetus nende majapidamises.

Kliendid, kellele kaugloetavat arvestit veel paigaldatud ei ole, leiavad uue arvesti planeeritud paigaldamise või kauglugemisele üleviimise aja Elektrilevi e-teenindusest. Uute arvestite paigaldamine ja võrguettevõtte infosüsteemidega ühendamine ei toimu samaaegselt. Arvesti kauglugemisele üleviimisest annab Elektrilevi igale kliendile kirja teel eraldi teada.

Lisaks näiduteatamise kohustusest vabanemisele annavad kaugloetavad arvestid võimaluse oma igapäevasel elektritarbimisel tunnitäpsusega silma peal hoida ja sel viisil kulutusi juhtida. Tunnitäpsusega tarbimisandmeid saab Elektrilevi e-teeninduses jälgida nendes majapidamistes, kus on tänaseks arvesti kauglugemisele üle viidud ja sõlmitud elektrimüüjaga tunnipõhist arveldust võimaldav leping.

Lisaks tuletab Mait Rahi meelde, et kaugloetavat arvestit tuleb kogu aeg vooluvõrgus hoida. Nii teab võrguettevõtja, et arvesti on töökorras ja saab edastada info tarbitud elektrikoguste kohta. “Näiteks suvilast pikemaks ajaks lahkudes tuleb vool välja lülitada mitte enam peakaitsmest, vaid arvesti lülitist,” selgitas kauglugemise programmijuht Rahi. Nii saab tarbimiskohas voolu sulgeda, aga arvesti ise jääb vooluvõrguga ühendatuks.

Kokku paigaldatakse Viljandimaale 24 812 kaugloetavat arvestit. Tulenevalt võrgueeskirjast peavad Eestis kõik elektriarvestid toimima kaugloetavana hiljemalt 1. jaanuarist aastal 2017.

viljandi.ee, 17.12.2015

*Naabrid pargivad kortermaja hoovis oma autot iga päev erineval kohal, mida teha?

Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu vahendab kortermaja elaniku muret, keda pahandab parkimiskord kortermaja ümber.

«Meie maja hoovis pargib enamus korteriomanikke oma autod iga päev erinevatele kohtadele, nii kuis juhtub. Kuidas oleks võimalik parkimiskord kindlaks määrata?» uurib lugeja.

Vastab EKÜL jurist Irina Reva:

Erinevalt laialt levinud arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

postimees.ee, 21.12.2015

*Korterisse büroo, ilusalong või koguni kauplus: mida seadus selle kohta ütleb?

Uue ehitusseaduse järgi on ehitise kasutusotstarbe muutmine on nüüd lihtsam, kuid korteriomandi kasutusotstarbe muutumine vajab teatud juhtudel kõigi korteriomanike nõusolekut, kirjutab käsiraamatu «Uus ehitusseadustik ja ehitamine» autor Martina Proosa (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid) Eesti Korteriühistute Liidu ajakirjas Elamu.

Kommenteerib Martina Proosa (advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid):

Ehitise kasutamise viis ehk otstarve on üks ehitise olulistest näitajatest. Kasutamise otstarbest võivad sõltuda näiteks ehitise ehitamise ja kasutamise nõuded (lasteaiad, majutusasutused jms). Otstarbekohast kasutamist saab kontrollida avalik võim järelevalve käigus, eelkõige kasutamise ohutuse osas. Erasuhtes saavad ehitise või ruumide kasutamist kindlaks määratud otstarbel nõuda ka naabrid, näiteks kortermajas korterinaabrid. Näiteks, kui kortermaja ühes korteris seatakse sisse narkolabor, siis saavad sellesse tegevusse sekkida nii naabrid kui ka kohalik omavalitsus, kuna korterit ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel ja see tegevus võib olla teistele korteriomanikele ohtlik. Peale selle võib sekkuda ka politsei, sest tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

Ehitise kasutamise otstarve määratakse detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringu alusel. Kui detailplaneeringut koostada ei ole vaja, siis määratakse kasutamise otstarve projekteerimistingimustes. Kui puudub kohustus taotleda ehitusluba, näiteks alla 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse ehitise puhul, võidakse määratakse ehitise kasutamise otstarve kasutusteatises.

Kasutusotstarbe määramine

Kasutusotstarbe määramine toimub majandus- ja taristuministri määruses esitatud ehitise kasutusotstarvete loetelu alusel. Ehitisel võib olla ka mitu kasutusotstarvet. Näiteks võivad ühes hoones asuda samaaegselt nii korterid kui bürooruumid või ilusalong. Sellisel juhul määratakse kasutusotstarve iga vastava pinna kohta. Kuna ehitise kasutusotstarvete loetelu kohaselt on võimalik paigutada sama tegevus mitme erineva kasutusotstarbe nimetuse alla ning kõik loetelus nimetatud ehitiste liigid lõppevad võimalusega liigitada ehitis muu sedalaadi ehitisena, tuleb iga kord konkreetsete asjaolude alusel hinnata, millisele kasutusotstarbele tegevus kõige paremini vastab.

Arvestades hoone pikka eluiga on loomulik, et selle pindadel võib erinevatel aegadel toimuda erinevaid tegevusi. Ehitusseadustik annab seetõttu võimaluse ehitise kasutusotstarbe muutmisel teavitada kohalikku omavalitsust kasutusteatise esitamisega, kui kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne ehitamist. Sellise teatise esitamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisast 2. Võimalus muuta ehitise või selle iseseisva osa, näiteks korteri, kasutusotstarvet kasutusteatise esitamisega muudab ehitise kasutamise paindlikumaks ning lihtsustab omaniku võimalust oma omandit kasutada. Lihtsustatud korras kasutusotstarbe muutmine on siiski võimalik vaid siis, kui kasutusotstarbe muutmisega ei kaasne ehitustegevust ega olulist negatiivset mõju ehitise või korteri mõjualas olevatele isikutele.

Näiteks on võimalik korter võtta kasutusele büroona ilma ehitustööde tegemiseta ja vastupidi. Kui korterit kasutatakse peamiselt büroona, võivad büroole esitatavad nõuded erineda. Kui korterit kasutatakse lisaks elamisele kodukontorina, ei kasutusotstarbe muudatust sisuliselt toimu.

Praktikas on juhtumeid, kus ka eluruumi kasutuselevõtt bürooruumina on põhjustanud majaelanikele probleeme. Näiteks ei jätku elanikele enam parkimiskohti, kuna büroo kliendid on hõivanud maja ümbruses kõik vabad parkimiskohad, elanike rahu on büroo klientide rohkusest häiritud vms.

Kuna uue ehitusseadustiku järgi ei ole ehitustegevuse puudumisel ehitise kasutusotstarbe muutmiseks vaja taotleda ehitusluba ega kasutusluba, vaid kasutusotstarbe muutmiseks tuleb esitada üksnes kasutusteatis, siis tekib küsimus, kuidas saavad majaelanikud sellistel juhtudel ennast soovimatute negatiivsete mõjutuste eest kaitsta.

Uues ehitusseadustikus on kohaliku omavalitsuse roll väga rangelt piiratud üksnes ehitamise ja kasutamise nõuete hindamisega tulenevalt kehtestatud normidest. See tähendab, et kohalik omavalitsus enam naabrite omavahelistesse vaidlustesse sekkuda ei saa.

Kasutusteatis tuleb esitada 10 päeva enne kasutusotstarbe kavandatavat muutmist. Kuigi üldjuhul ei peaks kasutusteatise esitamisele kohaliku omavalitsuse reageeringut järgnema, annab ehitusseadustik annab kohalikule omavalitsusele õiguse esitada 10 päeva jooksul kasutusteatise esitamisest kasutusteatise alusel ehitise kasutamisele järgmisi lisanõudeid: viia ehitis nõuetega vastavusse; kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega; kaasata kinnisasja omanik või naaberkinnisasja omanik.

Täiendavate nõuete esitamine ei tähenda siiski kasutusloa andmise menetluse läbiviimist ega kasutusloa andmist. Samuti ei ole täiendavate nõuete esitamise käigus võimalik nõuda kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamist naabritega. Kuid naabrite kaasamine annab nii kohalikule omavalitsusele kui ka naabritele teavet kavandatavate muudatuste kohta ning võimaldab majaelanikel vajadusel vastu võtta ühiseid otsuseid.

Kelle nõusolek peab olema?

Korteriomandi kasutusotstarbe muutumine vajab teatud juhtudel kõigi korteriomanike nõusolekut. Nimelt on kortermajas korteriomandi kasutamise otstarbe muutmiseks teatud juhtudel vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Riigikohus on näiteks asunud seisukohale, et iluteenuste jaoks ettenähtud ruumides tantsustuudio pidamine on oluline kasutusotstarbe muutumine, mis vajab kõigi korteriomanike nõusolekut.

Kuigi ehitusseadustik ütleb selgelt, et olukorras, kus ehitise kasutuselevõtmine või kasutusotstarbe muutmine toimub kasutusteatise alusel ei lähe kasutusteatise taotluse lahendamine üle kasutusloa menetluseks, on kohalikul omavalitsusel võimalus teha otsus ka kasutusotstarbe muutmisest keeldumise kohta. Näiteks juhul, kui ehitis on kasutusotstarbe muutmise tõttu ohtlik, kooskõlastav asutus on jätnud kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamata, kasutusotstarbe muutmisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada või muul ehitusseadustikus sätestatud juhul.

Kui kohalik omavalitsus ei teavita kasutusteatise esitajat 10 päeva jooksul alates kasutusteatise esitamisest vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

Juhtudel, mil kasutusotstarbe muutmisega kaasneb ehitustegevus, mis nõuab ehitusluba, tuleb läbida vastav menetlus. Selles osas uus ehitusseadustik väga olulisi erinevusi võrreldes varasema ehitusseadusega ette ei näe. Loamenetluse kohta saab täpsemalt lugeda raamatust «Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel».

Kas kauplus tohib majas olla?

Lõpetuseks kokkuvõte Riigikohtu seisukohast ühes kohtuasjas, kus Riigikohus hindas ruumide kasutusotstarbe muutmise õiguspärasust. Riigikohtu arvates võib kaupluse tegevus jääda omandi tavakasutuse piiridesse, kui kauplus oli korterelamusse algusest peale ette nähtud. Senise eluruumi kasutuselevõtmine kauplusena toob aga kaasa omandi kasutuse olulise muutumise ja teised korteriomanikud ei ole kohustatud taluma sellega kaasnevaid mõjutusi. Riigikohus leidis ka seda, et selles asjas ei omanud tähtsust, kas elamualune maa oli oma sihtotstarbelt tervikuna elamumaa või osaliselt ärimaa, ega see, kas kaupluseruumid on arvel eluruumide või mitteeluruumidena. Maa sihtotstarbe ega ruumide kasutusotstarbe kindlaksmääramisel ei pidanud elanikud ette nägema, et elamusse tulevad kauplused. Kaupluse sobivust ümbruskonda tuleb Riigikohtu hinnangul eelkõige hinnata ehitus-, kasutus- ja kauplemislubade väljastamisel, sest alles siis on võimalik piisava täpsusega hinnata kavandatava tegevuse mõju ümberkaudsetele elanikele.

postimees.ee, 18.12.2015

*Aasta ehitaja tiitli tõi kiriku taastamine

Eesti Ehitusettevõtjate Liit kuulutas täna aasta ehitajaks ASi Nordecon projektijuhi Peeter Voovere. Võidu tõid talle Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd.

„Tuleb tunnistada, et sellel aastal oli konkurents aasta ehitaja tiitlile eriti tasavägine ja selleks, et võitjat välja selgitada, läks žüriil vaja suisa kahte hääletusvooru. Kuigi erineva mahu ja kasutusotstarbega ning erinevate tellijate jaoks valminud objekte on üsna keeruline hinnata ning vaatamata tõdemusele, et kõik nominendid on vaieldamatult tunnustamist väärt, jõudis žürii võitja suhtes siiski üksmeelsele otsusele,” kommenteeris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor ja konkursi “Aasta ehitaja 2015” žürii esimees Indrek Peterson.

Kellega ja missuguste objektide juhtidega aasta ehitaja konkureeris ja galeriid autasustamisest vaata lähemalt Äripäeva teemaveebist Ehitusuudised.ee.

*Anda üürile korter – Suur-Kaare 55, Viljandi, Viljandimaa

viljandi kinnisvara
Üürile anda ühetoaline mug. korter Paalalinnas.
Korter asub maja keskel ja on soe.
Kommunaalmaksed u 50-85 eurot.
Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalsed. Keskküte. Korteri juurde kuulub lukustatav keldriboks.
Mööblivõimalus lisatingimustel.
Lepingu sõlmimisel tuleb tasuda: esimese kuu üürisumma, tagatisraha 150 ja lepingusõlmimistasu 100 eurot.

Lisainfo siit.

*Kuus nippi küttekulude vähendamiseks

Soojuse säästmiseks tasub lisaks hoone korralikule soojustamisele vaadata üle ka teised olulised soojuskao kohad ning muuta oma kütmisharjumusi. Energiaettevõte Adven Eesti jagab kuus näpunäidet, kuidas lihtsate nippidega küttekuludelt säästa.

1. Tee küttekehadele ruumi. Veendu selles, et soojus pääseks toas ringi liikuma ega jääks küttekollete vahetusse lähedusse. Ära paiguta näiteks mööblit radiaatorite vastu või tõmba radikate ette paksusid kardinaid. Lõunapoolsetel akendel tõmba kardinad päevasel ajal eest, et päike saaks tuba soojendada. Öösel kui radiaatorid on aga madalama temperatuuri peale lülitatud, võid kardinad ette tõmmata, et soojus akendest nii lihtsalt välja ei pääseks.

2. Korrasta aknad ja uksed. Kuni 30 protsenti soojusest põgeneb toast just akende ja uste kaudu. Kontrolli, et akende ja uste tihendid ei oleks kulunud. Aja jooksul muutuvad need rabedaks ning kuluvad, mistõttu võivad mõned materjalid vajada vahetamist lausa iga paari aasta järel. Enamasti ei ole selles midagi keerulist – vana tihend tuleb eemaldada ja liimida asemele uus.

3. Sulge augud. Välisseintes olevad elektripistikud ning muud süvised (nt gaasi- ja veetorude omad) võivad olla korralikult tihendamata, mistõttu tuleb nende kaudu tuppa külma õhku. Lekete vältimiseks tuleks avaused täita kas ehitusvahu või silikooniga. Lisaks sellele kaitseb tühimike täitmine ka hiirte ja putukate majja pääsemise eest.

4. Ära küta üle. Kui elad korteris, kus on kasutusel küttekulujaoturid, hoia ruumis mõõdukat temperatuuri. Inimeste eelistused ruumide soojuse osas on erinevad – kes soovib magada jahedamas, kes soojemas toas. Leia enda jaoks mugav temperatuur ja ära küta tube üle. Kui pead pidevalt akent lahti hoidma, annab see märku, et tõenäoliselt on ruum üleköetud. Samuti on kaasaegsetes küttesüsteemides võimalik luua sobiv kütterežiim, et tuba oleks soe, kui seda tegelikult kasutatakse. Vaid ühe kraadi võrra temperatuuri alandamine annab umbes 5 protsenti kokkuhoidu.

5. Tuuluta nutikalt. Külmal ajal ära hoia aknaid pikalt lahti või veel hullem – tuulutusasendis. Kui soovid tuba tuulutada, siis tee aken lühikeseks ajaks korralikult lahti ning pane see kinni siis, kui õhk on värske. Ära lase toal jahtuda, sest selle uuesti soojaks kütmine on rahakotile koormav.

6. Pane sokid jalga. Külmaga õue minnes teab iga laps, et soojad jalad on parim külmetumisvastane vahend. Pea sama meeles ka kodus – selle asemel, et käia talvel toas ringi paljajalu, kanna sokke ja susse. Õdusama tunde loob ka vaipade kasutamine.

postimees.ee, 16.12.2015

*Balti riikide pealinnade elanikud saavad endale lubada magala-rajoonides suuremat korterit

SEB uuring näitab, et Balti riikide pealinnade elanikel on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema magalarajoonis asuva tüüpkorteri omanikuks kui aasta tagasi. SEB eluaseme taskukohasuse indeks* paranes tänu reaalsissetuleku kasvule ja eluasemelaenude intressimäärade langemisele, märgib SEB Eesti, Läti ja Leedu pankade analüüs.

Võrreldes teiste Balti riikidega on eelmise sajandi teisest poolest pärinevad magalarajoonide standardkorterid kõige kättesaadavamad Riias, kus eluaseme taskukohasuse indeks kasvas aastaga 3,2 ruutmeetri võrra 53,4 ruutmeetrini. Kuigi indeks kasvas ka Eesti ja Leedu pealinnades, saavad Tallinna ja Vilniuse elanikud endale lubada tunduvalt väiksemat, vastavalt 42,6 ja 42,1 ruutmeetri suurust korterit. Eluaseme taskukohasuse indeksi tõus oli kolmandas kvartalis väikseim Tallinnas – 1,4 ruutmeetrit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi väärtuse suurenemisele aitas kaasa töötavate inimeste reaalsissetuleku kasv, mis kerkis kiiremini kui kinnisvarahinnad. Eestis ja Lätis kasvas reaalsissetulek ligikaudu kaheksa protsenti ja Leedus umbes kuus protsenti.

SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et sissetulekute kasv lühendab aega, mis kulub esimeseks sissemakseks vajaliku summa kogumiseks. “Eeldades, et majapidamised suudavad säästa 30 protsenti oma sissetulekust, vajavad keskmist sissetulekut teenivad inimesed Balti riikides enam kui kahte aastat, et säästa 40 ruutmeetri suuruse tüüpkorteri 20-protsendise esimese sissemakse tegemiseks,” selgitas Vaikmäe-Koit.

Eluaseme taskukohasuse indeksi kasv on tugevas seoses ka aasta jooksul langenud eluasemelaenude intressimääradega. Viimase 12 kuu jooksul kahenesid intressimäärad kõigis Balti riikides enam kui 0,1 protsendi võrra, kusjuures kõige rohkem langesid need Leedus (0,23 protsendi võrra).

*SEB eluaseme taskukohasuse indeks märgib ruutmeetreid, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind, sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
Lisainfo:
Evelin Allas
kommunikatsioonijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB
telefon +372 665 5649
mobiil +372 511 1718
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post evelin.allas@seb.ee
www.seb.ee

seb.ee, 14.12.2015

*Valitsus sai ülevaate riigi kinnisvara valitsemisest

Riigivaraseadusest tulenevalt esitas rahandusminister kabinetinõupidamisel ülevaate riigi kinnisvara valitsemise 2013. -2014. aasta koondaruandest.

Rahandusministeeriumi teine riigi kinnisvara valitsemise koondaruanne keskendub riigi hoonestatud kinnisvarareformi jätkamisele ja rahastamisvõimaluste analüüsile. Lisaks annab aruanne ülevaate riigi omandis ja kasutuses olevate maade ning hoonete ning nendega tehtud tehingute kohta aastatel 2013-2014.

Riigi kinnisvara koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigi kinnisvara portfellist ja selles toimunud muutustest, analüüsida riigi kinnisvara valitsemisega seotud eesmärkide täitmist ja teha ettepanekuid vara paremaks valitsemiseks.

Ministeeriumid jätkavad hoonestatud kinnistute üleandmist Riigi Kinnisvara AS-ile ning pöörduvad Riigi Kinnisvara AS-i poole mittevajalike ja valitsemisalade ülese optimeerimise potentsiaaliga kinnistute üleandmisega alustamiseks hiljemalt 31. jaanuariks 2016, ülejäänud kinnistute puhul hiljemalt 31. detsembriks 2016.

Rahandusministeerium töötab välja õigusaktid ja rakendused riigi hoonestatud kinnisvaraportfelli optimeerimiseks ning optimeerimise kavandamise ja rahastamise otsuste tegemiseks sõltumata tehingu liigist ja rahastamise allikast.

valitsus.ee, 10.12.2015

*KV.EE prognoos: elamispindade pakkumishinnad kerkivad aastaga 4-6%

Kinnisvaraportaal KV.EEEesti elamispindade pakkumishinna muutusi kajastav KV.EE indeks on 2015. aasta jooksul vaikselt liikunud tõususuunas. Peatselt algavalt 2016. aastalt võib oodata stabiilse tõusutrendi jätkumist, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

„KV.EE indeks on aastaga kerkinud märgatava 7,8% võrra. Indeksi tõusu taga on paljus uute korterite aktiivne pakkumisse lisandumine, mis kergitab pakkumiste koguhulga keskmist hinnataset,“ selgitas Tarvo Teslon. „Uute korterite turule tulemisest põhjustatud pakkumishinna kerkimist on toetanud vanemate korterite müüjad, kes on samuti vaikselt hindu ülespoole kruvinud.“

Kinnisvaramüüjate ootused on positiivsusesse kallutanud 2015. aasta jooksul kerkinud sissetulekud ja madal tööpuuduse määr ning siiani suhteliselt stabiilsena püsinud elamispindade hinnad. See on koduostjate ostujõudu ja -valmidust hoidnud tugevana.

Korterite turgu on aktiivsena hoidnud lisaks madalad eluasemelaenude intressimäärad ja pankade innukas valmidus tarbijatele kodu ostmiseks laene väljastada.

„Peatselt lõppeva 2015. aasta majanduse trendid olid kinnisvaraturu tehingute suhtes positiivsed. See tõi ostjad turule, sest kerkiva palga eest sai soetada järjest rohkem uue kodu ruutmeetreid,“ tõi Tarvo Teslon välja aktiivse elamispindade sektori köögipoole.

2016. aasta prognoosid on aga nukramad. Valdav majandusanalüütikute ootus on, et senine liiga kiire palgakasv viib tööpuuduse suurenemisele. Töötute armee paisumine omakorda pidurdab sissetulekute kerkimist. Vaatamata neile teguritele oodatakse järgnevalt aastalt siiski majanduskasvu 2,0-2,5%.

„Arvestades soodsa intressikeskkonna säilimist ja asjaolu, et tehingute arv on püsinud kõrgel tasemel, võib prognoosida, et elamispindade pakkumishinnad hoiavad tänast taset ja jätkavad vaikset, kuid kindlat kasvu. Prognoosime, et KV.EE indeks on aasta pärast tänasest tasemest 4-6% kõrgemal,“ võttis Tarvo Teslon tulevikusuundumused kokku.

Kinnisvaraportaali KV.EE haldab AllePal OÜ. Samasse gruppi kuulub veel Eestis tegutsev portaal Osta.ee.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE
AllePal OÜ
+372 510 6464
tarvo@kv.ee

kinnisvaraweb.ee, 12.12.2015